Vahvat jaani!
Category Archives: Uudised
OPEN CALL 2027 AVATUD KONKURSS
Avatud konkurss näitustele A-Galerii SEIFIS ja AKENDEL.
Kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaim kohalik näitusteruum A-Galerii kuulutab välja avatud konkursi 2027. aasta programmile SEIFIS ja AKENDEL. Ootame kandideerima nii ehtekunstnikke kui ka ehte- ning sepakunsti teiste kunstivaldkondadega kombineerivaid ja julgelt katsetavaid näituseprojekte. Konkurss kestab 13.04.–1.06.2026. Avaldusi ootame esimese juuni südaööni.
NÄITUSEPINNAD
SEIF on valge kuubi stiilis näitusepind, mis keskendub peamiselt professionaalsete ehtekunstnike ja seppade uue loomingu näitamisele. Ühtlasi on SEIF ajalooline pidepunkt, mis ühendab kullassepaärina ehitatud hoone esialgse funktsiooni ja kaasaegse ehte- ja sepakunsti näituseruumi. SEIFI on oodatud kunstnikud, kirjutajad ja uurijad, kelle looming lähtub kaasaegsest ehtekunstist, käsitöölistest praktikatest ning nende seostest visuaalkultuuriga.
A-Galerii SEIFI kõrgus on 315 cm ning pindala 5,2 m². SEIFI seinad, lagi ja põrand on metallist: tööde eksponeerimiseks on võimalik kasutada trosse ja magneteid. Ruumis ei ole võimalik teostada värvimistöid ega puurida seintesse. SEIFI ligikaudne näituse toimumise aeg on 5 nädalat.
AKNAD on loodud 1891. aastal kullassepaäri vaateakendeks, kuid alates 2019. aastast muutunud A-Galerii oluliseks näituseplatvormiks, et pakkuda lisaks SEIFI näitustele kaasaegse ehtekunsti valdkonnas tegutsejatele võimalust näidata uut või taasavastatud loomingut kompaktses formaadis ning laiendada A-Galerii näitusepinda avalikku linnaruumi.
AKNAD on samavõrra välja- kui sissevaatamiseks. Seepärast mahub akendele ka loomingut, mis võtab lähtepunktiks ehtekunsti ning on sündinud koostöös muude loominguliste valdkondadega – heli, video, maal, disain, kirjandus, mood, visuaal- ja etenduskunst ning arhitektuur.
AKENDELE on oodatud nii grupi- kui üksikprojektid, mis puudutavad kaasaegset ehtekunsti ning käsitöölisi praktikaid visuaalkultuuri kontekstis. Väga oodatud on ka projektid kuraatorite poolt, mis koostöös erinevate kunstnikega looks akendele tervikliku ja läbimõeldud lahenduse. AKENDELE võib esitada ka projekte veel arengujärgus ideedest, kus erinevate kunstnike ideid kombineerides moodustatakse koostöös galeriiga terviknäitus. Üksi avaldust esitades ei pea arvestama kõigi akende täitmisega.
AKNAID on viis – kaks Hobusepea tänaval (üks suur mõõtudega 220 x 300 x 85 cm ja üks väike mõõtudega 220 x 140 x 48 cm) ja kolm Pikal tänaval (mõõtudega 220 x 140 x 48 cm). Akendel on laes konksud riputamiseks, valgustid ning pistikupesad. AKENDE ligikaudne näituse toimumise aeg on 10 nädalat.
Kulud, mis on seotud näituse ülespaneku, mahavõtu, produktsiooni ja avamisega, katab suures osas kunstnik. Galerii pakub oma poolt näituse valvet, tekstide toimetamist ja tõlget, näituse dokumentatsiooni ja kommunikatsiooni. Kunstniku soovil on galerii ruumides võimalik korraldada publikuprogrammi raames kunstnikuvestlusi jm üritusi. A-Galerii saab väljastada kinnituskirja lisa toetuste taotlemiseks.
Lähtuvalt keerulistest tolliprotseduuridest palume kõigil Euroopa Liidu väliselt kandideerivatel kunstnikel arvestada, et näitusetööd ja muu näituseks vajalik materjal (taustad, alused jms) tuleb kunstnikul endal kohale tuua ja peale näituse lõppu ära viia.
