Tagasi Posted on

AINUEKSEMPLAR

AINUEKSEMPLAR on luulekogu, mis ei välju trükikojast mitte kunagi, sest seda lihtsalt ei saadeta kunagi trükki. Seda luulekogu ei ole võimalik leida raamatupoodide riiulitelt ja raamatuna ei saa seda laenutada ühestki raamatukogust. AINUEKSEMPLARI ei loeta igavatel bussisõitudel ega päikselistel päevadel pargis. 

Luulekogu eksisteerib näituseperioodi vältel A-Galerii SEIFI seintel ja tema lugejaskonna moodustavad näitust vaatama tulnud inimesed. 

Võibolla jääb mõni rida kellelegi meelde ja seda korratakse järgmisele, võibolla õpib keegi mõne luuletuse pähe või unustatakse need pärast näitust sootuks. Üks on aga kindel, tegu on tiraažita, ühe terasest eksemplariga luulekoguga, mida ei ähvarda mitte kunagi oht jääda kastidena kellegi trepi alla tolmu koguma. 

Luuletuste vormistamisel ehetena on tehnoloogiatena kasutatud lasergraveerimise ja happesöövituse kombineerimist. 

Oma tekstides vaatleb Teevet maailma läbi iseenda, mistõttu keskenduvad luuletused eelkõige isiklikele mälestustele, probleemidele ja tajufilosoofilistele avastustele. Näituse valmimist toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituse avamise laua katavad Balmerk Estonia OÜ Casa Charlize veinid – Nr 1 Itaalia veini sari Eestis!

Taavi Teevet (s. 1996. Saaremaal) on Eesti Kunstiakadeemias ehte- ja sepakunsti bakalaureuse kraadi omandanud noor metallikunstnik, kes seab oma loomingulise tegevuse kesklöövi rännaku enese sisemusse, keskendudes oma loomingus eelkõige minategelase maailma, taju ja nendega seotud probleemide ja avastuste mõtestamisele. 

Teevet on osalenud oma töödega näitustel Eestis ja välismaal ning olnud ehtekunstnikuna kaastegev mitmetes lavastusprojektides.

11. novembril kell 18:00 toimus A-Galeriis Taavi Teeveti luuleõhtu ja kunstnikuvestlus, mida viis läbi Hele-Mai Viiksaar.

Tagasi Posted on

VARJE PÜÜDES X KÕIKE, MIDA ARMASTAN, ARMASTAN ÜKSINDUSES

VARJE PÜÜDES
Edgar Volkov

On nii palju, mille poole püüdleme, et me ei märkagi, kui oma soovidesse upume. Me käed üritavad pidevalt haarata millegi või kellegi järele, mis ei pruugi isegi tõesed olla. Unistused, mida soovime, et oleksid päris, võib-olla polegi algselt meie omad. Kas me lihtsalt ajame taga varje, või jahivad varjud hoopiski meid?

Edgar Volkovi aknanäitus on sellest, kuidas me kinnistume oma püüdlustesse ning mõistatab, kas need püüdlused on põhjustatud meie enda soovidest või siis jõududest, mis jäävad väljapoole meie haardeulatusest.

Edgar Volkov (1992) on juveliir ning ehtekunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia aastal 2015 ehtekunsti erialal (BA) ning töötab Roman Tavastis. Edgar Volokov on osalenud rühmanäitustel „Vari“ Eesti Kunstiakadeemia sisehoovis (2014), „Ferromenaalne“ Linnagaleriis (2014), „Pinna all“ Jaani-Seegi muuseumis (2016) ning „Must Vesi” A-Galerii SEIFis (2020). Aastal 2021. osales Volkov grupinäitusel „Fantasmagooria”. 

KÕIKE, MIDA ARMASTAN, ARMASTAN ÜKSINDUSES
Erinn M. Cox

Murtud süda võib inimest nii põhjalikult ja pöördumatult muuta, et sageli otsime sellele põhjuseid, mis oleksid samavõrd dramaatilised. Kui teine inimene meie elust jäädavalt kaob, peame sellega kaasneva kurbusega kuidagi toime tulema. Et teda enam ei ole, tundub hoomamatu; tema vaikus mõjub agressiivse kõrvaleheitmisena. Nii klammerdume me mälestuste, toimunud vestluste, omavaheliste naljade ja armastuse külge, mida ta väitis end ihaldavat – armastuse külge, millest me taasleitud üksinduse kiuste loobuda ei suuda.

