Näitus on osa Tallinna rakenduskunsti triennaali (TRTR) satelliitprogrammist.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Saku Õlletehase AS ja Ferrorist OÜ.
Näitusel SAUN avaneb A-Galerii SEIFIS kolme kaasaegse sepakunstniku autoriloomingu kaudu vaatepilt, milles võib esmapilgul süüdistada liigset leilitamist, ülevihtlemist ning veidike vintis pead. Või ehk on süüdi sürrealistlikke algetega ruumi kujunemises saunas avalduv müstika? Valla pääsenud teise maailma uks, mis on täitnud lava nihutatud reaalsusega? Kuldne saunaviht, laeni veninud leilikulp, pronksist kerisekivid, sulanud seebid – need on esemed, mis jäävad Kalma sauna keskmisele päevale võõraks, kuid on siiski äratuntavad igale endast lugupidavale saunasõbrale.
Ajalooliseltki on saun praktiliste vajaduste ja müstiliste maailmade kohtumiste lävepakk. Saunas pesti end, et pühapäeval kirikuriided selga ajada ja olla valmis hingepuhastuse kogemiseks. Saunas kergitati õlleteoks pärmi ja kuivatati liha, sünnitati ja kui keegi suri, viidi ta sauna ja pesti viimast korda puhtaks.
Vepslased nimetavad oma pärimuses sauna ukseks teise maailma, Mulgimaal öeldi: “Sann om püham kotus kui kerik” ja Tammsaare kirjutab: “…Kui inimesed on üheskoos saunas käinud, siis on nad omad inimesed, peaaegu sõbrad. Saun teeb kõik ühesuguseks. Saun on nagu haud.”
Saun on keerukas mõiste, struktuur, mis on samas meeletult selge ja lihtne. Saunalaval on asjad paigas. Leili visatakse siis, kui enamik selleks soovi avaldab. Kui kuumus hakkab liialt turjale või kui olud muutuvad vaimule liialt raskeks, on alati vaba võimalus lahkuda. Laval võib olla ihualasti või rätik ümber keha, kanda ujumispükse või bikiine, panna pähe vilditud saunamütsi ja kaitsta varbaid sussidega. Saunas võib olla sina ise.
Tänapäeval on see struktuur sattunud erinevate teaduste ja pseudoteaduste uurimise alla. Ilmub artikleid sauna kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta, püütakse leida kõige õigemat leilitemperatuuri ja protseduuri kestvust, et saavutada suurimat kasutegurit. Välja on ilmunud teadjamehed, kes sätivad enne igat saunatseremooniat piinliku täpsusega kerisekive, valmistavad nõiakateldes eeterlikke tinktuure, pomisevad leilitalumise mantraid, peavad pikki loenguid selle kohta, millal, kuidas ja millega teha õige viht, ning leiavad igas saunas, kus nad viibivad, alati mõne väiksema või suurema vea.
Kunstnike, siinkõnelejate arvates kehtib saunamaailmas lihtne kuldreegel: parim saun on see, mille lavale parasjagu sattunud oled ja viha võiks soovituslikult valmis lõigata siis, kui sauna minek on ees ootamas.
Taavi Teevet, Karl Uustal ning Tauris Reose on kolm eesti kunstniku ja sõpra, kes kohtusid sepakunsti õpingute ajal Eesti Kunstiakadeemias. SAUN on nende esimene ühine näituseprojekt.
Taavi Teevet (1996) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (Disain ja rakenduskunstid MA cum laude 2023) ning töötab seal alates 2021. aastast metallitöökodade meistri ja juhatajana. 2023. aastal pälvis Teevet Eesti Kunstiakadeemia noore tarbekunstniku preemia ning Marzee kaasaegse ehtekunsti galerii lõpetajate näituse preemia. Teevet on osalenud näitustel Eestis, Saksamaal, Belgias, Ungaris, Itaalias, Suurbritannias, Portugalis ja USA-s. Teevetit paeluvad materjalide ja tehnoloogiate sümbioos, klassikaliste tehnoloogiate eksperimentaalsed edasiarendused ja mäng materjali mälu ning laetusega.
Karl Uustal (1999) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti eriala (Ehte- ja sepakunst BA 2021). Uustal näeb end lisaks kunstnikule ka käsitöölisena ning huvitub taidega seotud tundmustest. Loomingulises praktikas on tema jaoks oluline katsetusterohke protsess ning selle üllatuslikud ilmingud tulemis. Peamised meediumid, millega ta end väljendab on puit ja metall. Nende kahe materjali abil leiab ta elulisi ning ajaloolisi seoseid looduse ja tehnoloogia vahel.
Tauris Reose (1996) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti eriala (ehte- ja sepakunst BA 2021) ning lisaks õpingute ajal täiendanud ennast Gothenburgi Ülikoolis Steneby Rootsis. Ta on Märjamaa Muusika ja Kunstikooli vilistlane (2012) ning töötab seal ka õpetajana. Tema töid on eksponeeritud Eestis, Rootsis, Hollandis, Ungaris ja Portugalis. Kunstniku loomingus on läbivateks teemadeks ülemõtlemine ning vaimse tasakaalu otsing.