Konkursil osalemiseks palume esitada tööjärgus või valmis:
– Projekti nimi
– projekti ja teoste kirjeldus (2000-2500 tm)
– projektiga seotud visuaalne materjal (kavandid, fotod ja/või joonised plaanitavast installatsioonist)
– tööde eksponeerimiseks vajalik tehnika ja/või eritingimused
– näituse eelistatud toimumisaeg (kuu / kvartal) ning eelistatud näitusepind (SEIF / AKNAD)
ning
– osalev(ad) kunstnik(ud) ja kontaktandmed
– osaleja(te) CV(d) ja portfoolio(d)
Taotluste esitamise tähtaeg on esmaspäev, 1. juuni 2026.
Taotlused palume saata aadressile info@agalerii.ee manusena ühte zip-faili pakituna või google drive kausta lingina. Palume, et failide pealkirjad kajastaksid failide sisu ja autori nime.
Taotlus loetakse esitatuks, kui see on esitatud õigeaegselt ning lisatud on kõik nõutud info ja materjalid.
AKENDE ja SEIFI programmi projekte hindab ja programmi kinnitab A-Galerii ehtekunstnikest koosnev juhatus ja galerii näituseprogrammi kuraator Sille Luiga. Teated näituseprojekti valituks osutumise kohta saadame juulis 2026.
Lisainformatsioon:
Sille Luiga
info@agalerii.ee
+372 51 05 036
LOODUSE ÜLESTÕUS: putukad ja lilled ehtekunstis
…
*hetk enne vaikuse lõppemist*
…
Ja ilu sünnib. Keset pruuni muda lögast kõntsa: sumin, värin, idanemine, paljunemine, vohamine. See on looduse jõud, madalamal kui muru, juurdumas tumedates sügavustes, küündimas hella valguse sooja tolmnema. Ja seda ei ole võimalik hoida tagasi, ja kevad tärkab, ja suvi lokkab… üks kord, ja alati, ja igavesti.
_______________________________________________________________
LOODUSE ÜLESTÕUSU näitust saab külastada alates 20. märtsist A-Galerii müügisaalis ja näitus jääb avatuks 30. juunini 2026.
Osalevad kunstnikud:
Anneli Tammik, Ene Valter, Erle Nemvalts, Ester Faiman, Guntis Lauders, Harry Tensing, Henry Mardisalu, Hyrv, Katrin Kosenkranius, Keesi Kapsta, Keiu Koppel, Kertu Tuberg, Krista Laos, Krista Lehari, Liisbeth Kirss, Lisa Kröber, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Merike Balod, Michael Schoorl, Robert Idvani, Riin Somelar, Tanel Veenre, Urve Küttner, Viktorija Lillemets, Ülle Voosalu
Kuraator: Sille Luiga
Graafiline disain: Rasmus Lukas
Toetab Eesti Kultuurkapital
Ehted leitavad ka meie e-poe kategooria UUED EHTED või NÄITUSTE TÖÖD alt.
A-Galerii valis 2025. aasta parima seifinäituse
Eesti ehtekunstnikud on valinud 2025. aasta parima A-Galerii seifinäituse.
A-Galerii SEIFIS, mis on kohaliku ehtekunsti olulisimaks näitusepinnaks, toimus möödunud aastal kümme näitust, millest parimaks valiti Kertu Tubergi KOMPOST.
Kertu Tuberg lõpetas 1999. aastal Tartu Kunstikooli graafilise disaini eriala ning omandas 2008. aastal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti erialal. Tuberg on end korduvalt täiendanud välismaal ning tegutsenud oma erialal juba üle 15 aasta. Tuberg töötab Tartus, ühisateljees Cirrus, mille asutas koos erialakaaslastega 2018. aastal. Ta on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Rahvusvahelistel näitustel on osalenud alates 2001. aastast. Tema loomingut leidub Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus ning erakogudes.
