Tagasi Posted on

Andrea Auer / Peleg Mercedes Matityahu, Barbara Kisil, Natali Itzhak / Sigrid Kuusk / Tõnis Malkov / HYRV

Kolmapäeval, 2. märtsil avanevad A-Galerii akendel 5 väga eriilmelist näitust: austria kunstniku Andrea Aueri näitus PEarls ja iisraeli kunstnike Peleg Mercedes Matityahu, Natali Itzhaki ja Barbara Kisili näitus AUK MÄLESTUSI PIILUMAS. Eesti kunstnikest on esindatud Tõnis Malkov eksperimentaalsete projektiga EHTERUUMID, Hyrv uue kollektsiooniga PEBBLES ning esimest korda saab A-Galeriis näha ka Sigrid Kuuse ehteid näitusel SUURUS LOEB. 

Kolmapäeval, 9. märtsil 2022 kell 18:00 toimus A-Galeriis ka Andrea Aueri raamatuesitlus, mida toetas Austria Suursaatkond Eestis.

PEarls
Andrea Auer 

Andrea Auer leiab näitusel PEarls väärtust tavalisuses.

Tema huvi on äratanud meid igapäevaselt ümbritsevad materjalid, mis aga pole sageli tavapärased materjalid, millest ehteid luua.

Kollektsioon nimega “PEarls” räägib pärlite kui materjali jäljendamisest või ümberdefineerimisest ja valmis PE-polüetüleenkilega katsetuste tulemusena. PE-polüeteenkile teeb põnevaks asjaolu, et algselt pärineb see tavapärasest majapidamisest. Mässitud polüetüleen annab ehtele läike, mis on võrreldav värske austri peal olevaga.

Tema töödes on viiteid loodusele. Neile on lisatud müüte. Looduse kopeerimine on inimestele alati olnud eriline väljakutse.

Näitusega koos on ilmunud ka raamat “Black Berries and Elderberries”, mida on piiratud koguses võimalik soetada A-Galeriist.

Bakeliit oli moes 1920ndatel ja 30ndatel, avaldades püsivat mõju disaini, materjalide ja ühiskonna ajaloole. Sada aastat hiljem tõstatab disainer Andrea Auer taas bakeliidi teema. Tema bakeliidist kõrvarõngad “Mustad kirsid” inspireerisidki Andrea Aueri uhiuue monograafia pealkirja BLACK CHERRIES AND ELDERBERRIES.

Andrea Auer on kunstnik ja disainer, kes on sündinud 1972. aastal Gmundenis (Ülem-Austrias). Ta on läbinud vöövalmistaja, kullassepa ja hõbesepa koolituse Steyri (AT) loomingulise metallikunsti kõrgkoolis ning tal on kraad Linzi kunsti- ja tööstusdisaini ülikoolist (AT). Viinis elava disaineri omanimeline bränd loodi 2002. aastal. Andrea Auer on eksponeerinud oma töid Austrias, Hiinas, Eestis, Hollandis ja Tšehhis. 

AUK MÄLESTUSI PIILUMAS
P. M. Matityahu, N. Itzhak, B. Kisil

Näitusel AUK MÄLESTUSI PIILUMAS kasutavad kunstnikud akent auguna, mille läbi saab piiluda ehte- ja kolme noore disaineri mõttemaailma.

Ehtekunstnike grupp otsustas kasutada mälu peegeldava materjalina kipsi ja luua kaks ehet, mis uuriksid keha erinevates mõõtmetes, kasutades ühesugust materjali erinevates dimensioonides: 3D vs 2D. Natalie talletab kipsi abil hetke – materjal fikseeritakse ja see lõpetab mälu kogumise. Peleg kasutab kipsi hoopis teistmoodi – ehetesse koguneb pidevalt rohkem mälestusi ja need jäävad põhimõtteliselt paindlikuks. Kolmas kunstnik, sisekujundaja Barbara, kasutab materjalina valgust. Videokunsti projektsioon äratab ellu aja, koha ja mälu, luues hetkesse teise dimensiooni ning viies lõpule kahe ehtedisaineri teekonna.

Peleg Mercedes Matityahu sündis 1992. aastal Iisraelis. Peleg omandas bakalaureusekraadi ehtekunsti erialal Shenkaris – kunsti-, disaini- ja insenerikõrgkoolis. Tema töid on rahvusvaheliselt eksponeeritud pärast Galerie Marzee rahvusvahelist diplominäitust ja Marzee Graduate Award 2021 võitmist. Ta sai AICF stipendiumi silmapaistvate saavutuste eest ehtevaldkonnas. Praegu elab ja töötab ta Amsterdamis Intro galerii ühe resident-disainerina.

