A-Galerii kuraator Helle Ly Tomberg ja ehtekunstnik Keiu Koppel käisid “Terevisioonis” tutvustamas ehtekunstnike aastanäitust KIREVANE, mis avaneb A-Galerii SEIFIS 2. detsembri õhtul.
Tutvustasime TEREVISIOONIS aastanäitust
Autor: A-galerii
Lia Tüür 1944-2022
7. novembril 2022 lahkus meie seast ehtekunstnik Lia Tüür, A-Galerii idee algataja, üks asutajatest ja selle kauaaegne hingehoidja. Sügav kaastunne Lia Tüüri perele ja lähedastele.
Tänu Lia Tüüri imepärasele oskusele metallikunstnikke kokku tuua sündis toonaste (1994) ehtekunstnike toel A-Galerii.
2014. aastal ilmunud raamatus “A-Galerii. Eesti autoriehte galerii 20 aastat” kirjutab kolleeg ja ehtekunstnik Margus Tänav Lia Tüürist –”Lia on ehtekunstnik kelle suureks sümpaatiaks on skulptuur. Ta oskab hinnata ka ilu lihtsas vormis. Tahtis ta ju ERKI-sse õppima minna skulptuuri. Paraku just sellel aastal ei olnud vastuvõttu ja nii tuli otsustada metallikunsti osakonna kasuks. Poolehoid skulptuurile saadab ka tema loomingut. Vähestel õnnestus Kunstiinstituuti pääseda esimesel katsel, Lial läks see korda.
Mis inspireerib Liat? Sageli on selleks loodus. Väljendugu see lindude, kalade või hoopis kuusirbi näol. Sealt saadud muljed ja meeleolud on olulised. Neid looduselamusi pehmes, plastilises materjalis tunnetades elab autor justkui muljed uuesti läbi. Selleks materjaliks on peamiselt hõbe, sekka ka vääriskive ja kübeke värvi. Üliõrnad värvitoonidki sünnivad läbi tule- looduse kaasabil.
Lia ise arvab, et tal puudub kogu loomingut läbiv ühtne stiil. Küll aga köidavad teda lihtsad vormid oma kargevõitu ilus. Tema tõeline kirg on gravüür. Graveeritud pindasid näeme paljudel tema ehetel, moodustagu need peeni graafilisi jooniseid või täitku faktuurina terve ehte pinna. See on küll just ainuomane talle.
Valmimise käigus ehe muutub, kasvab või kahaneb. Esialgsest paberile pandud ideest või kavandist ei pruugi palju alles jääda. Nagu nende autor ise ütleb, ei tohi kavandisse kinni jääda. Ehted võivad olla ka ainult vaatamiseks. Kõike ei peagi kandma. Ehe peab haakuma sisemusega, alles siis saavutab ta täiuse ja on tõeliselt väärtuslik.”
Lia Tüüri ärasaatmine toimub 15. novembril kell 13 Tallinna Issanda Muutmise Peakirikust (Suur-Kloostri 14), muldasängitamine Tallinna Metsakalmistul kell 14.
Kohtumine kunstnikuga: Ivar Kaasik
Ootame kõiki huvilisi teisipäeval, 18. oktoobril, kell 18 A-Galeriisse sündmusele “Kohtumine kunstnikuga: Ivar Kaasik”, mis avab võimaluse kunstniku ning tema loominguga vahetult tutvuda!
Kunstnik räägib oma A-Galerii aknanäitusest 𝐄𝐋𝐔 𝐉𝐀 𝐒𝐔𝐑𝐌. 𝐋𝐎̃𝐏𝐏 𝐉𝐀 𝐀𝐋𝐆𝐔𝐒. kantuna oma loometee algusest ja lõpust, ehtekunsti elujõust ja hääbumisest, ehtekunsti õppimisest ja õpetamisest, kunstist ja kunstnikust – ehk kõigest, mida ta on ehtekunstnikuna elus avastanud.
Ivar Kaasik on tuntud nii maali- kui metallikunstikuna. A-Galeriis särab ta eelkõige oma hinnaliste ja vapustavate vääriskividest ehetega, milles võib leida barokkpärle, safiire, briljante ja rubiine.
Näitus 𝐄𝐋𝐔 𝐉𝐀 𝐒𝐔𝐑𝐌. 𝐋𝐎̃𝐏𝐏 𝐉𝐀 𝐀𝐋𝐆𝐔𝐒. on A-Galerii akendel üleval 31.08–29.10.2022.