Parimat seifinäitust valitakse A-Galeriis alates 2007. aastast, eesmärgiga tunnustada kunstnike meisterlikke saavutusi oma loomingus. A-Galerii on professionaalsete metallikunstnike loomingut esindav ehtegalerii, mille tegevuste hulka kuulub näituste korraldamine. SEIF on ajalooline ühenduslüli 1891. aastal juveliir Joseph Kopfi kullassepaärina ehitatud hoone ja näitusepinna vahel. Näitusetegevus toimub SEIFIS 2005. aastast.
Varasemaid tunnustatud näituseid saate vaadata siit.
JÄNKUD, MUNAD JA MUUD NUNNUD A-Galerii müügisaalis
No näksti, krõksti
ja POTS!
Kes meil siin siis on?
ÜLLATUS!
Jätkuks eelmise aasta “Üllatus munanäitusele” toimub A-Galeriis taas lihavõtte temaatiline hüpik-väljapanek: JÄNKUD, MUNAD JA MUUD NUNNUD. Sel puhul palume ärgata talveunest – aeg on ülestõusta ja tulla meie juurde! Näituselt on võimalik soetada endale nii “MÄRTSIJÄNES”, “LIHAVÕTTEJÄNES” kui ka “JULGE JÄNES”. Iga uue omaniku leidnud nunnu toob kevade kiiremini kohale.
Osalevad kunstnikud:
Anne Reinberg, Caius Kull, Edgar Volkov, Ene Valter, Erle Nemvalts, Henry Mardisalu, Kadi Kübarsepp, Katariina Kriipsalu, Katrin Kosenkranius, Keesi Kapsta, Kertu Vellerind, Krista Lehari, Liina Lelov, Liisu Saar, Mari Pärtelpoeg, Merike Balod, Viktorija Lillemets, Ülle Mesikäpp, Pilvi Tammoja, Ülle Voosalu
Plakatidisain: Rasmus Lukas
Kuraator: Sille Luiga
Jänkude näitust saab külastada alates 17. märtsist A-Galerii müügisaalis ja näitus jääb avatuks 30. aprillini 2025. Oleme tänulikud sõna levitamast!
A-Galerii valis 2024. aasta parima seifinäituse
Eesti ehtekunstnikud on valinud 2024. aasta parima A-Galerii seifinäituse.
A-Galerii SEIFIS, mis on kohaliku ehtekunsti olulisimaks näitusepinnaks, toimus möödunud aastal üheksa näitust, millest parimaks valiti Ülle Voosalu LEINALIBLIKAS. Palju õnne!
Ülle Voosalu lõpetas Eesti Kunstiakadeemia metallehistöö eriala 1980. ja alustas näitusetegevusega 1981. Ta on töötanud kunstnikuna Tartu ARS-is ja õppejõuna Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Aastast 2001 tegutseb ta vabakutselise ehtekunstnikuna. Voosalu kuulub Eesti Kunstnike Liitu.
Kunstnik teostab ehteid väljapaistvas autoritehnikas, kombineerides omavahel hõbetraati ning vääriskive. Tema ehted kätkevad elurõõmu ning armastust looduse vastu. Ehted valmistab ta parimate soovidega kandjale.
Parimat seifinäitust valitakse A-Galeriis alates 2007. aastast, eesmärgiga tunnustada kunstnike meisterlikke saavutusi oma loomingus. A-Galerii on professionaalsete metallikunstnike loomingut esindav ehtegalerii, mille tegevuste hulka kuulub näituste korraldamine. SEIF on ajalooline ühenduslüli 1891. aastal juveliir Joseph Kopfi kullassepaärina ehitatud hoone ja näitusepinna vahel. Näitusetegevus toimub SEIFIS 2005. aastast.
Varasemaid tunnustatud näituseid saate vaadata siit.
IN MEMORIAM MARJE KEREM 1944 – 2024
Ära saatmine toimub 10.augustil, kell 13:00 Metsakalmistu kabelis.