Natali Itzhak alustas oma teekonda moeõpingutega Jeruusalemma Bezaleli Akadeemias, aasta pärast omandas ta bakalaureusekraadi ehtekunsti erialal Shenkari kolledžis Ramat-Ganis. Ehtedisaini õpingute ajal sai ta Shenkarist aukirja, lisaks valiti ta õpilasvahetusse IED Madridi moeosakonda. Hiljuti pälvis ta Ameerika-Israeli kultuurifondi AICF äramärkimise ja stipendiumi.

Barbara Kisil on kunstnik, kes keskendub valguse ja materjalide kokkusulatamisel erinevate meediumite loomisele, kasutades oma mängumaana avalikku linnaruumi. Ta on lõpetanud Shenkari kunsti-, disaini- ja tehnikakolledži bakalaureuse. Ta on ka produtseerinud alternatiivseid kunstiüritusi Tel Avivis ja kaaskunstnike installatsioonide näituseid Midburni festivalil Arava kõrbes ning kujundanud valguslahendusi kunstisündmuste VJ-na.

SUURUS LOEB
Sigrid Kuusk

Sigrid Kuuse näitusel SUURUS LOEB on käsitluse all ühe elemendi erinevad võimalikkused. Sigrid Kuuse tähelepanu kogunud SOHO-ehtekollektsioon on laiemale avalikkusele tuntud pigem kolmes erinevas suuruses saadaval olevate kõrvarõngaste kaudu. 2020. aastal sai alguse aga kollektsiooni uus, paralleelne elu, mis keskendub kunstiobjektide, keha- ja peakatete loomisele. Kollektsiooni keskmes oleva glitterist diski moodulina käsitledes on võimalik selle suurust kahandades koondada elemendid kanga sarnaseks materjaliks ja suurendades luua neist suuremõõtmelisi peakatteid. 

Säravat vaatemängu pakkuv glitter muutub kehakattena oma olemuselt justkui “keebiks” mis tõmbab tähelepanu, ning see omakorda tõstatab vastuolulise küsimuse – kas tõmmata tähelepanu ära milleltki, mida välja näidata ei taha või hoopis püüda tähelepanu, et välja paista?

Sigrid Kuusk on EKA ehte- ja sepakunsti magistrandist eesti ehtekunstnik, kelle ehted on olnud lisaks Eestile esindatud ka Ateenas, Valencias, Münchenis ja Arnhemis. Sigrid Kuusk on olnud ka Galerie Marzee valikus 2019. aastal ehtekunstimessil SCHMUCK.

EHTERUUMID
Tõnis Malkov

EHTERUUMID on Tõnis Malkovi viimase 15 aastase visualiseerimistöö poeetiline väljendus, mis uurib materiaalse ja virtuaalse maailma ühendusi läbi ehtekunsti ja VR-ruumide. Näituseprojekt on keskendunud ehete ja virtuaalse ruumi ühendustele ja nende kahe erineva meediumi sidumisele. Ehetest ja virtuaalsetest ruumidest tehakse neid ühendavad krüptoplokiahela NFT-d. Eksponeeritud tööd on seotud VR-maailmadega, mis tutvustavad ehete taustalugu ja nende taga peituvaid virtuaalmaailmu, mida külastaja saab vaadelda, kogeda ja avastada. Näitus eksponeeritakse Oculus Store’s ja tööde NFT-d avaldatakse Eesti esimese digitaalse kunsti online-galeriis Kanvas.ai.

Tõnis Malkov (s. 1985) on ehtekunsti ning urbanistikat tudeerinud eesti ehtekunstnik, kelle töid on eksponeeritud mitmetel näitustel Eestis. Tema ehteid võib leida Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogust ja Kadri Mälgu erakogust. Lisaks tegutseb kunstnik ka visualiseerija/mudeldaja ning graafilise disainerina. 

PEBBLES – veerkivi, pehme ja loodusest vormunud kuju.
Hyrv

Just selline on Hyrv brändi uus kollektsioon, uued kujud ja värskus meie ümber. Sobilik meile kõigile peale neid keerulisi aegu, mil vajame uut hingamist enesesse ja oma ellu.

Uut kollektsiooni Pebbles kirjeldavad kõige paremini loodusvormid, minimalism ning materjalide jätkusuutlik kasutamine. Pebbles ehted on justkui rännak unistustesse… meri, värskus, kargus, elu, kaldale uhutud ja looduse poolt voolitud vormid – vabadus. See tunne kui kandja sulandub ühte ehete energiaga, tundes seda, mis teda kõnetab ning mida ta hindab. Kõige suurem rõõm on äratundmine.

