Tagasi Posted on

A-Galeriil on uus uhke veebikodu!

Oleme valmis saanud oma uue kodulehe, milles peegeldub galerii positsioon Eesti ehtekunsti kodugaleriina – seda nii üle sadat professionaalset kunstnikku esindava ehtepoena, kui ka kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaima kohaliku näituseruumina. 

Uue kodulehe eesmärgiks on lisaks mugavale kasutajakogemusele avada ehtekunsti piirituid tõlgendus- ja tähendusvõimalusi ka veebis ning lehe visuaalne keel on ajendatud A-Galerii aasta alguses loodud pildiseeriast, mis sündis koostöös Riina Varoli, Liis Plato, Mirtel Pohla, Anu Kalmi ja YASMYNIGA. “Soovisime oma visuaalset identiteeti edasi arendada ning oma virtuaalset kodu värskendada, et sellest kumaks ka veebi vahendusel läbi ehtekunsti lugu kogu oma rikkalikus võlus,” avab A-Galerii galerist Johanna Maria Mängel uue kodulehe loomise telgitaguseid.

Värske veebilehe kujundajateks on vabakutselised graafilised disainerid Ott Kagovere ja Jaan Evart, kes on varasemalt aidanud visuaalset identiteeti kujundada teiste seas Tallinna Kunstihoonel, Tallinna Fotokuul ja Narva kunstiresidentuuril. “A-Galerii uue veebilehe kujundamisel lähtusime esialgu üldisematest kommunikatsiooni küsimustest. Teatud mõttes alustasime seda projekti justkui kujundaksime identiteeti, mitte veebilehte,” kirjeldavad protsessi Kagovere ja Evart. Disaineritele anti kujundamisel vabad käed. “Mida me lõpuks tegime oli galerii visuaalse identiteedi täiendamine ja ümber mõtestamine veebist ja muudest kommunikatsioonivajadustest lähtuvalt. Lõpptulemuseks sai väga selgete printsiipidega leht, mis teatud mõttes täidab ka identiteedi rolli.” 

Tagasi Posted on

Luuleõhtu: Taavi Teevet AINUEKSEMPLAR

Neljapäeval, 11. novembril, kell 18:00 loeb Taavi Teevet A-Galeriis teoseid oma eheteks vormistatud luulekogust AINUEKSEMPLAR. Luulekogu eksisteerib vaid näituseperioodil A-Galerii SEIFIS 29.10–26.11.2021. 

Lisaks luuletuste esitlemisele avab Teevet näituse tausta ning räägib oma loomingulisest teekonnast kunstnikuvestlusel, mida viib läbi kirjandusteadlane ja kriitik Hele-Mai Viiksaar.

AINUEKSEMPLAR on luulekogu, mis ei välju trükikojast mitte kunagi, sest seda lihtsalt ei saadeta kunagi trükki. Seda luulekogu ei ole võimalik leida raamatupoodide riiulitelt ja raamatuna ei saa seda laenutada ühestki raamatukogust. Luuletuste vormistamisel ehetena on tehnoloogiatena kasutatud lasergraveerimise ja happesöövituse kombineerimist.  Oma tekstides vaatleb Teevet maailma läbi iseenda, mistõttu keskenduvad luuletused eelkõige isiklikele mälestustele, probleemidele ja tajufilosoofilistele avastustele. 

Taavi Teevet (s. 1996. Saaremaal) on Eesti Kunstiakadeemias ehte- ja sepakunsti bakalaureuse kraadi omandanud noor metallikunstnik, kes seab oma loomingulise tegevuse kesklöövi rännaku enese sisemusse, keskendudes oma loomingus eelkõige minategelase maailma, taju ja nendega seotud probleemide ja avastuste mõtestamisele.

Näituse kohta saab lähemalt lugeda siin.

Kõikidel külalistel palume sissepääsuks esitada kehtiv Covid-19 vaktsineerituse või läbipõdemise tõend koos isikut tõendava dokumendiga. Sündmusel kehtib ka maskikandmise kohustus.

Üritus Facebookis

Tagasi Posted on

A-Galerii x Disainiöö

A-Galerii Disainiöö satelliitide programmis.

Disainiöö nädalal toimuvad galeriis mitmed sündmused, mis haakuvad läbi ehtekunsti perspektiivi festivali selle aastase teemaga, milleks on disaini roll ühiskonnas toimuvate muutuste ja kriisiolukordade lahendamisel. 

E 20.09, kell 18:00 vestlusring TAAS UUS JA TAASKASUTUS EHTES

Jutuajamises jätkusuutlikkust disainist läbi ehtekunsti perspektiivi osalevad ehtekunstnikud Sille Luiga, Andrei Balašov, Urmas Lüüs ja Kaia Ansip. 

