Title Image

Ester Faiman

“Mu tiigriehete sari on alguse saanud seifinäitusest „Ajastu kaugusel“. Ehetele kujundati spet siaalsed eksponeerimisalused, mis põhjustasid esimese veidra vahepala. Järgmisel hommikul peale näituse ülespanekut sain dramaatilise telefonikõne galeriist, millest sain aru, et pannood on seintelt alla kukkunud ja kõik tööd täiesti katki! Tunni pärast, kui alused olid uuesti hoolikamalt seinale riputatud ja paar kõverdunud traati jälle sirgeks väänatud, oli näitus külas tajatele uuesti avatud. Ükski ehe katki polnud, aga närvikõdi see-eest missugune. Mõne aja pärast sain galeriist teate, et üks mu töö on varastatud. Veel šokist võdiseva häälega Mari Relo rääkis mulle uskumatu loo sellest, kuidas ta mööda tänavat varast jälitas. Eriti veidra kokkusattumusena kohtas ta sedasama varast veel hiljem toidupoes, kus saadi ka tegelasel natist kinni. Varga tabamisest polnud loomulikult mingit kasu ja ehe jäigi kadunuks. Hiljem rääkis mulle üks galerii töötajatest kaastundlikult, et selle näitusega oleks nagu needus kaasas. See oli üllatav, sest ma ise jäin näitusega rahule ja ka vastukaja oli positiivne, kuid leidsin lohutust mõttest, et miks mitte saada kirjutatud A-galerii ajalukku kui esimese neetud näituse autor.” – Ester Faiman A-galerii näitusel MÄLUKAARDID (2019)