On ütlus, et väikeste kividega saab ehitada suure linna ning väikeste kivide äraviimisega on võimalik liigutada mägesid. Just nii sihikindlad on ka naised. Kuna aga pole üht valemit, mille abil elu juhtida, tuleb austada iga naise valikuid, mille ta langetab enda ja oma perekonna heaks. 

Hyrve kollektsiooni Pebbles kivid on just sellised, millega iga naine saab “ehitada” endale midagi erilist, kandes neid nii nagu soovib ja vaid enda jaoks.

Hyrv on ehtekunstniku Kateryna Pishoni loodud juveelibränd, mis tegutseb aastast 2012. Hyrv ehk eesti keeles hirv tuleneb brändi loovjuhi ja asutaja Kateryna Pishoni hüüdnimest. Lisaks peavad brändi loojad oluliseks hirve mütoloogilist tähendust Põhjamaade vanades kultuurides – hirv toob head õnne ning harmooniat ning hirve nägemist peeti heaks endeks. Hyrv kasutab vaid naturaalkive ning taaskasutatud hõbedat, eritellimuste puhul kulda. Ainsa brändina Eestis tuuakse maale ning kasutatakse oma ehetes kõrgekvaliteedilisi Jaapani Akoya merepärleid.

2018. aastal osales Hyrv Ameerika Ühendriikides kõrgelt hinnatud juveelimessil JCK Las Vegas, kus brändi kollektsiooni “Coco” auhinnati esimese kohaga.

Tagasi Posted on

A-GALERII AASTANÄITUS KIREVANE

Eesti ehtekunstnikud panevad möödunud aastale suurejoonelise punkti Kristi Kongi kujundatud näitusega KIREVANE.

KIREVANE avaneb A-Galerii SEIFIS 2. detsembri õhtul, kell 18. Näitus on üleval 9. jaanuarini 2023.

Aga pääsukesed kirevased, vuhisesid siuh ja säuh läbi sülemi. – A. Kaal

Sõna “kirevane”tähistab nii kirjut ja mitmekesist kui ka kerge vandesõnana pahaendelist või vanakurja ning on seega ka lõppevat aastat kokkuvõttev ja iseloomustav. Aasta algul käis veel elu koroona siniste maskide rütmis, millele lisandus juba varakult kollane Ukraina lipult. Suvi sai paksult sini must valget, Narva tanki ümbritsenud poleemika juures. Sügisele andsid punast tooni hinnatõusud. Mis värve see aasta veel pakub… Just sellist ärevat erutus pakub hilissuve õhtul järve ääres pääsukeste parve sattumine. Kõik su ümber liigub ja keeb.

Näituse kujundaja, maalikunstnik Kristi Kongi loob galerii pinnale värvirohke ja põneva installatiivse terviku, mis annab igale näitusetööle spetsiaalselt oma värvitooniga koha ning toob ühtlasi ka ajutist uudsust ka galeriisse.

Aastanäituse korraldamine on kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaima kohaliku näitusteruumina A-Galerii jaoks oluline traditsioon. Näitus koondab 40 eesti ehtekunstniku viimase aasta põnevamat loomingut ja võtab selle aasta väärikalt kokku. KIREVANE näitusel müügis olevaid ainulaadseid autoritöid on võimalik soetada terve näituse vältel. 

Aastanäituse avamine toimub 2. detsembri õhtul, algusega kell 18, A-Galeriis vanalinnas aadressil Hobusepea 2. Näitus püsib avatuna 9. jaanuarini.

Näitusel osalevad:

Ene Valter, Ive-Maria Köögard, Kertu Vellerind, Tea Vellerind, Krista Laos, Merike Balod, Ülle Kõuts, Ülle Voosalu, Ulvi Haagensen, Urve Küttner, Viktorija Lillemets, Kätrin Beljaev, Ülle Mesikäpp, Krista Lehari, Keiu Koppel, Tõnis Malkov, Ivar Kaasik, Raili Vinn, Mari Pärtelpoeg, Harry Tensing, Mari Relo-Šaulys, Adolfas Šaulys, Kadi Kübarsepp, Marita Lumi, Tamara Sergijenko, Margit Paulin, Katrin Veegen, Ane Raunam, Keesi Kapsta, Aino Kapsta, Henry Mardisalu, Ester Faiman, Kadi Veesaar, Elize Hiiop, Liina Lelov, Valdek Laur, Kristiina Laurits, Sven Tali, Tiina Käesel, Kati Erme, Anneli Tammik, Hans-Otto Ojaste.

Näituse avamisel pakub mulli Nautimus.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Sündmus Facebookis.

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Galerii. Eesti ehtekunstnikud avasid aastanäituse “Kirevane”

kultuur.err.ee – Näituse “Kirevane” kujundaja: need tööd on hetkeolukorra peegeldus

Tagasi Posted on

Leiud

LEIUD valiti 2022 aasta parimaks seifinäituseks.

