Margus Tänav (s 1971)
Õppisin aastatel 1987–1991 Tartu Kunstikoolis ning 1994–1999 Eesti Kunstiakadeemias. Alates 1999. aastast töötan kunsti- ja kunstiajaloo õpetajana.
Ehete loomisel inspireerivad mind eelkõige loodus ning selles peituvad vormid, struktuurid ja rütmid. Mind paeluvad peened graafilised mustrid, mida vastandan suurtele, tühjadele pindadele. Mõnikord põimuvad neist korrapärased süsteemid, teinekord lasen vormidel hajuda ja muutuda kaoseks. See pidev tasakaalu otsimine korra ja juhuslikkuse vahel on loomeprotsessi loomulik osa ning vahel sünnib sellest ka ehe.
Oluliseks inspiratsiooniallikaks on minu jaoks arhitektuur – selle mahud, proportsioonid ja läbimõeldud detailid. Mind on köitnud gooti teravkaared, vanalinna ajaloolised sepised, tuulelipud ja müüriankrud, mille vormikeel ja ajas talletunud kihistused on leidnud koha ka minu loomingus. Need motiivid ei ilmu ehetesse otseste tsitaatidena, vaid muutuvad uues kontekstis iseseisvaks visuaalseks keeleks.
Minu jaoks ei ole ehe pelgalt valmis objekt, vaid protsess. Loomise käigus võib esialgne idee korduvalt muutuda, hargneda uutesse suundadesse ja leida ootamatu lahenduse. Sageli sünnib lõplik vorm samm-sammult dialoogis materjali, tehnika ja intuitsiooniga. Just see teeb iga ehte valmimise minu jaoks põnevaks ja kordumatuks.
Olen loonud meeneid ja suveniire, valmistanud tellimustöid nii eraisikutele kui ka organisatsioonidele ning osalenud ka näitustel. Kõige tähenduslikumad on minu jaoks siiski need teosed, mis on valminud kellelegi väga isiklikult ning kannavad endas kandja lugu, mälestust või tähendust. Ehe võib olla mälukandja, vaikne kaaslane või väike isiklik maailm, mida kantakse endaga kaasas. Püüan luua ehteid, mis muudavad oma kandja õnnelikumaks.