Erinn M. Cox on USAst pärit, kuid Tallinnas elav ja töötav ehtekunstnik. Tal on bakalaureuse- ja magistrikraad skulptuuri ja installatsiooni erialal ning teine magistrikraad ehtekunsti erialal. Erinn on oma loomingut eksponeerinud nii USAs kui mujal maailmas, mh on ta osalenud näitustel nagu Schmuck 2018 ja 2020, SOFA CHICAGO ning rändnäitusel „21grams”. Ta on pälvinud Galerie Marzee Graduate Prize auhinna ning ajakiri Wallpaper on teda nimetanud disainivaldkonna tulevikutäheks. Lisaks töötab Erinn USAs vabade kunstide ja kunstiajaloo dotsendina ning Eesti Kunstiakadeemias külalislektorina. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti, disaini, ehtekunsti ja filosoofia teemadel ning ühtlasi on ta veebiajakirja Louise & Maurice (www.louiseandmaurice.com) asutaja ja kaasautor.

Tagasi Posted on

A-Galerii aastanäitus MIKROMAAILMAD

Eesti ehtekunstnikud panevad aastale 2021 punkti ning suunavad aastanäitusel pilgu tulevikku. 

A-Galerii SEIFIS ja Pika tänava AKENDEL avaneb 1. detsembril eesti ehtekunstnike aastat kokku võttev näitus-müük MIKROMAAILMAD. Näitus on üleval 10. jaanuarini 2022.

Mikroskoopiline 10–8 m suurune olend on suutnud tervet inimkonda kahe aasta jooksul oma hirmuvalitsuse all hoida. Kui eelmine aasta möödus kaootiliselt koroonalainetes hulpides, siis sel aastal hakkas elu ja optimism vaikselt taas tärkama. Käesolev aasta on möödunud küll tormilise kiirusega, nii et millestki kinni pole õieti võttagi, aga ehk millestki siiski? Missuguseks kujunesid ehtekunstnike isiklikud mikromaailmad? Mis olid reaalsuse eredaimad killud, millest võeti kinni ja painutati oma äranägemise järgi? 

Nüüd, kus esialgne jahmatus juba maha raputatud ja muutuva maailmaga harjutud, on veelgi huvitavam jälgida, mislaadi looming säärastest oludest tõukub. Milline arengurakurss on sees? Paistab hägusel silmapiiril utoopia või düstoopia või hoopis regressioon? 

Aastanäituse kujundaja Merilin Pedastsaar: “Kujundamise puhul sai lähtekohaks pealkirjast põrgatades vaadelda midagi, mis jääb silmale nähtamatuks. Põhimaterjaliks valisime paberi ning edasi hakkasime mängima fookusega. Voltimine, lõikamine, rebimine, joonistamine viis meid omamoodi paberi mikromaailmadesse. Ideaalis võiks näitus tervikuna hakata mängima vaataja fookusteravusega, pannes teda tundma kord mikro- kord makromaailma osana, samas suunates tähelepanu kõige olulisemale – ehete mikromaailmale.”

Aastanäituse korraldamine on kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaima kohaliku näitusteruumina A-Galerii jaoks oluline traditsioon. “Meie galerii kunstnike kogukond on justkui sajaliikmeline mikromaailm, mille iga liige loob omakorda enda imetabaseid maailmu. Kord aastas kogunetakse kokku ühisnäituseks, et tunnetada ühtsust, toetust ja lähedust,” ütleb ehtekunstnik ja A-Galerii juhatuse liige Mari Relo-Šaulys.

Näitus koondab eesti ehtekunstnike viimase aasta põnevamat loomingut ja võtab selle aasta väärikalt kokku. MIKROMAAILMADE näitusel müügis olevaid ainulaadseid autoritöid on võimalik soetada terve näituse vältel. 

MIKROMAAILMU ümbritseva näituse kujundajateks on Kertu Tuberg, Maarja Niinemägi ja Merilin Pedastsaar.