Alates laupäevast, 5. novembrist on A-Galerii SEIFIS avatud Irene Jürna juubelinäitus LEIUD. Näitus püsib avatuna 29. novembrini 2022.

Näitusel LEIUD saab näha tuttavaid ja kulunud mustreid, rebenenud ja katkevaid pindu ning servi – heegelpitse metallis. Pitskanga ja metalli koosmõjul juhuslikult leitud mõtteid.

Irene Jürna ehted on ühtaegu nii kerged, õhulised ja väga naiselikud kui ka monumentaalsed. Tema loomingusse lisab võlu vana sulatamistehnika tulemusel tekkiv säbruline pinnatöötlus, mis ehted justkui elavaks muudab.

Näitust toetab Eesti kultuurkapital.

Irene Jürna (1952) on eesti metallikunstnik. 1976 lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö alal. Alates aastast 1974 osalenud näitustel Tallinnas ja mujal. Mitu isikunäitust A-Galeriis.

Tagasi Posted on

KEHAKUMA II

Reedel, 7. oktoobril kell 18:00 avavad kaks kunstnikku, õde-vend Katarina Kotselainen ja Kalle Kotselainen A-Galerii SEIFis näituse KEHAKUMA II. Näitus püsib avatuna 11. novembrini. 

KEHAKUMA II on näitus keha ja ehte suhtest kandja ning vaatajaga. Kehakuma on midagi, mis on kandjale endale füüsiliselt lähedal, ning ka see, mida ta sellega soovib öelda teistele enda ümber. Ühe jaoks on ehe ligimeelitamiseks: kutsub oma leebe olemusega lähenema ja täpsemalt vaatama, teise jaoks, oma ogalise olekuga, hoopis eemale tõrjumiseks. 

Näituse jaoks on inspiratsiooni ammutatud shibarist (jaapani sidumiskunst) ja antiikajastu maskidest.

Kunstnikud Katarina ja Kalle Kotselainen on valinud enesele sobiva teostuse; sepistamine, kohrutamine, email ja filigraan.

Katarina Kotselainen on õppinud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas ja osalenud näitustel üle maailma alates 2001. Tema töid on erakollektsioonides Eestis, Soomes ja USA’s. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 2008.

Kalle Kotselainen on disaininud ja valmistanud väärismetallidest ehteid üle kümne aasta. Lõpetas 2019. a. Vana-Vigala TTK Sepa eriala. Tema töid on Kalevipoja muuseumis Kääpal ja Saatse Seto muuseumis. Ta on ka Tuletuul OÜ asutaja.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

MEEDIAKAJA
kultuur.err – Galerii. A-Galeriis avati Katarina ja Kalle Kotselaineni näitus “Kehakuma II”

Tagasi Posted on

Kahekõned igatsusest

Ootame kõiki huvilisi neljapäeval, 15. septembril, kell 18 A-Galeriisse kunstnikuvestlusele, kus Ketli Tiitsar ja Flora Vagi vestlevad kultuuriajakirjaniku ja metallikunstniku Urmas Lüüsiga oma näitusest, koostööst ja loometeest.

_____________

Kallis Flora!

Kuidas sul on läinud? Sellest on tükk aega möödas, kui me omavahel rääkisime. Mu pere on Ungaris, ise jäin koju tööle. Igatsen nende järele. Olin oma tööga muuseumis ülepeakaela hõivatud ja sellest, kui stuudios midagi tehtud sain, on juba aega möödas. Õnneks algas puhkus, mis andis vajaliku oma aja. Ma olen meie näituseks jätkanud teemadega, mille Korule esitasin. Mäletad, see oli maamaja palkide vahelt välja kistud tekstiilidest. Olin koos koeraga maal ja tolmutasin mõnuga. Töö nende isiklike ajalookihtidega rahustab ja teeb alandlikuks. Tunnen, kuidas see vana maja veelgi sügavamale mulle naha vahele poeb, mõtlen palju olnust.

Ja siis teel emale järele, et ta nädalavahetuseks maale tuua, läks mul auto katki ja ma pidin jääma Kiviõlisse, oma lahkunud vanaisa ja tema kaasa majja. Hea, et see ei juhtunud Lõuna-Eestis. Autot parandati kolm päeva. Sain need koos veeta mulle kalli naisega ja taasavastada seda väikest kaevanduslinna. Kas ma rääkisin sulle, et vanaisa oli mul kõva meisterdaja? Kogu linna majapidamised peegeldavad inimeste leidlikku materjalikäsitlust, teha mittemillestki midagi. Ajarännak, väga inspireeriv!

