Alates 16. maist on A-Galerii SEIFIS üleval tunnustatud ehtekunstniku Maria Valdma Härmi isikunäitus SÕNADE SURNUAED
Näituse raames toimub 2. juunil, kell 17 A-Galeriis Maria Valdma Härmiga ka avalik kunstnikuvestlus ning näitusetuur. Näituse külastus ja kunstnikuvestlusel osalemine on kõigile huvilistele tasuta. SÕNADE SURNUAED on A-Galerii SEIFIS üleval kuni 10. juunini.
SÕNADE SURNUAED on performatiivne raamatukogu, kus tegevus talletub mateerias ehte ja installatsioonina. Põletatud raamatud on kogutud raamatute kogumispunktist, kust need edasi oleksid läinud lõplikule hävitamisele. Aktsioon raamatutega on justkui eutanaasia-akt. Autori idee tõukus paljuski kunagi loetud Jean Paul Didierlaurent’i raamatust „Ettelugeja 6.27-ses rongis“, ning Carlos Ruiz Zafóni teosest „Tuule vari“.
Valdma Härm arendab siin edasi oma loomingus juba alustatud teemasid, mis seotud mälu ja ruumiga. Tema viimane isikunäitus „Mälupalee“ Tallinna Linnagaleriis põhines n-ö asukoha meetodil, kus meeldejäetavad sõnad või mõtted tehakse mõttes piltideks ja asetatakse sel teekonnal järjestikustesse ning silmapaistvamatesse kohtadesse.
Seekordselt on fookuses tekst, sõna, paber. Idee tõukub teatud paratamatuse tajumisest – tekstide erinevate jäädvustamisvõimaluste kadumisest ja selle analüüsist. Näiteks paberraamat, mis minetab tähtsuse; kaua me vajame raamatut oma öökapil või kotis? See on kahetsus millegi kaduva üle, teksti alateadvusesse ladestumise ja loetust tekkinud sisekõne võimaliku hääbumise üle – võimaluse üle „varastada“ eksistents ja identiteedid.
Maria Valdma-Härmi loomingu keskseks teemaks on kujunenud ruumi, mälu ja indiviidi suhted käsitletuna läbi ehtekunsti poeetika. Nimetatu põhineb ehte ja ruumiproblemaatika ühendamisel, kandja ja kantava kokkupuutepunktide uurimisel ning isikliku ja avaliku ruumi sulandumisest tekkivatel peegeldustel. Ehte ja ruumi tervik eksisteerib ja kasvab kunstniku peas protsessi algusest saadik; need moodustavad kontseptuaalsed terviklahendused kõigil tema isikunäitustel. Valdma-Härm uurib, kuidas joonistuvad välja identiteedid ja kuidas ladestuvad ning talletuvad suhted poeetilise kujundina ruumis ja mälus, meie teadvuses või tunnetuses. Ehte kui sõnumi kandja ja installatiivse ruumi koosloomes saab „sõna“ kantavaks ja peegeldub isiklikult üldisele, kantavalt kandjale ja sealt edasi juhuslikule võõrale. Edasised kohtumised on tabamatud.
Maria Valdma Härm (1973) on tunnustatud eesti ehtekunstnik. 2000. aastal lõpetas Valdma Härm Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti osakonna magistrikraadiga. Ta on osalenud arvukatel näitustel aastast 1994. Lisaks Eestile ja mitmetele teistele Euroopa riikidele on Valdma Härmi töid eksponeeritud näitustel Brasiilias, Hiinas, Koreas ja USAs. Aastatel 1996-2005 kuulus ta rühmitusse F.F.F.F. Talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia aastal 2021 ja aastal 2002 (koos rühmitusega F.F.F.F.). 2016. aastal pälvis ta NOORE EHTE preemia.
Peale ligi kolmekümne aastast näitustegevust leiab Valdma Härmi teoseid mitmete muuseumite (Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseum, Eesti Kunstimuusem) püsikogudest ning paljudest erakogudest üle maailma. Maria Valdma Härm on pikaajaliselt tegutsenud Eesti Kunstnike Liidu HOP galerii galeristina ning kuulub Eesti Kunstnike Liitu.
Tänud:
Anders Härm, Piret Kändler, Andres Ansper, Eve Kaaret, Ketli Tiitsar ja Henri Leetmäe.