K 22.09, kell 17:30 loeng POLIITILISUS EHETES Liina Lelovi ja Valdek Lauriga

Loengus tulevad jutuks nii Lelovi ja Lauri enda loodud ROOSA ILA rinnanõelad kui ka teised näited poliitilistest ehetest ning räägitakse üldisemalt sümbolite muutuvast tähendusest ning seda käivitavatest protsessidest.

R 24.09, kell 17:00 tuurid A-Galeriis ja näitustel SOE SUVI ja TREASURES FROM THE SEA

A-Galerii näitusteprogramm toimub kahel pinnal – SEIF ja AKEN – ning reedel, 24.09 avaneb erakordne võimalus galeriis avatud kaht näitust kogeda koos A-Galerii kuraatori Helle Ly Tombergiga. 

Näituste kohta leiad rohkem infot siit: https://agalerii.ee/naitused/

Lisaks näituse platvormile, tegutseb A-Galerii ka ehtekunsti müügiruumina. A-Galerii riiulites avaneb Eesti ehtekunsti lugu läbi erinevate generatsioonide, vormide ja ideede ning siin saab tutvuda üle saja erineva kohaliku autori loominguga. Selle ilu külluses aitab reedel huvilistel orienteeruda ehtekunstnik Katarina Kotselainen. 

L 25.09, kell 15:00 Marita Lumi kannelseeliku kontsert

Marita Lumi on kaasaegne ehtekunstnik, kes pesitseb vanalinnas oma Hobusepea tänava  ehtestuudios ning kelle käekirja iseloomustab tuhandete kivide istutus ja galvanoplastika, loodusest inspireeritud muinasjutulised narratiivid ja metsik naivism. Paralleelselt teeb ta muusikat nii enda ehitatud kannelseelikutega, mis on koonusekujulised kunstmuusika pillid. 

Kõik sündmused toimuvad A-Galeriis (Hobusepea ja Pika tänava nurgal) ning on huvilistele TASUTA!

Sündmused toimuvad kooskõlas valitsuse poolt nakkusohutuse tagamiseks kehtestatud piirangutega. Palume arvestada, et sündmustel saab osaleda AINULT kehtiva COVID-tõendiga. 

Alates 1. septembrist on võimalik valitud Südame-, Benu ja Apotheka apteekides teha kiirtesti, mille negatiivse tulemuse korral väljastatakse ka üritusel osalemiseks sobiv tõend.

Piltide autor on L. M. Kaunissaare.

Tagasi Posted on

Kunstnike Õu 14. augustil H2 hoovis

Kunstnike Õu kutsub kõiki laupäeval, 14. augustil, Tallinna Vanalinna Päevade raames Hobusepea tänava metallikunsti maja H2 hubasesse hoovi, mis täitub päevaks kunsti ja muusikaga. 

Kuulata saab vaimurikastavaid vestlusi erinevate kunstnikega ning avastada vanalinna galeriide näituseid koos nende autorite ja kuraatoritega. Lisaks viime teid paeluvale rännakule läbi Hobusepea 2 hoone mineviku ja oleviku.

Helielamusi loovad harfi ja looper’itega improviseeriv Liz Wirestring; jazzi, pärimus- ning elektroonilist muusikat ühendav Maris Pihlap ning intellektuaalse rokkmuusika ja minimalistliku art-blues’i duo Hello Killu. 

Külalistele on päeva jooksul avatud ka majas tegutsevate ehte- ja metallikunstnike ateljeed. 

Sündmusel osalevad A-Galerii, HOP galerii, Draakoni galerii, Hobusepea galerii ja Hobusepea 2 metallikunsti maja. Kunstnike Õu aitavad korraldada veel Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Vanalinna Päevad.


A-Galerii SEIF

Into Niilo
HELLAD KOHAD


Eesti ehtekunsti kodugaleriis on KUNSTNIKE ÕU sündmusega paralleelselt üleval Into Niilo (Moskva) seifinäitus HELLAD KOHAD, mis on kõigile huvilistele tasuta külastamiseks avatud kuni 24.08. KUNSTNIKE ÕU raames toimub 14.08 A-Galeriis ⁠näitusetuur koos meie kuraator Helle Ly Tombergiga. Tuur toimub kell 12:00-12:30.