Nüüd on auto korras ja jätkasin tööd maal. Seal aga pole levi. Peatselt tulen linna, siis saame oma materjalid kokku panna.

Loodan väga, et Sul oli perega tore puhkus ja saad nüüd ka palju igatsetud stuudiosse! Ootan väga näitust ja tahaks juba Tallinnas sinuga klaasi veini juua!

Helistan varsti!
Ketli

_____________

Kallis Ketli!

Nii tore on Sinust kuulda! Aja möödumine ei tundu olevat enam mõjutav tegur, ma naudin alati meie telefonivestlusi ehetest, meie elust ja maailmast. Meil nagu ei saagi kunagi teemad otsa ja sageli tundub, et vaatamata geograafilistele faktidele polegi me teineteisest nii kaugel.

Meil oli lühike puhkus, kuid mul oli liiga palju asju mõttes. Ma tunnen, et tõeline puhkus on alles siis, kui pea on täiesti tühi igapäevastest asjadest ja kohustustest, mis meid argielus ja päevatöödes jälitavad. Igatsen, et mul oleks aega.

Kuid need asjad annavad ka raami ja perspektiivi loomisele ja ma arvan, et see on midagi, mis hoiab inimese meele rahul.

Ootan nii väga näitust Tallinnas. Sellest on nii palju aega möödas, kui ma seal olin, et tundub, nagu see oleks olnud justkui kellegi teise inimese elu. Üsna kummaline mõelda, et ma olin veel üliõpilane, kes õppis Itaalias, ning Manfred Bischoff ja Kadri Mälk olid meiega EKAs meile töötubasid tegemas ning Eesti tudengid viisid meid välja ja näitasid nii palju huvitavaid paiku. Aga linn jäi mulle mällu kui koht, mis muutub kiiresti koduseks.

Nii tore on lugeda Sinu lapsepõlvemälestusi ja ette kujutada kohti ja esemeid, mis need mälestused Sulle tagasi toovad. See on nagu raamatu lugemine ja vanadesse lehtedesse süvenemine. Ma peaaegu tunnen, peaaegu nuusutan ajalugu ja seda, kuidas aeg on nendes vanades maamajades seisma jäänud.

Ootan väga neid veiniklaase, aga nüüd tagasi tööle!

Hoiame sidet!
Flora

_____________

Igatsus on tunne, mis pole kellelegi võõras. Seda tuntakse pidevalt. Tihti peetakse melanhooliat, nostalgiat, üksindust ja südamevalu igatsusega seotuks, inimese nõrkusekski. Igatsetakse millegi kättesaamatu järele, kuid mõnikord on see süvenemise meeleseisund, mille läbimisel jõutakse enesele ja nii ka teistele lähemale. Omavahel vesteldes märkasime, et igatsus võib olla ka midagi äratuntavat, ühendavat, käegakatsutavat, esemelist, fragmenteeritut, mida saadab kõikevaldav igatsus aja järele.

Me saime tuttavaks Budapestis 2014. aastal ja oleme sellest ajast hoidnud ühendust, kohtunud ja pidanud pikki telefonikõnesid. Meie vestlused toimuvad kõige erinevatel teemadel, räägime argiasjust, ühisest materjalieelistusest, õpetamisest, perekonnast ja teineteise oskustest ja praktikatest. Kas tingituna meie vahemaast, kuid alati on neis vestlustes igatsusenoot. Sellest arenes ka näitusemõte.

Flora Vagi loomingu keskne uurimisobjekt on puit, millega dialoogis sünnib enamik tema töödest. Pindade ja värvide kihid viivad ta avastusteni, mis üllatavad või lausa lummavad, kuid enamasti panevad mõtisklema ja isiklikke seoseid leidma. Seekord esitleb ta teoseid, mille teljeks on igatsus äratuntava järele. Varasemast rohkem kasutab ta kujundeid, mis võivad vaatajale tuttavatena paista. Teatud eluperioodid, kus midagi lõpeb ja midagi uuesti algab, on nende kujunditega seotud. Metamorfoos, mille liblikad, ööliblikad ja lilled läbivad, on visuaalselt kõige silmatorkavam ja intensiivsem nähtus, aga ka nende intellektuaalne ja vaimne tähendus on kirjanduses ja filosoofias tugevalt esindatud. Aeg ja valgus on detailide avastamise võtmeelemendid, mis viivad vaataja reaalsuse abstraktsiooni ja immateriaalse maailma sissepääsuni. Flora Vagi on ungari kunstnik, kes õppinud Mehhikos, Itaalias ja Suurbritannias. Tema töid on eksponeeritud hulgaliselt nii Euroopas, kui siit väljaspool. Lisaks on tema töid jõudnud näiteks Victoria ja Alberti muuseumi kogusse. 