Näitusel osalevad kunstnikud:

Ulvi Haagensen, Keiu Koppel, Sille Luiga, Ülle Kõuts, Ene Valter, Keesi Kapsta, Mari Relo-Šaulys, Tõnis Malkov, Hans-Otto Ojaste, Jens A. Clausen, Ülle Mesikäpp, Ilona Treiman, Katrin Veegen, Aino Kapsta, Aivars Benuzs, Margit Paulin, Marita Lumi, Krista Lehari, Tea Vellerind, Adolfas Šaulys, Anneli Tammik, Kertu Vellerind, Harry Tensing, Ivar Kaasik, Urve Küttner, Ketli Tiitsar, Kristi Paap, Tamara Sergijenko, Ülle Voosalu, Riin Somelar, Ive-Maria Köögard, Mari Pärtelpoeg, Mari Pärtelpoeg, Maire Morgen Hääl, Merike Balod, Viktorija Lillemets, Ane Raunam, Raili Vinn, Krista Laos, Kätrin Beljaev ja Kadi Kübarsepp.

Tagasi Posted on

TASAKAAL

Mis on tasakaal, miks see tähtis on?

Tasakaal on seisund, mis annab inimesele sisemise rahu, väärikuse ja kindlustunde, teadmise, et võin otsustada, kontrollida oma elu ja võtta vastutuse oma valitud lahenduste eest.

Tasakaal on ausus iseenda vastu, oskus mõista oma tundeid ja samaaegselt mõista teisi inimesi. Tasakaalus elumeel annab energia, võime mõtelda ja leida väärtuslikku, näha ilu ja tunda rõõmu, tunda huvi kõige uue ja huvitava vastu. Tasakaal on kindel pind jalge all, teadmine, et meid ümbritsev on püsiv, ei pudene koost.

Kunstitöödes on tasakaal võrdsuse tunne kujutatava eri osade vahel, tunne, et midagi ei tahaks tehtule juurde lisada ega ka ära jätta. Heas tasakaalus töös on harmoonia idee, õigesti valitud materjalide ja tehnilise teostuse vahel.

Ehe  on väärisese, mis on enamasti loodud täiendama kostüümi ja rõhutama kandja isikupära, suundudes laia maailma, elades seal oma elu. Selles jääb avalduma ehtelooja mõttemaailm kuid iga kandja lisab ehtele vaid temale omast energiat.    

Tasakaalustatud ehe mõjub usutavalt, meeldib, sisendab kandjale enesekindlust, toetab ja teeb tuju heaks.

Püüdlen tasakaalu poole.

Näituse kujundas ÜLA KOPPEL.

Tänan Eesti Kultuurkapitali, A-Galeriid, Üla Koppelit ja Kalle Komissarovit, Liina Lõõbast ja  Avo Raiknat toe ja abi eest.

Ülle Kõuts (s. 1956 Pärnus) on eesti ehtekunstnik, kelle tööde selge minimalistlik joon ja Marriage of Metals tehnika on muutnud tema loomingu selgelt isikupäraseks ning kinnitanud kindlalt tema koha Eesti ehtekunsti maastikul. Ülle Kõutsi töid on eksponeeritud lisaks Eestile ka Tšehhis, Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, USAs, Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris ning ka Taanis. Tema töid on kogudes muuseumides Eestis, Lätis, Rootsis ja Venemaal. Ülle Kõuts on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Metallikunstnike Liidu ja Katariina Gildi liige ning oli kunstnikerühmituse ON-grupp üks asutajaliikmeid. TASAKAAL on Ülle Kõutsi neljas isikunäitus A-Galeriis ja on mõtteline järg kunstniku 2021. suvel Haapsalus Evald Okase muuseumis toimunud isikunäitusele KOOSKÕLA.

Tagasi Posted on

SOE SUVI

Suvi – kirju, värvirikas ja inspireeriv aastaaeg, unistus igavesest paradiisist. Andrei Balašovi viimaste aastate töid koondav näitus peegeldab möödunud erakordselt kuuma suve pisiskulptuuride, objektide ja ehetega, tuues esile metalli ja värvi sümbioosi, otsingud ja eksperimendid erinevates tehnikates ning tehnoloogiates.

