Vägev Saaremaa kadakas on tuultele järgi andnud ja murdunud.
24. märtsil 2024 lahkus meie seast A-Galerii asutajaliige, kirgliku teotahte ja imeliste oskustega ehtekunstnik, Aino Kapsta.
Elule ja kunstidele avatud meele, lahke silmavaate ja töökate kätega Saaremaa naine. Need töökad käed on ligi 70 aasta kestel hoidnud nii sepa haamrit kui ka nõelteravaid pintsette, painutanud raudlatte, seadnud kokku õrna hõbedast ornamenti, ehitanud ja hoidnud kodu. Kõigi muude tegemiste kõrval valmistus ta just nüüd oma elu esimeseks maalinäituseks.
Aino Kapsta (s. Teelem) sündis Saaremaal Tagavere külas. Muusikaliselt väga andekas ema pühendus siiski kodule, laste ja lapselaste kasvatamisele. Isa oli külasepp ja tema kaudu kuulus perele ka Tagavere paemurd. Just paemurd ja sepikoda olid Ainol üheks põhjuseks siduda oma tulevik kunstiga. Pärast Kuressare (siis Kingissepa) Keskkooli lõpetamist astus ta 1954.a. Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, esialgu skulptuuri, 1956. aastal aga metallehistöö erialale, mille lõpetas 1961. aastal. Sellele järgnes traditsiooniline suunamine tööstusettevõttesse, alul trükikotta “Kommunist”, seejärel dekoraatoriks tööstuskaubastus. Töö kõrval hakkas ta ka alates 1961. aastast esitama loomingut vabariiklikel tarbekunsti näitustel ja 1964.a. tegi julge otsuse hakata vabakunstnikuks ning selleks ka elu lõpuni jääda. 1967.a. võeti ta vastu Eesti Kunstnike Liitu.
Kuna väärismetallide -kulla ja hõbeda- kasutamine oli väljaspool seaduse silma poolt kontrollitavaid ruume rangelt keelatud, töötas Aino Kapsta pikka aega vase ja selle sulamitega, kasutades nende materjalide erinevat tonaalsust ja elastsust rahvakunstist ja ka arheoloogilistest leidudest inspireeritud ehete loomisel. Nende ehete lihtsus ja vägi jäid silma ja nendest ehetest on säilinud hea valik Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumis. Skulptuuri õpingud tulid kasuks 1970ndatel koostöös Mai Mägiga valminud suuremõõtmeliste pannoode, sepisvõrede, purskkaevude, kellade ja skulptuuride loomisel, mis valmisid nüüdseks kaduvikku läinud ettevõtete ruumidesse ja territooriumile Narvas, Tartus, Haapsalus, Jurmalas ja mille saatus ja omand praegu küsitav. Küll aga on olnud järjepidev olnud Aino Kapsta esinemine vabariiklikel tarbekunsti näitustel, hiljem Metallikunstnike Liidu näitustel ja A–Galerii näitustel. Osavõtt ja loetelu näitustest on aukartust äratav. Tema ehteid on näidatud paljudes ekspositsioonides mitmel pool Eestis, omaaegses Nõukogude Liidus ja paljudes Euroopa linnades. Suurem loomingut tutvustav isikunäitus oli 1995.aastal Rahvusraamatukogus ja seejärel ka Kuressaare linnuses, 2015.a. Rahvusraamatukogus ühisnäitus Keesi Kapstaga. Eriti tihe ja viljakas on olnud viimase 20 aasta tööperiood, 5 isiknäitust A-Galeriis, EMKL aastanäitused Tallinnas, Võrus ja Pärnus.
Aino Kapsta oli heas mõttes klassikalise ehte mentaliteedi säilitaja ja edasikandja – siin on olulised väärismaterjal, kompositsioon, teostus, sobivus. Eriti tuleb mainida Aino Kapsta pühendumist ühe, kahjuks ehtekunsti kaduva tehnika, filigraani kasutamisele ja selle ilu nähtavale toomisele. Seda tunnustati ka Eesti Metallikunstnike Liidu poolt välja antava Ede Kurreli preemiaga elutöö eest 2020. aastal.
Oma oskused ja armastuse ehtekunsti vastu on ta pärandanud kahele järgnevale põlvkonnale oma peres, tema loodud ehteist aga saanud pärandvara paljudes peredes. Oleme tänulikud ühiselt läbitu eest, et saime osa tema loodud ilust ja elu seiklustest. Tema tööd ja mõtted jäävad meid inspireerima ka tulevikus.
Sügav kaastunne lähedastele.
Aino Kapsta ärasaatmine toimub laupäeval, 30.märtsil k.15.30 Pärnamäe Krematooriumi suures saalis
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Metallikunstnike Liit
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
A-Galerii
Meenutamaks Ainot saame kuulata tema kunstnikuvestlust aastast 2020.