Tagasi Posted on

PALJU VETT JA VÄHE KULDA

Erle Nemvalts 20.09–22.10.2018

PALJU VETT JA VÄHE KULDA on mõtisklus ajalisest ja ajatust. Näituse keskmes on kolm esmapilgul erinevat, kuid ometi tihedalt seotud teemat – mets, kaduvus ja sümbolid.

Kõik kolm nähtust saavad kokku ürgses Lõuna-Eesti matusekombestikus, mille üks osa on rituaal lõigata elavasse puusse rist. Selline risti lõikamine on ühtaegu austusavaldus surnule ja tõrjemaagiline toiming, kuna hing kinnistatakse puusse, et kadunuke leiaks rahu ega hakkaks kodus käima.

Nii nagu surnutesse, on ka metsa suhtutud austuse ja kartusega. Mets on tundmatu paik, kus varitsevad ohud. Samal ajal on üks ürgsemaid maailmakäsitlusi maailmapuu kui elu ja taassünni allikas. Viimast võib pidada ka üheks ristimärgi algeks, kuna see jaotab ilmaruumi vertikaalselt osadeks kõrgemate olendite, lihtsurelike ja siitilmast lahkunute vahel ning horisontaalselt neljaks ilmakaareks.

Näitusel uuritakse mainitud kolme teema seotust ja tagamaid, juureldes selle üle, kuidas on inimeste suhtumine ümbritsevasse ajas muutunud. Kuna mõni eluline vaade on lausa tundmatuseni muutunud, sümboliseerib iga näitusetöö mõnda ühiskonna nähtust, mis on autori arvates aja jooksul nii palju teisenenud, et sellest pole enam kuigi palju „kulda“ järele jäänud.