Andrei Balašov (s 1965 Tallinnas) on eesti ehtekunstnik, kes viimastel aastatel on töötanud pisiplastika žanris ja tegelenud antropomorfsete vormidega, eksperimenteerinud valutehnikaga ja faktuuridega. Balašov on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ja Lahti kullassepakoolis Soomes. Oma töid on ta eksponeerinud isikunäitustel Lätis Gallery Susis Riias, Leedus Kauno Langases Kaunases ja Uzopio Galerijas Vilniuses. See on kunstnikul juba kuues isikunäitus A-Galeriis. Grupinäitustel on Balašov osalenud näiteks Rootsis, USAs, Saksamaal, Soomes ja Hollandis. 1996. aastal pälvis Balašov Edde Kurreli nimelise Eesti Metallikunstniku auhinna.

Tagasi Posted on

ANDE MEREST

Näitus inimese ja mere omavahelisest suhtest. 

Naatrium, kaalium ja kaltsium on midagi, mida kanname endaga oma veenides kaasas. See on meil ühine nii kõigi kalade, kahepaiksete, roomajate, kui ka soojavereliste lindude ja imetajatega. Soolane vool meie kehas on peaaegu sama koostisega, kui merevesi. Elu maal sai alguse iidsest merest. Kui me kunagi oma kodust lahkusime, et asuda maismaal elama, võtsime mere endaga ühes. See on ikka meiega.

Inimese ja mere suhtesse mahub hulga tundeid ja mõtteid. Meid tõmbab mere poole, isegi, et teame sellest vähe. 80% mere imedest ja saladustest ootab seniajani avastamist. Kaasnev salapära ärgitab meie kujutlusvõimet ja tekitab hirmu. Sellest päris puutumata ei jää keegi. 

Käesoleval näitusel vestetakse ehtekunsti abil inimese ja mere suhtest. Kuus rootsi kunstnikku kutsuvad oma ehteid uurima ja mõtestama. Publiku ette on toodud kunstnike annid merest.

ANDE MEREST näidati Pariisis rahvusvahelise ehtekunstitriennaali Parcours Bijoux 2020 raames, kus sellest sai kõrgelt hinnatud näitus. Näitust täiendab lisaks sama pealkirjaga trükis, mis käsitleb teemat veelgi sügavamalt ning selles kirjeldavad kunstnikud oma tööd ja protsessi. Raamatu eessõna on kirjutanud ookeanograafia emeriitprofessor Anders Omstedt, kes on ka raamatu „Filosoofiline vaade ookeanile ja inimkonnale” autor.

ANDE MEREST avamine toimub kolmapäeval, 25.08, kell 18-20 A-Galeriis koostöös Rootsi Suursaatkonnaga.

Serena Holm

Serena töötab oma loomingus sageli müütide ja lugudega. Käesolevas projektis on tema peamiseks tegelaseks merineitsi. Kaelakeede seerias tõlgendab ta erineva kultuurilise päritoluga merineitside lugusid. Siin on nii Kreeka müütide kolm sireeni, kui ka Korea legend Sinjike ja lugu Lääne-Aafrika Mami Wata kohta. Serena ehted on valmistatud hõbedast, vääriskividest ja portselanist.

https://klimt02.net/jewellers/serena-holm

Hanna Lijenberg

Aastate jooksul on Hanna ehete valmistamisel loonud paberikasutusest oma isikupärase eneseväljenduse viisi. Selle projekti käigus on ta eriti põhjaliku tähelepanu suunanud samblikele. Need väikesed ja ülitugevad liigid, kes elavad mere ja maa kohtumispunktis, on inspireerinud teda Symbioses-nimelises seerias. Seeria nimi pärineb vetikate ja seente sümbiootilisest partnerlusest. Teosed on valmistatud hõbedast ja paberist, värvist ja lakist.

www.hannaliljenberg.se

Lena Lindahl

Pruunvetika ja meriheina veealused metsad ning korallrahude ökosüsteemide keerukus on olnud inspiratsiooniks Islandilt pärit pargitud kalanahast kaelakeedele. Samuti on võimalik kohtuda mereelevandi, hallhülge, merileopardi ja paljude teistega Lena hõbedast graveeritud prossidest hülgekoloonias.

https://klimt02.net/jewellers/lena-lindahl

www.lenalindahl.wordpress.com

Anna Norrgrann

Anna teosed käsitlevad kaalu tähtsust. Seekordne teos on nöörloodidest, mis tõmbavad oma raskusega allapoole, et puudutada ookeani põhja ja mõõta mere sügavust. Need on meeldetuletuseks, et lisaks lainete liikumissuunale on meres olemas ka sügavik. Anna on oma ripatsitele andnud vanadest nöörloodidest inspireeritud vormid.