KUNSTNIKUVESTLUS: Ketli Tiitsar & Flora Vagi
Ootame kõiki huvilisi neljapäeval, 15. septembril, kell 18 A-Galeriisse vaimuvärskendusele!
2. septembril avasid Ketli Tiitsar ja Flora Vagi A-Galerii SEIFIS näituse KAHEKÕNED IGATSUSEST.
15. septembril avaneb kõigil huviliselt erakordne võimalus näitust koos kunstnikega kogeda!
Ketli Tiitsar ja Flora Vagi vestlevad kultuuriajakirjaniku ja metallikunstniku Urmas Lüüsiga oma näitusest, koostööst ja loometeest.
Südamlikest ja isiklikest kahekõnedest kantud näitus sünteesib igatsust, mida saab seostada näiteks melanhoolia, nostalgia, üksinduse ja südamevaluga. Samas märkasid Ketli ja Flora omavahel vesteldes, et igatsus võib olla ka midagi äratuntavat ja ühendavat – süvenemise meeleseisund, mille läbi jõutakse enesele ja nii ka teistele lähemale.
Vestlus toimub inglise keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
A-Galerii OPEN CALL 2023
Avatud konkurss näitustele A-Galerii SEIFIS ja AKENDEL.
Kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaim kohalik näitusteruum A-Galerii kuulutab välja avatud konkursi 2023. aasta programmile SEIFIS ja AKENDEL. Ootame kandideerima nii ehtekunstnikke, kui ka ehte- ning sepakunsti teiste kunstivaldkondadega kombineerivaid ja julgelt katsetavaid näituseprojekte. Konkurss kestab 05.09–17.10.2022.
2022. aastal on A-Galerii rikkaliku näituseprogrammiga toonud kultuuripublikuni 30 eriilmelist näitust, mis on toimunud nii galerii ajaloolises SEIFIS kui ka avalikkku linnaruumi rikastavatel AKENDEL. Galerii programmis on osalnud maailmaklassi ehte- ja metallikunstnikke nii Eestist kui välismaalt, seal hulgas Prantsusmaalt, Hiinast, Taiwanist, Norrast ja Iisraelist.
NÄITUSEPINNAD
SEIF on A-Galerii näitusepind, mis keskendub peamiselt professionaalsete ehtekunstnike ja seppade uue loomingu näitamisele. Ühtlasi on SEIF ajalooline pidepunkt, mis ühendab kullassepaärina ehitatud hoone esialgse funktsiooni ja kaasaegse ehte- ja sepakunsti olulisima kohaliku näitusepinna. SEIFI on oodatud kunstnikud, kirjutajad ja uurijad, kelle looming lähtub kaasaegsest ehtekunstist, käsitöölistest praktikatest ning nende seostest visuaalkultuuriga laiemalt.
A-Galerii SEIFI kõrgus on 315 cm ning pindala 5,2 m². Tööde eksponeerimiseks on võimalik kasutada trosse ja magneteid. Ruumis ei ole võimalik teostada värvimistöid ega puurida seintesse. Näitusepinda SEIFIS pikendab üks aken Hobusepea tänaval.
SEIFI ligikaudne näituse toimumise aeg on 6 nädalat.
AKNAD on loodud 1891. aastal kullassepaäri vaateakendeks, kuid alates 2019. aastast muutunud A-Galerii oluliseks (mikro)näituste platvormiks, et pakkuda lisaks SEIFI näitustele kaasaegse ehtekunsti valdkonnas tegutsejatele võimalust näidata uut või taasavastatud loomingut kompaktses formaadis ning laiendada A-Galerii näitusepinda avalikku ühiskasutatavasse linnaruumi.
AKENDELE on oodatud nii grupi- kui üksikprojektid, mis puudutavad kaasaegset ehtekunsti ning käsitöölisi praktikaid visuaalkultuuri kontekstis. Väga oodatud on ka projektid kuraatorite poolt, mis koostöös erinevate kunstnikega looks akendele tervikliku ja läbimõeldud lahenduse. AKENDELE võib esitada ka projekte veel arengujärgus ideedest, kus erinevate kunstnike ideid kombineerides moodustatakse koostöös galeriiga terviknäitus. Üksi avaldust esitades ei pea arvestama kõigi akende täitmisega.