Lahkunud on andekas looja, metallikunstnik Marje Kerem (Kundla). Täpse silma ja osavad käed sai ta ilmselt päranduseks oma vanematelt – isa oli sepp ja ema õmbleja. Joonistamisoskuse ja kunstiõpetaja kutse omandas Marje Tallinna Pedagoogilises Instituudis, (Tallinna Ülikool), mille ta lõpetas 1968. aastal ning töötas seejärel kunstiõpetajana Tallinnas. Aastail 1970–1974 jätkas ta õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metallehistöö osakonnas. Marje Kerem on töötanud kombinaadis „Ühendus” juveliirina (1977–1984) ning „Ars-Juveel” kunstnik-teostajana (1984–1990), seejärel asus tegutsema vabakutselise kunstnikuna.
Marje Kerem oli Eesti Kunstnike Liidu ning Eesti Metallikunstnike Liidu liige aastast 1988. Esimest korda esines ta näitusel juba tudengina (1971), aktiivsem ja olulisem esinemine näitustel algas 1980. aastatel, esimene isiknäitus toimus 1986. aastal Tallinnas Kunstisalongis. Sellest ajast alates on tal olnud pidevalt väljapanekuid galeriides ja kunstisalongides, tema teoseid on eksponeeritud paljudel tarbekunstinäitustel, muuseumides ja näitusesaalides, neid on eksponeeritud ka välismaal – Tšehhoslovakkias, Poolas, Prantsusmaal, Rumeenias, Austraalias, Soomes, Venemaal ja Norras. Kunstniku loomingut on kogudesse soetanud ka Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, suur osa ehteid on läinud erakogudesse.
Kogu Marje Keremi looming on kantud juba tema diplomitööst alguse saanud põhimõttest: geomeetrilise vormi rangus ja areng koos sümbolitega rikastatud jutustusega. „Elutee“, „Päikesevanker“ (mõlemad 1991), „Kotkas“ (1994), „Elan seal, kus meeldib“ (1986), „9. märts“ ja „Leinaöö“ (mõlemad 1989) – need ja paljude aastate jooksul loodud töö- ja mõttemahukad ehted väljendavad väga selgelt tema kunstnikukreedot ning kodanikupositsiooni. Marje Kerem oli metallikunstnik selle sõna kõige ehedamas tähenduses – ehetes kasutas ta peamiselt metalle: hõbedat, uushõbedat, messingit, tombakut, melhiori, vaske, terast, pannes neist kokku erilisi värvikombinatsioone. Ehete efektsuse saavutas ta vaid talle omaste pinnatöötlustehnikatega. Viimane oluline kokkuvõte Marje Keremi loomingust – näitus „Aeg ajas” – toimus 2012. aastal A-Galerii Seifis. Selle läbivaks teemaks oli Eesti rahva saatus läbi aja. Seda teemat arendas ta ka 2015. aastal samas ruumis välja pandud abstraktsete joonistuste näitusel, tehes viite oma joonistusstuudiumile, millest sai alguse kunstniku edasine loome- ja arengutee. Paraku lõppes see teekond kümme päeva enne kunstniku 80. sünnipäeva. Aastal 2019 A-Galeriis toimunud isiknäituse „Mälukaardid“ saateks kirjutas Marje Kerem: „Inimene tunnetab alateadvuses kodu kui omandit, mida soovib näha jäävana, kuid see kaob koos enese kadumisega. On aga teine kodu, kõiksuse kodu, mida väärtustab elatud elu. Mis on jääv, mida ei saa keegi kelleltki võtta, mis on kõiksuse lõpmatuses tõeline omand.”
Marje Keremit jäävad meenutama kunstniku kunagised õpilased, keda ta inspireeris ja kunstipisikuga nakatas, kolleegid ja kaasteelised, kes hindavad ja imetlevad Marje töökust ja isikupära. Sügav kaastunne sõpradele ja lähedastele!
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Metallikunstnike Liit
A-Galerii
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Eesti Kultuuriministeerium
Foto: Erakogu
IN MEMORIAM TIIA EVING 1947 – 2024
Ehtekunstimaailma on taaskord tabanud kurb kaotus.
24. juunil 2024 lahkus A-Galerii asutajaliige Tiia Eving, põneva ja omanäolise käekirjaga metallikunstnik, kes ei peljanud meisterdada ka dekoratiivvorme ja seinaplaate ning pidas au sees aeganõudvaid tehnoloogiaid.