Ketli Tiitsar kasutab oma loomingus isikliku tähendusega puitu, enamasti lähedaste sugulaste aedades kasvatatud, kuid oma aja ära elanud viljapuid. Teda huvitab side minevikuga läbi materjali, et tuua esile, mida me mäletame ja otsustame mäletada ja mida soovime juurde kujutleda. Seekordse sarja materjalid pärinevad mõni aasta tagasi päranduseks saadud suvekodu seinte ja uste vahelt. See maja on olnud perekonnas enam kui 100 aastat. Pandeemia ajal koristades tulid esile tolmused tekstiiliribad, mis isolatsioonimaterjalina turritasid palkide vahelt. Neid välja kiskudes ilmnesid kirevad elujäljed minevikust. Eri tüüpi tekstiilid, nagu vill, puuvill, flanell, siid, tundusid esialgu ühtviisi hallid, kuid pärast nende pesemist ja triikimist selgus, et värvid ja tekstuur on säilinud täpselt sellisena, nagu nad oma elu rõivana lõpetasid. Ketli Tiitsar on eesti kunstnik, kes lisaks EKA ehtekunstiõpingutele on täiendanud end Norra rahvuslikus kunsti ja disainikolledžis ning Hollandis Gerrit Rietveldi akadeemias. Tema töid on olnud näitustel paljudes Euroopa riikides ning need on jõudnud lisaks Eestile ka Rootsi, Leedu ja Norra kogudesse. 

MEEDIAKAJA
edasi.org – Näitusearvustus. Kuidas seista silmitsi lõputu igatsusega. Mõtiskleb Silvia Pärmann.

Tagasi Posted on

AFTEKAS VEEL TULEKUL

Alates 3. augustist on A-Galerii SEIFIS avatud Hiina päritolu ehtekunstniku Hansel Tai uus näitus AFTEKAS VEEL TULEKUL. Näituse pidulik avamine toimub reedel, 5. augustil kell 18:00. Näitus püsib avatuna 30. augustini. 

Pidu on lõppenud. Sa oled siiani elevil. Sa oled siiani rahutu.
Sa tunned, kuidas süda kiirelt lööb ja veri pulbitseb. Su kõrvades trummeldab.
Sa oled laineharjal.
Su nahk suriseb ootusärevusest.
Sa oled oma tantsuprillidega metroos. / Sa oled just tantsupõrandal kohatud inimesega taksos. / Sa vahetad telefonis võõrastega lokaali ees sõnumeid. / Sa sõidad rattaga ja tunned, et võiksid sõita linnaservani.
Sul pole und. Sa oled ärkvel.
Sa oled nagu tuli. Lõkketuli. Sa oled nii kerge, et saaksid lennata. Sa tunned, et suudaksid lennata.
Sa oled laineharjal.
Ja sügaval, sügaval, sügaval, sügaval sees on must auk.
Kottpime, kokkuvajuv, mittemiski, tihe, üliraske, tähtedeta, unenägudeta.
Sa ei jõllita kulunud fassaadiga hoonet. / Sa ei vaata neile uudishimulikult silma. / Sa ei otsi päikesetõusu.
Pidu on lõppenud. Kus on aftekas?

Hansel Tai (1994) on Hiinas sündinud kunstnik ja disainer, kes töötab ning elab Eestis. Ta omandas 2016. aastal Pekingis Kaunite Kunstide Keskakadeemias (ingl k Central Academy of Fine Arts (CAFA)) bakalaureusekraadi juveelikunsti erialal ja jätkas oma kunstiõpinguid nii Tallinnas asuvas Eesti Kunstiakadeemias kui ka Amsterdami Gerrit Rietveldi nimelises akadeemias. 2019. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemias magistriõpingud kiitusega.

Tai loomingut on näidatud Hollandis, Saksamaal, Prantsusmaal, Eestis ja Ameerika Ühendriikides ja mujal, sealhulgas New Yorgi Kunsti- ja disainimuuseumis (ingl k Museum of Art and Design, MAD NY) ning Rotterdami Het Nieuwe Instituutis. 2019. aastal võitis ta Barcelona Enjoia’t MISUI Awardi. Tema looming on Hollandis asuvate Arnhemi ja Apeldoorn CODA muuseumite püsiekspositsioonis.

Tai looming keskendub internetijärgsele epohhile: loomulikkust varjutavad kehakultus, deformatsioonid, subkultuuride märgid ja kõrgläikeline metall ning digitaalne maagia on kehastunud austamise objektiks.