AKNAD on samavõrra välja- kui sissevaatamiseks. Seepärast mahub akendele ka loomingut, mis võtab lähtepunktiks ehtekunsti ning on sündinud koostöös muude loominguliste valdkondadega – heli, video, maal, disain, kirjandus, mood, visuaal- ja etenduskunst ning arhitektuur.
AKNAID on viis – Hobusepea ja Pikal tänaval üks suur (mõõtudega 220x300x85 cm) ja neli väikest (mõõtudega 220x140x48 cm). Akendel on laes konksud riputamiseks, valgustid ning pistikupesad. Kuna akende tagaküljel pole midagi riiuleid katmas, peaks kandideeriv kunstnik seega mõtlema ka näituse taustale. Aknanäitused on möödujaile vaatamiseks üleval ööpäevaringselt.
AKENDE ligikaudne näituse toimumise aeg on 8 nädalat.
Kulud, mis on seotud näituse ülespaneku, produktsiooni ja avamisega, katab kunstnik. A-Galerii saab väljastada kinnituskirja toetuste taotlemiseks.
Konkursil osalemiseks palume esitada:
– nimi
– kontaktandmed
– osalev(ad) kunstnik(ud)
– projekti kirjeldus (2000-2500 tm)
– teoste kirjeldus
– projektiga seotud visuaalne materjal (kuni 5 fotot / joonist)
– tööde eksponeerimiseks vajalik tehnika ja/või eritingimused
– osaleja(te) CV(d) ja portfoolio(d)
– näituse eelistatud toimumisaeg (kuu / kvartal)
Palun märkida taotlusesse, kas esitad avalduse näituseks SEIFI või AKENDELE.
Taotluste esitamise tähtaeg on esmaspäev, 17. oktoober 2022.
Taotlused palume saata aadressile info@agalerii.ee manusena ühte zip-faili pakituna või galerii postiaadressile A-Galerii, Hobusepea 2, 10133 Tallinn.
Taotlus loetakse esitatuks, kui see on esitatud õigeaegselt ning lisatud on kõik nõutud info ja materjalid.
AKENDE ja SEIFI programmi projekte hindab žürii. Programmi kinnitab A-Galerii juhatus ja kuraator Helle Ly Tomberg.
Teated näituseprojekti valituks osutumise kohta saadame alates novembrist 2022.
Lisainformatsioon:
Helle Ly Tomberg
info@agalerii.ee
+372 51 05 036
Kunstnikuvestlus: Ilona Treiman
Ilona Treiman on ehte-, metallikunstnik ja pedagoog, kes kasutab oma loomingus erinevaid materjale ja tehnikaid. Tema töödele on iseloomulik skulpturaalne lähenemine. Ta on lõpetanud metallehistöö eriala Eesti Kunstiakadeemias (1984), on Eesti Kunstnike Liidu liige, kuulub Disainerite Liitu Ornamo ja Soome Kunstnike Liitu. Ta on osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel aastast 1985, sealhulgas Cincinnatis USA (1989,-91) Limoges Prantsusmaal (1990,-92, -94), Tokyos 1992, Balti ja Põhjamaade emailikunsti rändnäitusel (Taani-Soome-Rootsi 1991), Pekingis, Taanis (2004) ning Tarbekunstinäitustel Tallinnas ja Moskvas (1985- 91). Samuti Berliinis (2005, -16), Soulis L-Koreas (2011) ja isikunäitusega Soomes Hyvinkää Kunstimuuseumis (2012). Aastal 2019 pälvis ta Ede Kurreli nimelise Eesti Metallikunstnike Liidu aastapreemia. Tema teoseid on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus, Põhjamaa Muuseum Vaasas ja erakogudes Prantsusmaal, USA-s, Inglismaal, Soomes, Taanis, Itaalias.