Saaremaalt kooliõpetajate perekonnast pärit Tiia Eving (Tõkman) läks pärast Kihelkonna 8.kl kooli lõpetamist Tartu Kunstikooli (1963-1968), jätkas õpinguid (1969-1974) Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (nüüd EKA) metallehistöö erialal. 1976 -1997 töötas Tiia Eving Kunstitoodete Kombinaadi ARS metallehistöö ateljees ARS-Juveel kunstnikuna, edasi vabakutselise kunstnikuna. Ligi 40 aastat on tema töölaud olnud metallikunstnike “mesipuus” Hobusepea 2. Ta on loonud ehteid, ehisvorme, seinaplaate, medaleid. Kavandanud ja teostanud tellimustöid ning esitanud näitustele omapoolseid peegeldusi oma mõtetest ajast ja elust. 1975-1991 esines Tiia Eving regulaarselt vabariiklikel tarbekunstinäitustel, triennaalidel, välisnäitustel. Tema suhe loodavasse oli tõsine ja mõtisklev, käekirjaks geomeetriliste vormide kontrastsuse sobitamine loodusvormide pehmusega, teostus nii traditsioonilistele tehnikatele toetuv kui autoritehnikaid katsetav. Ta oli ka üks viimaseid töömahuka ja reljeefse kohrutustehnika kasutajaid.
Tiia Evingu isikunäitus oli 1982.a. Tallinna Kunstihoone galeriis ja samal aastal võeti ta ka Eesti Kunstnike Liitu.
Sügav kaastunne lähedastele, mälestame tänutundega.
A-Galerii
Eesti Metallikunstnike Liit
Eesti Kunstnike Liit
___
Tiia Evingu ärasaatmine toimub 29.juunil 2024 kell 12:00 Pärnamäe kalmistul.
IN MEMORIAM AINO KAPSTA 1935 – 2024
Vägev Saaremaa kadakas on tuultele järgi andnud ja murdunud.
24. märtsil 2024 lahkus meie seast A-Galerii asutajaliige, kirgliku teotahte ja imeliste oskustega ehtekunstnik, Aino Kapsta.
Elule ja kunstidele avatud meele, lahke silmavaate ja töökate kätega Saaremaa naine. Need töökad käed on ligi 70 aasta kestel hoidnud nii sepa haamrit kui ka nõelteravaid pintsette, painutanud raudlatte, seadnud kokku õrna hõbedast ornamenti, ehitanud ja hoidnud kodu. Kõigi muude tegemiste kõrval valmistus ta just nüüd oma elu esimeseks maalinäituseks.
Aino Kapsta (s. Teelem) sündis Saaremaal Tagavere külas. Muusikaliselt väga andekas ema pühendus siiski kodule, laste ja lapselaste kasvatamisele. Isa oli külasepp ja tema kaudu kuulus perele ka Tagavere paemurd. Just paemurd ja sepikoda olid Ainol üheks põhjuseks siduda oma tulevik kunstiga. Pärast Kuressare (siis Kingissepa) Keskkooli lõpetamist astus ta 1954.a. Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, esialgu skulptuuri, 1956. aastal aga metallehistöö erialale, mille lõpetas 1961. aastal. Sellele järgnes traditsiooniline suunamine tööstusettevõttesse, alul trükikotta “Kommunist”, seejärel dekoraatoriks tööstuskaubastus. Töö kõrval hakkas ta ka alates 1961. aastast esitama loomingut vabariiklikel tarbekunsti näitustel ja 1964.a. tegi julge otsuse hakata vabakunstnikuks ning selleks ka elu lõpuni jääda. 1967.a. võeti ta vastu Eesti Kunstnike Liitu.