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Galerii. Hansel Tai avas näituse “Aftekas veel tulekul”
Current Obsession – Interview with Hansel Tai

Tagasi Posted on

CE-Files, I osa

Tule, astu sisse. Mida sa näed? Keda sa näed? Kas tunned ära pilgu? On see sama, mis enne ruumi sisenemist? See sama pilk, mida tänavapildi peegeldustest püüad. Kas mask on sinu näos või pelgalt näitusesaalis? Kust algab üks ja lõppeb teine?

Näituse pealkiri “CE-files. I osa” sümboliseerib kahe looja esimest ühisloomet. Claudia, C, Lepiku ja Eric, E, Pillmanni mõlema loomingut iseloomustab mängulise ja tehnilise kokkupuutepunkt – liikuvad elemendid, täpsed lahendused, mis iseloomustavad tänapäeva inimest, omamoodi illusoorset persoonat, ühtaegu hoomatavat, ent lähemal vaatlusel pole võimalik talle näppu peale panna. CE on loonud universumid, kus ennast tema rolli asetada ning andmaks aimu, mis protsess tema leidmiseks vajalik on.

Claudia Lepik (sünd. 1996) lõpetas 2018. aastal Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala (BA) ning on sellest ajast saadik keskendunud teatraalsete ehete loomisele. Ta on olnud residentuuris New Yorgis ja Londonis ning osalenud grupinäitustel Eestis ning väljaspool. Tal on olnud isikunäitused New Yorgis (2019) ning Londonis (2020). Inspiratsiooniks on moe- ja ehtekunsti kombineerimine.

Eric Pillmann (sünd. 1996) lõpetas 2020. aastal Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala (BA). Tema töid on eksponeeritud mitmel grupinäitusel nii Eestis kui ka välismaal. Inspiratsiooni ammutab autor elust enesest – inimestest, arhitektuurist, loodusest.

CE koostöö sai alguse 2021. aastal ja ei lõpe niipea.

Tagasi Posted on

HEA OLU

Kolmapäeval, 8. juunil, kell 18 avaneb A-Galerii SEIFIS Katja Toporski isikunäitus HEA OLU. Avamise raames toimub Katjaga ka avalik kunstnikuvestlus, mida viib läbi Müürilehe kultuuritoimetaja Sanna Kartau. Avamispidustuste ja näituse külastamine on kõigile huvilistele tasuta. Näitus püsib avatuna 29. juunini.

Katja Toporski isikunäituse fookuses on heaolu. Käimasoleva pandeemia füüsilise, emotsionaalse, majandusliku ja vaimse pinge kontekstis peegeldab Toporski võimalusi, mis aitavad meil ennast hoida. 

Katja Toporski on pärit apteekrite perest. Aastate jooksul on ta kokku kogunud hulga laborinõusid, mis on talle pärandatud erinevatelt pensionile jäänud keemikutelt ja laboritöötajatelt. Aja jooksul on need kolvid sisaldanud mitmesuguseid aineid, mis aitasid erinevaid vaevusi ravida. Kunstniku käes muutuvad nõud eheteks, milles ta tõlgib jäljed endistest funktsioonidest uueks narratiiviks. 

Et toetada oma tööde kontseptsiooni, kasutab Toporski spetsiifilisi ja tihtilugu eksperimentaalseid materjale. Sageli sisaldavad need materjalid moondumise elemente, nagu näiteks kuivamis- või sulamisprotsess, mis viitavad mateeria püsimatusele; olemise voolavale olekule.

Kõik näitusetööd koosnevad ühe vormi – apteegi klaaskolbi – valatud või jäljendatud versioonidest. Kunstnik kujutab vormi tulevast esitlust kui nurgelist, siledat ja peegeldavat tehnoloogilist täiuslikkust. Ta kujutab aluskonstruktsiooni justkui tellingutena, mis on saavutatud vormi 3D-skanneerimisel. Vormi lagunemist kujutab selle valamine želatiini, mis annab tulemuseks kahanenud ja kõvastunud kuju, mille pind on kortsus nagu iidne nahk. Taastatud munakoorde valatuna, ilmuvad optiliste filtrite alla nende kokkutõmbunud vormide koopiad, mis muudavad tööd nähtavaks vaid teatud nurga alt.

Katja Toporski on Saksamaal, Frankfurdis sündinud ehtekunstnik, professor ja kirjanik. Toporski teenis oma magistrikraadi Townsoni ülikoolis ning hetkel resideerub ta Washington DC lähistel. Lisaks kunstimagistrile omab Toporski ka arstikraadi ning enne karjääri ehtekunsti valdkonnas, töötas ta anestesioloogina. 