“Sõna TULI samakujulisus, aga erinev tähendus annab võimaluse mõttemänguks. Oleme liikunud edasi sellise tempoga, nagu tuli oleks jalge all. Lõpuks tuli peatuda ja tasakaalu otsida. Tule osatähtsus elus ja metallikunstniku töös on vaieldamatu. Metalli tagudes ja valades on võimsalt tuli domineeriv: kirg, kuumus, entusiasm samas ka uue loomine, uus algus või hoopis lõpp. Tao rauda, kuni see on veel kuum – õige hetke tabamine on ainuõige. Tuli võib olla kaunis, maagiline, puhastav, valgustav ja soojendav, kuid ühtäkki hävitav. Tuld taltsutada on keeruline. Metallikunstnikena olemegi kui tuležonglöörid. Igaaastased tulekahjud on pannud mõtisklema ja heitma pilku maailmale, kliimamuutuse mõjudele meie planeedile, floorale ja faunale. Töödesse toongi elemente loodusest, milles on osake kaduvast maailmast. Kui näeme kui haavatavad ja haprad oleme tule jõu vastu võideldes, meie väärtushinnangud muutuvad. Kuidas kallutada kaalukausid õilsale tahtele? Teame ju, et iga asi puruneb kui rakendada suurt jõudu. Tahtmatult tekib shakespearelik küsimus “olla või mitte olla?”. Küsides käsitlen ja mõtestan teekonda töödesse peidetud sümbolite ja dialoogi abil. Tules on vastandite dialoog, kokkupõrked, liikumine läbi aja ning tasakaalu leidmine. Maailm on kui kahe teraga mõõk: üks tera on sulg ja teine terav teras, kumb kaalub üle?” –
Ilona Treiman Ilona Treimani näitus “Tuli” toimus A-Galerii SEIFIs 28.05–29.06.2021.
Näitus oli osa 8. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammist.
Kunstnikuvestluse viis läbi ehtekunstnik Marita Lumi, vestluse filmis ja monteeris Liina Lõõbas.
Kunstnikuvestlus: ARKIVET
6. juulil 2022 oli meil rõõm avada A-Galerii AKENDEL Norra ehtekunsti kollektiivi ARTKIVETi rühmanäitus JÄÄKÜLM, mida külastas ka Norra suursaadik Else Berit Eikeland. Avamise õhtul tutvustasid Camilla Luihn ja Putte H. Dal rühmituse telgitaguseid lähemalt ning neid küsitles kunstnik Urmas Lüüs.
ARKIVET on 2014. aastal asutatud Norra kunstnike rühmitus, kuhu kuuluvad Putte H. Dal, Hilde Dramstad, Camilla Luihn ja Ella Heidi Sand. Neli ehtekunstnikku, kel igaühel oma kunstiline iseloom. Üheskoos on neil materiaalne arusaam, käsitööoskus, kunstiline taju ja kontseptuaalne teemapõhine lähenemine, mis realiseerub kaasaegses ehtekunstis – mida eksponeeritakse nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel areenil.
Filmis ja monteeris Valdek Laur.
Alustasime intervjuusid Eesti ehtekunstnikega 2019. aastal, et seda erakordset valdkonda ja selles tegutsevaid inimesi laiema publikuni tuua ning kohalike ehtekunstnike loomingut ja eluteid kaardistada.
A-GALERII MÜNCHENI EHTEKUNSTI NÄDALAL
A-Galerii osaleb esmakordselt 6.–10. juulil rahvusvahelisel Müncheni ehtekunsti nädalal, esitledes seal 40 Eesti ehtekunstniku teoseid.
Kord aastas toimuv Müncheni ehtekunsti nädal leiab tänavu aset 12. korda ning on kujunenud valdkonna olulisimaks rahvusvaheliseks sündmuseks, tuues kokku maailmaklassi loomingu ning kunstnike, entusiastide ja kollektsionääride globaalse kogukonna.
A-Galerii väljapanekul osaleb 40 kunstnikku, teiste seas Ivar Kaasik, Marita Lumi, Urmas Lüüs, Nils Hint ning Kapstade perekond, kus ehtekunsti traditsioon jookseb läbi kolme generatsiooni. Kokku viib A-Galerii Münchenisse üle 180 teose. Esitletakse nii suuremaid skulptuure, kaasaegseid kunstilisi ehteid kui ka klassikalist filigraani.
“Münchenis on väljas valdkonna paremik. Eesti ehtekunsti kodugaleriina on meie jaoks oluline, et tipptasemel kohalik ehtekunst oleks ka rahvusvahelisel väljal esindatud ning selle jaoks pole paremat platvormi kui ehtekunsti nädal,” ütleb A-Galerii juhatuse liige ja ehtekunstnik Marita Lumi.
Varasemalt on Eesti ehtekunsti Münchenis esindanud näiteks Kadri Mälk, Tanel Veenre ja Darja Popolitova. A-Galerii väljapanekut saab näha Münchenis Handwerksmesse messihallis 6.–10. juulil.