www.facebook.com/norrgrann.jewellery

Paula Lindblom

Paula on aastaid oma ehteloomingus tegelenud ookeanidest pärit plastjäätmetega. Selle näituse jaoks on ta valmistanud ehteid kaasaegsele merineitsile. Millega ta end ehiks, kui läheks puhkama plastprügist saarele? Paula teostes on jälgi keskkonnaprobleemidest, feminismist ja mereelulistest inspiratsioonidest.

www.instagram.com/artbypaula66

https://klimt02.net/jewellers/paula-lindblom

Mona Wallström

Mona mäletab suvistel hilisõhtutel leiges vees ujumist, mil tema keha ümbritses sädelev meretuli. Selles projektis on ta sukeldunud Ernest Haeckeli imeliselt detailsetesse illustratsioonidesse ja loonud täiesti oma ränivetika ja zooplanktoni maailma. Oma töid kutsub ta hellitavalt Mere-dusteks (ingl keeles Sea-crets) ja nende näol on tegu titaanist prossidega.

www.monawallstrom.se

Tagasi Posted on

HELLAD KOHAD

HELLAD KOHAD on kollektsioon enese armastamisest ja aktsepteerimisest. Kunstnik uurib põgusalt inimeseks olemist, soovides nii selles peituva haavatavuse, hapruse ja ebatäiusega leppida. 

Tegu on filantroopilise ettevõtmisega, mille esimeseks sammuks on aktsepteerida oma füüsilist keha. Näitus on disainer Into Niilo isiklik püüdlus mõista ja armastada inimkeha.

HELLAD KOHAD on sensuaalne teekond, mis algab kõige pisemast: armastusest iga oma küüneplaadi, nibu, varba ja nabakuju, keha väiksemagi kumeruse ja kortsu, painde, luukontuuri, kananaha, kehakarva ja sünnimärgi vastu.

Seeria loomiseks on kasutatud erinevaid materjale: metalle (messing, hõbe, kuld), looduslikke vääriskive (pärl, Etioopia opaal, türkiis, lasuriit, obsidiaan, labradoriit, rutiilkvarts, krüsopraas, ametriin, topaas, agaat) ja kunstkive (opaal, turmaliinkvarts, opaalkvarts, uleksiit).

Sürrealistliku elemendina lõi disainer baroksetest pärlitest, pärlmutrist ja tehisopaalist hambad. Küünesõrmuste valmistamisel kasutas ta küünekujust lähtuvaid vorme ning valis kivid, mis on arusaadavalt kivid, ent ometi imiteerivad erinevaid maniküüristiile. Nibu- ja nabaprosside ning rangluu kaelakeede valmistamisel on kasutatud erinevad tehnikad. Prossid valas disainer hõbedast ning kattis hiljem kullaga, kuldkaelakee valmistamiseks kasutas ta aga galvanoplastikat ning kattis seejärel ehte kullaga.

Iga kollektsiooni kuuluv ese on omaette kunstiteos, loodusliku filosoofiline ümbertõlgendus vihjates kergelt mustale huumorile ja lõputule enesearmastusele.

Into Niilo on Moskvas elav ja töötav ehtekunstnik ja disainer. 2013. aastal lõpetas ta Moskva riikliku disaini- ja tehnikaülikooli ning aksessuaaridisainerina jätkas magistriõpinguid Londoni ülikoolis Londoni moekolledžis jalatsidisaini erialal.

Peagi aga taipas ta, et ta pole huvitatud enam jalatsitest ning üha enam köidavad teda väikesed ja kantavad arhitektuursed ja skulpturaalsed vormid. Niisiis lõigi ta 2015. aastal oma brändi into|into, et luua eksperimentaalseid aksessuaare, kuid mõne aja pärast otsustas ta peamiselt ehtekunstiloomingule keskenduda.

Alates 2016. aastast on Into Niilo näidanud oma loomingut showroomides Pariisi moenädala raames (kaks korda aastas). 2018. aastal sõlmis ta lepingu agentuuriga NOB ja 2019. aastast on ta osalenud NOBi showroomide väljapanekutel Pariisi, Milano ja Tokyo moenädalatel.