Into Niilo HELLAD KOHAD on näitus enese armastamisest ja aktsepteerimisest. Kunstnik süveneb põgusalt inimeseks olemisse, haavatavuse, hapruse ja ebatäiusega leppimisse ja selles rõõmu leidmisesse. Tegu on filantroopilise ettevõtmisega, mille esimeseks sammuks on aktsepteerida oma füüsilist keha. Ainukordseid näitusetöid on võimalus A-Galeriist ka endale soetada. ⁠

Helle Ly Tomberg

A-Galerii AKNAD

Natascha Frechen, Felicia Mülbaier, Constanza Salinas & Luisa Werner (Saksamaa)
PUUDUOLEKU HELGUSEST


PUUDUOLEKU HELGUSEST peegeldab ehete lugu ja teekonda. Autorid usuvad, et esemed, joonistused, visandid ehk kõik see, mis ehete loomise käigus tekib, on sama oluline kui ehted ise. Nende esemete kaudu õpivad nad tundma materjali ja selle tähendust ning jõuavad oma loomingu tuumani.⁠

Näitusega kaasneb trükis, mida saab soetada A-Galeriist ning mida esitletakse 14. augustil KUNSTNIKE ÕU raames H2 hoovis kell 16:45-17:45.

HOP galerii

Yuan Yu Chen Fengi (Venezuela), Bradley Krebsi (USA), Hansel Tai (Hiina/Eesti)
REVOLUTSIOON

Trionäituse eesmärk on uurida erinevaid viise, kuidas omavahel ühendada kaasaegset ehtekunsti, teisi esemeid ning kuidas neid uuteks meediumiteks vormida. Ehtepiiri nihutamise asemel eelistavad autorid mõelda, et on pelgalt kaasaegsed kunstnikud, sõltuvuses esteetikast, otsimas uusi kõrgusi.

Näitus on valminud Eestis tegutseva ehtekunstniku Hansel Tai, Venezuelas sündinud visuaalkunstniku Yuan Yu Chen Fengi ja Ameerika graafilise disaineri Bradley Krebsi koostööna. Rohkem infot näituse kohta leiad: https://www.hopgalerii.ee/

14. augustil avaneb KUNSTNIKE ÕU raames ainulaadne võimalus näha näitust koos autoriga. Autorituur koos Hansel Taiga toimub HOP galeriis kell 12:45-13:15.

Hobusepea galerii

Darja Popolitova
TAKTILIIT ON KIVI, MIS KÕDITAB PILKU

Ehtekunstnik Darja Popolitova on näitusega „Taktiliit on kivi, mis kõditab pilku“ Hobusepea galeriisse loonud videotest, ehetest ja installatsioonidest koosneva fiktiivse maailma, milles nõid Seraphita aitab igapäevaelu pettumustega toime tulla. Ehe pole üksnes stendile kinnitatud artefakt vaid kannab endas inimelu sentimentaalseid lisaväärtusi – kinkimisrituaale, taktiilseid momente, isiklikke mälestusi. Rohkem infot näituse kohta leiad: http://galerii.eaa.ee/hobusepea/eindex.htm

14. augustil toimub KUNSTNIKE ÕU raames Hobusepea ja Draakoni galeriide näitustetuur koos Anna Mari Liivrannaga. Tuur on tasuta ning kestab orienteeruvalt 45 minutit. Kogunemine on kell 14:00 H2 kunstnike maja hoovis Hobusepea 2.

Draakoni galerii

Sven Parker
SEINAD, PANEELID, FRAGMENDID

Draakoni galeriis on avatud Sven Parkeri isiknäitus „Seinad, paneelid, fragmendid“, mis tõukub aastal 1990 kirjastuses Eesti Raamat välja antud „Pildivihikutest“. Näitusesaali on kunstnik loonud betoonist, sarrustest ja koomiksitest koosnevad installatsioonid koostades nii ajaloo fragmentidest uusi narratiive, kuid samal ajal esitades väljakutse suurte narratiivide võimalikkusele. Rohkem infot näituse kohta leiad: http://galerii.eaa.ee/draakon/eindex.htm

14. augustil toimub KUNSTNIKE ÕU raames Hobusepea ja Draakoni galeriide näitustetuur koos Anna Mari Liivrannaga. Tuur on tasuta ning kestab orienteeruvalt 45 minutit. Kogunemine on kell 14:00 H2 kunstnike maja hoovis Hobusepea 2.

Piltide autor on Annika Haas.

Tagasi Posted on

A-Galerii tähistab täna oma 27. sünnipäeva

Eesti ehtekunsti kodugalerii, A-Galerii, saab täna 27-aastaseks. Ehtepoe ja näitusepinnana esindab A-Galerii üle saja Eesti professionaalse ehtekunstniku.