Kunstnikuvestlus: Katja Toporski
2022. aasta juunis oli A-Galerii SEIFIS üleval Katja Toporski isikunäitus HEA OLU.
Katja Toporski on Saksamaal, Frankfurdis sündinud ehtekunstnik, professor ja kirjanik. Toporski teenis oma magistrikraadi Townsoni ülikoolis ning hetkel resideerub ta Washington DC lähistel. Lisaks kunstimagistrile omab Toporski ka arstikraadi ning enne karjääri ehtekunsti valdkonnas, töötas ta anestesioloogina.
Kunstnikuvestluse viis läbi ajakirjanik ja Müürilehe kultuuritoimetaja Sanna Kartau.
Filmis ja monteeris Liina Lõõbas.
Alustasime intervjuusid Eesti ehtekunstnikega 2019. aastal, et seda erakordset valdkonda ja selles tegutsevaid inimesi laiema publikuni tuua ning kohalike ehtekunstnike loomingut ja eluteid kaardistada.
KATJA TOPORSKI KUNSTNIKUVESTLUS JA NÄITUSE AVAMINE
Kolmapäeval, 8. juunil, kell 18 avaneb A-Galerii SEIFIS Katja Toporski isikunäitus HEA OLU. Avamise raames toimub Katjaga ka avalik kunstnikuvestlus, mida viib läbi Müürilehe kultuuritoimetaja Sanna Kartau. Avamispidustuste ja näituse külastamine on kõigile huvilistele tasuta. Näitus püsib avatuna 29. juunini.
Katja Toporski isikunäituse fookuses on heaolu. Käimasoleva pandeemia füüsilise, emotsionaalse, majandusliku ja vaimse pinge kontekstis peegeldab Toporski võimalusi, mis aitavad meil ennast hoida.
Katja Toporski on pärit apteekrite perest. Aastate jooksul on ta kokku kogunud hulga laborinõusid, mis on talle pärandatud erinevatelt pensionile jäänud keemikutelt ja laboritöötajatelt. Aja jooksul on need kolvid sisaldanud mitmesuguseid aineid, mis aitasid erinevaid vaevusi ravida. Kunstniku käes muutuvad nõud eheteks, milles ta tõlgib jäljed endistest funktsioonidest uueks narratiiviks.
Et toetada oma tööde kontseptsiooni, kasutab Toporski spetsiifilisi ja tihtilugu eksperimentaalseid materjale. Sageli sisaldavad need materjalid moondumise elemente, nagu näiteks kuivamis- või sulamisprotsess, mis viitavad mateeria püsimatusele; olemise voolavale olekule.
Kõik näitusetööd koosnevad ühe vormi – apteegi klaaskolbi – valatud või jäljendatud versioonidest. Kunstnik kujutab vormi tulevast esitlust kui nurgelist, siledat ja peegeldavat tehnoloogilist täiuslikkust. Ta kujutab aluskonstruktsiooni justkui tellingutena, mis on saavutatud vormi 3D-skanneerimisel. Vormi lagunemist kujutab selle valamine želatiini, mis annab tulemuseks kahanenud ja kõvastunud kuju, mille pind on kortsus nagu iidne nahk. Taastatud munakoorde valatuna, ilmuvad optiliste filtrite alla nende kokkutõmbunud vormide koopiad, mis muudavad tööd nähtavaks vaid teatud nurga alt.
Katja Toporski on Saksamaal, Frankfurdis sündinud ehtekunstnik, professor ja kirjanik. Toporski teenis oma magistrikraadi Townsoni ülikoolis ning hetkel resideerub ta Washington DC lähistel. Lisaks kunstimagistrile omab Toporski ka arstikraadi ning enne karjääri ehtekunsti valdkonnas, töötas ta anestesioloogina.
Tema looming põhineb filosoofilisel mõtlemisel ja kõrvutab arhetüüpseid objekte ja elemente, et uurida meie teadmiste piiranguid elu kohta. Tema tööd on osalenud paljudel näitustel üle USA ja ka rahvusvaheliselt, nii grupi- kui ka isikunäitustel. Ta on tegelenud ka kureerimisega, viimati näitusel Site Effects, mida eksponeeriti 2020. aastal Münchenis Bayerische Kunstgewerbevereinis ja Baltimore’i juveelikeskuses.