Into Niilo rakendab oma brändi into|into loomingus täppisteaduste ja teaduslike katsetuste põhimõtteid. Ta saab innustust erinevatest valdkondadest nagu füüsika, keemia, loodusteaduste filosoofia, kosmoloogia, anatoomia ja filosoofia ning püüab neid ideid edasi anda kunsti ja disaini kaudu. Kordus nimes into|into on pärit inglise [intu:] ja soome keelest [into:] ning seda võiks tõlkida kui “sisemine inspiratsioon.” Brändi inspiratsiooniallikaks on loodus ja inimese kognitiivsed protsessid, poeesia, vormide ilu ning asjade sisu ja sügavam olemus.

Tagasi Posted on

TERA

Ühes Tartu sepikojas said kokku kolm ehtekunstnikku, Katarina Kotselainen, Kalle Kotselainen ja Jens A. Clausen, et sepistada nuge, ehteid ja objekte. Materjalidena kasutasid nad erinevaid metalle nagu Damaskuse teras, roostevaba teras ja hõbe, kuid ka puit, sarv ja luu. Näituse pealkiri TERA on mitmetähenduslik: tera kui noatera, samuti kui sepistamisel tekkiv materjali ülejääk, mida kunstnik kutsub teraks. Nii väikesest kogusest ei jagu enam noatera valmistamiseks, küll aga saab teha teisi väiksemaid objekte ja ehteid.

Katarina Kotselainen on õppinud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas ja osalenud näitustel üle maailma alates 2001. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 2008.

Kalle Kotselainen on disaininud ja valmistanud väärismetallidest ehteid üle kümne aasta. Lõpetas 2019. a. Vana-Vigala TTK Sepa eriala. Tuletuul OÜ asutaja.

Jens A. Clausen on õppinud Staatliche Zeichenakademie Hanaus ja töötab kullassepameistrina Eesti Kunstiakadeemias ehte- ja sepakunsti osakonnas alates 2012. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 2014 ja Norske Kunsthåndverkere liige alates 2018.

Tagasi Posted on

PUUDUOLEKU HELGUSEST

“Igal ehtel on oma lugu ja teekond. Me usume, et esemed, joonistused, visandid ehk kõik see, mis ehete loomise käigus tekib, on sama oluline kui ehted ise. Nende esemete kaudu õpime me tundma materjali ja selle tähendust ning jõuame oma loomingu tuumani.”

– Natascha Frechen, Felicia Mülbaier, Constanza Salinas & Luisa Werner

Näitusega kaasneb trükis, mida esitletakse 14. augustil Hobusepea 2 hoovis.

Natascha Frechen sündis 1990. aastal Saksamaal Jülichis. Frechen omandas kullassepa kutse ja tegutses luksusehteid valmistades valdkonnas viis aastat, kuid otsustas viimaks ehtekunsti maailma edasi liikuda. 2019. aastal lõpetas ta bakalaureuseõpingud ehtekunsti erialal Trieri rakenduskõrgkooli Idar-Obersteinis. 2020. aasta märtsis alustas Frechen magistriõpinguid ehtekunsti erialal Trieri rakenduskõrgkooli Idar-Obersteinis. Oma kiviloomingu eest pälvis ta 2019. aastal Reinimaa-Pfalzi tarbekunstiauhinna.

| www.nataschafrechen.com

Felicia Mülbaier sündis 1988. aastal Saksamaal Speyeris. Aastatel 2011–2015 õppis Mülbaier Düsseldorfi rakenduskõrgkoolis, kus ta omandas ka bakalaureusekraadi. 2019. aastal jätkas ta ehtekunsti magistriõpinguid Trieri rakenduskõrgkooli Idar-Obersteinis. Õpingute jooksul viibis ta ka Rootsis Göteborgi Kunsti- ja Disainiakadeemias ning Eesti Kunstiakadeemias. Oma ehteloomingus kasutab ta peamiselt kivi ja tekstiili. Mülbaieri loomeprotsessis on olulisel kohal ka joonistamine. Ta on näitustel osalenud alates 2014. aastast ning võitnud mitmeid auhindu.