“A-Galerii loomine oli omas ajas üks väga julge ettevõtmine. Oma entusiasmiga olime teenäitajad ka teistele tarbekunsti erialadele, et ühtsuses on jõud. Erinevate metallikunstnikest generatsioonide ühendamine, kõigile võrdsete müügivõimaluste ja loometegevuse pakkumine, on läbi pikkade aastate olnud A-Galerii tugevuse ja kestmajäämise võti,” ütleb A-Galerii asutaja ja juhatuse esinaine Ene Valter. 

A-Galerii loomine 1994. aastal oli samm, mille taha koondusid ehtekunstnikud, kes ka tänaseni galeriid juhivad. Galerii asutamiskoosolek toimus 1993. aasta lõpul ning asutajaliikmeid oli 32, kelle seas Ene Valter, Ülle Kõuts, Urve Küttner, Andrei Balašov, Mari Pärtelpoeg ja Aino Kapsta. Hiljem omandasid aktsiaid 48 kunstnikku ja kokku saadud rahaga alustati galerii loomist. 1994. aasta 10. mail avas A-Galerii oma uksed Eesti Kunstnike Liidu Hobusepea tänava majas (hetkel asub seal HOP-galerii), kus tegutseti 2005. aastani.

Oma praeguses asukohas Hobusepea ja Pika tänava nurgal asub A-Galerii alates 2005. aastast, kui tekkis vajadus suurema ruumi järele. Samades ruumides tegutses varasemalt muide Joseph Kopfi juveliiriäri ning Ars-Juveel. Tänaseks on A-Galeriist kujunenud Eesti autoriehete kodugalerii ja unikaalne kohtumispaik, kus saab tutvuda üle saja erineva autori loominguga.

“A-Galerii on minu jaoks Eesti ehtekunsti kodu, kus minu looming kohtub erinevate kunstnike ja põlvkondadega. Ütleks lausa, et tegemist on perfektse ajajoonega, iga külastaja saab kena ülevaate,” kirjeldab A-Galeriid kunstnik Claudia Lepik.

Iga käsitööna valminud ehe on kordumatu ning kannab endas autorile ainuomast käekirja ja kontseptsiooni, mida on teostatud meisterliku tehnikaga. A-Galerii teeb veel eriliseks see, et paljud kunstnikud loovad ehteid galerii kohal – maja ülemistel korrustel asuvad ka paljude kunstnike tööruumid.

Tagasi Posted on

A-Galerii 2020. aasta parim seifinäitus

Eesti ehtekunstnikud kuulutasid välja 2020. aasta parima A-Galerii seifinäituse. A-Galerii SEIF on kohaliku ehtekunsti olulisim näitusepind, mis keskendub professionaalsete ehtekunstnike ja seppade värske loomingu tutvustamisele. Eelmise aasta parimaks seifinäituseks valiti Erle Nemvaltsi näitus VOORUSE LÄTTED.

Näitusega mõtiskles autor selle üle, kui igihaljad on otsingud eetilise koostoimimise viiside järele ühiskonnas ning kuidas see otsing ebakindlas kaasajas otsusteks manifesteerub. “Inimesed on aegade algusest otsinud kombelist täiust. Sellest hoolimata tundub keeruline leida inimtegevusega seotud valdkonda, kus ei tehtaks eetilisi kompromisse mõne kindla grupi huvidest,” kirjeldab Erle Nemvalts vooruse lätete otsinguid. Näitus oli A-Galerii SEIFIS üleval 22.08-12.09.2020

Erle Nemvalts (1991) on Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti magistrant. Tema tööd keskenduvad peamiselt inimeste käitumismustritele ning -eripäradele. Nemvalts pälvis 2019. aastal Noore Ehte Fondi eristipendiumi.

Parimat seifinäitust valitakse A-Galeriis alates 2007. aastast, eesmärgiga tunnustada kunstnike meisterlikke saavutusi oma loomingus. A-Galerii on professionaalsete metallikunstnike loomingut esindav ehtegalerii, mille tegevuste hulka kuulub ka ajaloolises SEIFIS näituste korraldamine. SEIF on ajalooline pidepunkt, mis ühendab 1920ndatel juveliir Joseph Kopfi kullassepaärina ehitatud hoone esialgse funktsiooni ja näitusepinna. Näitusetegevus toimub SEIFIS 2005. aastast.

Tagasi Posted on

Vestlus. Muinasjuttudest kalliskivide ümber. Rita-Livia Erikson ja Sille Kima.

Vestlus toimus 17. veebruaril kell 17:00 A-Galerii Facebook Live ülekandel. Vestlust saad vaadata siin.