Kuna väärismetallide -kulla ja hõbeda- kasutamine oli väljaspool seaduse silma poolt kontrollitavaid ruume rangelt keelatud, töötas Aino Kapsta pikka aega vase ja selle sulamitega, kasutades nende materjalide erinevat tonaalsust ja elastsust rahvakunstist ja ka arheoloogilistest leidudest inspireeritud ehete loomisel. Nende ehete lihtsus ja vägi jäid silma ja nendest ehetest on säilinud hea valik Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumis. Skulptuuri õpingud tulid kasuks 1970ndatel koostöös Mai Mägiga valminud suuremõõtmeliste pannoode, sepisvõrede, purskkaevude, kellade ja skulptuuride loomisel, mis valmisid nüüdseks kaduvikku läinud ettevõtete ruumidesse ja territooriumile Narvas, Tartus, Haapsalus, Jurmalas ja mille saatus ja omand praegu küsitav. Küll aga on olnud järjepidev olnud Aino Kapsta esinemine vabariiklikel tarbekunsti näitustel, hiljem Metallikunstnike Liidu näitustel ja A–Galerii näitustel. Osavõtt ja loetelu näitustest on aukartust äratav. Tema ehteid on näidatud paljudes ekspositsioonides mitmel pool Eestis, omaaegses Nõukogude Liidus ja paljudes Euroopa linnades. Suurem loomingut tutvustav isikunäitus oli 1995.aastal Rahvusraamatukogus ja seejärel ka Kuressaare linnuses, 2015.a. Rahvusraamatukogus ühisnäitus Keesi Kapstaga. Eriti tihe ja viljakas on olnud viimase 20 aasta tööperiood, 5 isiknäitust A-Galeriis, EMKL aastanäitused Tallinnas, Võrus ja Pärnus.
Aino Kapsta oli heas mõttes klassikalise ehte mentaliteedi säilitaja ja edasikandja – siin on olulised väärismaterjal, kompositsioon, teostus, sobivus. Eriti tuleb mainida Aino Kapsta pühendumist ühe, kahjuks ehtekunsti kaduva tehnika, filigraani kasutamisele ja selle ilu nähtavale toomisele. Seda tunnustati ka Eesti Metallikunstnike Liidu poolt välja antava Ede Kurreli preemiaga elutöö eest 2020. aastal.
Oma oskused ja armastuse ehtekunsti vastu on ta pärandanud kahele järgnevale põlvkonnale oma peres, tema loodud ehteist aga saanud pärandvara paljudes peredes. Oleme tänulikud ühiselt läbitu eest, et saime osa tema loodud ilust ja elu seiklustest. Tema tööd ja mõtted jäävad meid inspireerima ka tulevikus.
Sügav kaastunne lähedastele.
Aino Kapsta ärasaatmine toimub laupäeval, 30.märtsil k.15.30 Pärnamäe Krematooriumi suures saalis
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Metallikunstnike Liit
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
A-Galerii
Meenutamaks Ainot saame kuulata tema kunstnikuvestlust aastast 2020.
ÜLLATUS MUNANÄITUS
krk
krkrkrkrrrkrrrkrkrkr
krk
Need on koorumise hääled.
ÜLLATUS!
A-Galeriis toimub välk ÜLLATUS MUNANÄITUS, palume mitte kodus muneda vaid kohe meie kunstnike kerajaid taieseid vaatama tulla. Näituselt on võimalik soetada endale nii RAUDMUNA, HÕBEMUNA kui ka KULDMUNA. Mõni teostest kindlustab kodustel koksimise võistlustel esikoha, mõni toob talismanina ellu hingerahu täiuse.
Osalevad kunstnikud:
Adolfas Šaulys, Ane Raunam, Caius Kull, Edgar Volkov, Ene Valter, Henry Mardisalu, Ivar Kaasik, Ive Maria Köögard, Kadi Kübarsepp, Kalle Kotselainen, Katrin Kosenkranius, Katrin Veegen, Keesi Kapsta, Krista Laos, Liina Lelov, Mari Pärtelpoeg, Merike Balod, Raili Vinn, Sille Luiga, Sven Tali, Ülle Mesikäpp, Ülle Voosalu, Vello Lillemets ja Viktorija Lillemets.
Kuraator / Curated by Sille Luiga
ÜLLATUS MUNANÄITUST saab külastada alates 11. märtsist A-Galerii müügisaalis ja näitus jääb avatuks 30. aprillini 2024. Oleme tänulikud sõna levitamast!
Munad on leitavad ka meie e-poe kategooria MUNA alt.