| www.felicia-muelbaier.com

Constanza Salinas sündis 1993. aastal Tšiilis Valdivias. Pärast kullassepakutse omandamist oma kodumaal Tšiilis, kolis Salinas 2016. aastal Saksamaale ning alustas õpinguid Trieri rakenduskõrgkooli Idar-Obersteinis. 2019. aastal lõpetas ta seal ehteeriala bakalaureuseõpingud. Oma loomingus kasutab ta peamiselt puitu ja kivi. Bakalaureuseõpingute ajal viibis Salinas ühe semestri Eesti Kunstiakadeemias. 2020. aasta märtsis alustas ta magistriõpinguid ehtekunsti erialal Trieri rakenduskõrgkooli Idar-Obersteinis.

| www.constanza-salinas.com

Luisa Werner sündis 1997. aastal Saksamaal Berliinis. Pärast kullassepakutse omandamist Saint Amand Montrond’is Prantsusmaal alustas Werner ehtekunstiõpinguid Trieri rakenduskõrgkoolis Idar-Obersteinis. 2019. aastal õppis ta ühe semestri Kanadas Halifaxis Nova Scotia Kunsti- ja Disainikolledžis. 2021. aasta suvel lõpetab Werner bakalaureuseõpingud. Werner kombineerib oma loomingus erinevaid tehnikaid ja materjale, keskendudes kivile ja tekstiilile.

| www.luisawerner.com

Tagasi Posted on

TULI

“Sõna TULI  samakujulisus, aga erinev tähendus annab võimaluse mõttemänguks. Oleme liikunud edasi sellise tempoga, nagu tuli oleks jalge all. Lõpuks tuli peatuda ja tasakaalu otsida.

Tule osatähtsus elus ja metallikunstniku töös on vaieldamatu. Metalli tagudes ja valades on võimsalt tuli domineeriv: kirg, kuumus, entusiasm samas ka uue loomine, uus algus või hoopis lõpp. Tao rauda, kuni see on veel kuum – õige hetke tabamine on ainuõige. Tuli võib olla kaunis, maagiline, puhastav, valgustav ja soojendav, kuid ühtäkki hävitav. Tuld taltsutada on keeruline. Metallikunstnikena olemegi kui tuležonglöörid.

Igaaastased tulekahjud on pannud mõtisklema ja heitma pilku maailmale,  kliimamuutuse mõjudele meie planeedile, floorale ja faunale. Töödesse toongi elemente loodusest, milles on osake kaduvast maailmast.

Kui näeme kui haavatavad ja haprad oleme tule jõu vastu võideldes, meie väärtushinnangud muutuvad. Kuidas kallutada kaalukausid õilsale tahtele? Teame ju, et iga asi puruneb kui rakendada suurt jõudu. Tahtmatult tekib shakespearelik küsimus “olla või mitte olla?”. Küsides käsitlen ja mõtestan teekonda töödesse peidetud sümbolite ja dialoogi abil.

Tules on vastandite dialoog, kokkupõrked, liikumine läbi aja ning tasakaalu leidmine.
Maailm on kui kahe teraga mõõk: üks tera on sulg ja teine terav teras, kumb kaalub üle?”

– Ilona Treiman

Ilona Treiman on ehte-, metallikunstnik ja pedagoog, kes kasutab oma loomingus erinevaid materjale ja tehnikaid. Tema töödele on iseloomulik skulpturaalne lähenemine. Ta on lõpetanud metallehistöö eriala Eesti Kunstiakadeemias (1984), on Eesti Kunstnike Liidu liige, kuulub Disainerite Liitu Ornamo ja Soome Kunstnike Liitu. Ta on osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel aastast 1985, sealhulgas Cincinnatis USA (1989,-91) Limoges Prantsusmaal (1990,-92, -94), Tokyos 1992, Balti ja Põhjamaade emailikunsti rändnäitusel (Taani-Soome-Rootsi 1991), Pekingis, Taanis (2004) ning Tarbekunstinäitustel Tallinnas ja Moskvas (1985- 91). Samuti Berliinis (2005, -16), Soulis L-Koreas (2011) ja isikunäitusega Soomes Hyvinkää Kunstimuuseumis (2012). Aastal 2019 pälvis ta Ede Kurreli nimelise Eesti Metallikunstnike Liidu aastapreemia. Tema teoseid on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus, Põhjamaa Muuseum Vaasas ja erakogudes Prantsusmaal, USA-s, Inglismaal, Soomes, Taanis, Itaalias.

Näitus on osa 8. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammist.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.