Katrin Amos (s 1953 Tallinnas)
1977 ERKI
Pean lugu minimalismist ja sirgjoonelisusest nii loomingus kui ka inimsuhetes – siit see minu element triip, millest saab ehitada ruute ja kuupe, ka vana maja laudis on triibuline. Triibud kui kihid, triibud kui rütmid. Kõige triibulisem on aeg, lihtsalt ajuti on värvilisemad ja vahel hallimad ajad.
Foto kasutamisel on kujunenud minu lemmikuks vanad arhitektuursed motiivid ja detailid, eriti puitarhitektuur. Veetsin oma lapsepõlve Nõmme puumajas – sealt ka see nostalgia. Vastandan oma loomingus ise pildistatud, “juhuslikult tekkinud” motiive ning ranget geomeetriat. Ei saa hakkama ilma värvita, elu pole ju mustvalge.- Raamatust “A-Galerii. Eesti autoriehte galerii 20 aastat” (2014)
“Üks vastuoluline seik minu koolipõlvest. Kusagil viiendas klassis vahetati poiste ja tüdrukute käsitöötunnid ära ja tüdrukud saadeti töökotta plekist prügikühvleid voltima. Mina olin sellisest sundusest täiesti šokeeritud. Olin eestkõneleja ja agar õiendaja, et see on tobe idee, tüdrukutel pole ju sellist oskust vaja! Vaidlus oli tulutu, voltisime oma väiksed kühvlid ikkagi valmis. Ja siin ma siis nüüd olen – edaspidises elus valisin just plekiga tegelemise. Tsinkpleki asemel on küll hõbeplekk.”– Katrin Amos A-Galerii näitusel MÄLUKAARDID (2019)