Tema looming põhineb filosoofilisel mõtlemisel ja kõrvutab arhetüüpseid objekte ja elemente, et uurida meie teadmiste piiranguid elu kohta. Tema tööd on osalenud paljudel näitustel üle USA ja ka rahvusvaheliselt, nii grupi- kui ka isikunäitustel. Ta on tegelenud ka kureerimisega, viimati näitusel Site Effects, mida eksponeeriti 2020. aastal Münchenis Bayerische Kunstgewerbevereinis ja Baltimore’i juveelikeskuses.

Tagasi Posted on

TEHTU TUULES

Reedel, 6. mail avaneb A-Galerii SEIFIS Ene Valteri juubelinäitus TEHTU TUULES, mis on ühtlasi kunstniku neljas isikunäitus A-Galeriis. Traditsiooniliselt on Ene näitused toimunud viie aastaste vahedega kunstniku sünnipäevakuus mais, olles nii tore võimalus ümmarguste tähtpäevade pidulikuks pühitsemiseks.  

Viimastel loomeaastatel on Valter palju tegelenud kõrgkuumusemailidega, mis on valdav ka selle näituse ehetes. Oma olemuselt küllaltki kapriisne ja tehnoloogiliselt nõudlik tehnika võimaldab omamoodi kustutada ehtekunsti erialal valdavalt tekkivat „värvinälga“. Eriti omaseks Ene Valteri emaililoomingus on saanud sinised toonid, mis on kõrvutatud türkiiside, roheliste krüsopraaside ja jaadiga. Üheks lemmikuks on ka pärlmutter – toon, mis oma rahuliku valge helgiga annab koos emailitud hõbedaga võluva koosluse. Varasemas loomingus on Valter viljenenud pigem rangemat ja geomeetrilist laadi, kuid selle näituse tööde juures on tajuda rohkem pehmust ja romantilisemat lähenemist. Kujundid on muutunud vabamaks ja voolavamaks. 

Oma ehteloomingus on Ene Valter alati lähtunud ajatusest. Sellest, et ehe oleks kantav, kestaks ajast aega ja oleks pärandatav põlvest põlve. 

Ene Valter on Eesti ehtekunstnik, kelle igapäevane töö firmas Ars Vasetööd OÜ on seotud au- ja teenetemärkide, medalite ja muu kujundamise ja tootmisega. Ta on kujundanud ja valmistanud palju ametikette kõrgkoolide rektoritele, linnapeadele ja ühingute presidentidele. Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõpetas 1977. aastal. Ene Valter on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1986 a.

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Pildid: A-Galeriis avati ehtekunstnik Ene Valteri näitus “Tehtu tuules”

Tagasi Posted on

RASKUS

Reedel, 1. aprillil kell 18:00 avaneb A-Galerii SEIFis Kadi Kübarsepa õrnadesse joontesse kätketud tugevust kajastav näitus RASKUS. Näitus püsib avatuna 3. maini. 

Kadi Kübarsepa järjekorras neljandal A-Galerii seifinäitusel on mängulised hõbedast ehted ja skulptuurid. Neis ehetes peituv raskus ei ole seotud mitte materjali omadustega, vaid teekonnaga, mis on kulunud nende eheteni jõudmiseks. Puhta hõbeda valge pind ja oksiidikihi tumedus annavad kerguse, mida rajal tarvis läheb. Teed on vaja läbida mängleva ilu ja voolava joonega. Kübarsepa jooned on hõbedast. 

Kadi Kübarsepp on Eesti ehtekunstnik, kelle tegevus on pikalt olnud seotud A-Galeriiga. Seotus algas sellest, kui ta Hobusepea 2 maja kolmanda korruse ateljeesse (tuntud ka kui 10 kunstniku tuba) 2008. aastal tööle asus. Kunstniku töid on eksponeeritud lisaks Eestile ka Itaalias, Soomes, Hollandis, Saksamaal ja Leedus. Kadi Kübarsepp tunneb loomingus enim huvi skulpturaalse etendusliku ehte vastu, teda on mõjutanud nn Uue ehte (New Jewellery) liikumine, mis üritas oma revolutsioonilisuses ehet kantavusest vabastada. Ehte-performance ja mäng mõõtmetega oli 1980. aastate alguses ehtekunstnikele väga uuenduslik väljund ning see mõjutas tervet põlvkonda. Kummalisel kombel langeb selle algus kokku ka Kadi sünniaastaga – 1982. 

Kadi Kübarsepa ehted sünnivad tühjusest ja ruumist materjali ümber. Kõik algab joonistusest, joontest. Tema graafika on kaelaskantav. Tühjusest loodud kaelaehe on kandilisest hõbetraadist ja selle voolav vorm paindub ümber kaela, otsides kontakti kehaga, ehte kandjaga. Kaelaehte läätsjas kuju on püüe sobituda kaelaga, kaotamata samas oma skulpturaalset vormi ja kergust. Lihtsas puhtas joones on peidus tühjuseihalus.