____

Kuidas jõuab kalliskivi maapõuest ehtekunstniku lauale? Gemmoloogi, kivilihvija ja ehtekunstniku Rita-Livia Eriksoniga vestleb narratiividest kalliskivide ümber A-Galerii näituseprogrammi kuraator Sille Kima. Vestlus toimub 17. veebruaril kell 17 A-Galerii Facebook Live ülekandel. Arutluse all on kalliskivitööstus, kalliskivide väärtuse loomine ja ehtekiviteaduse arengud.

Rita-Livia Erikson (1990) on eestlasest ehtekunstnik, kivilihvija ja gemmoloog. Ehtekunsti alase hariduse omandas ta Eesti Kunstiakadeemias. Kalliskivide tahklihviga alustas ta aastal 2016 Ameerika Ühendriikides sealse meisterlihvija Meg Berry käe all. Gemmoloogi haridus sai omandatud Ameerika Gemmoloogia Instituudis (GIA) aastatel 2018-2019. 

Rita-Livia ühendab oma oskused ja teadmised nii gemmoloogiast, kivilihvimisest kui ka metallitehnoloogiatest, et valmistada käsitsi unikaalseid ja kantavaid ehteid, mis kestaksid mitmeid põlvkondi. 

KALLISKIVID JA MUINASJUTUD
Näitus A-Galerii SEIFIS
05.02. – 02.03.2021 

Lumm kalliskivide ja nende värvide vastu on sama vana kui inimkond. Nii kivide lihvimise oskused ja tehnoloogiad kui ka gemmoloogia ehk teaduspõhine suutlikkus ehtekive üksteisest eristada arenevad pidevalt edasi. Lisaks on alles viimastel aastakümnetel avastatud mitmeid olulisi kalliskivide materjale, sealhulgas tsavoriidid, tansaniidid ja paraiba tüüpi turmaliinid.

Kui paljud erinevad kõrgelt hinnatud kalliskivid laiemale publikule tuttavad on? Kas lisaks rubiinile olete kuulnud spinellidest? Nimetus, nagu näiteks sõna „teemant“, ei tohiks olla iseeneset argument ja ainus kriteerium asja väärtustamiseks. Looduses on moodustunud hämmastavaid ja imelisi materjale, millest igaüks on ainulaadne, paljud neist lisaks ka kordades haruldasemad kui teemandid. Elu ja loodus on täis värve, mis väärivad, et neid nauditaks ja hinnataks.

Tahklihvi eesmärgiks on tuua ühest kalliskivist välja tema tõeline potentsiaal – värvid ja sära. Mänguruumi on selles täpsustöös tohutult, seega ei pea vaid kivi oma olemuselt olema ainulaadne, ka lihv ja lõige võivad olla kordumatud.

Käesoleval näitusel on kõik kalliskivid looduslikud ja kunstniku enda poolt käsitööna lihvitud. Kaheksa neist on istutatud kõrvamansettidesse, mille inspiratsiooniks on lapsepõlve metsikute lugude tegelased – haldjad, lohed, maagid, ükssarvikud ja muud müstilised olendid. Kalliskivide fantastilise maailma sära ning selle lumm võivad saata meid läbi elu igavesti – nagu ka emotsioonid muinasjuttudest.  Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tagasi Posted on

A-Galerii aastanäitus 2020

A-Galerii Seifis avaneb läbilõige kohalike ehtekunstnike lõppeva aasta suundumustest aastanäitusega NÄITUS-MÜÜK 2020, mis on huvilistele avatud alates teisipäevast, 8. detsembrist. Näitus kestab 30. jaanuarini 2021.

Näitus koondab üle 30 ehtekunstniku viimase aasta loomingut ning võtab lähtepunktiks uskumatu, usutava ja enneolematu aasta keerdkäigud, et arhiveerida selle kaost ja ilu. Aastanäituse ehted on ka müügis ning ainulaadseid autoritöid on võimalik endale soetada terve näituse kestvuse aja.

Näituse juhtmõte on uurida kunstnikelt, kuidas on 2020. aasta oma vääramatu jõuga mõjutanud nende elu ja loomingut. Lõppev aasta on endas kandnud palju ärevust ja muret teadmatuse ees, kuid samas andnud ka võimaluse ootamatult teisiti kulgevas ajas senisest enam süveneda kohal olemisse. Eraldatusest leiab inspiratsiooni, vajalikku rahu ja aega, et hinges olevaga tõtt vaadata ning see vormi valada. 

Ehtekunstnik Liisbeth Kirss: “Selle aasta piirangud sundisid mind võtma pausi, läbi mille sain rahulikult mõelda või ka mitte mõelda oma loomingu üle. Tunnen, et see oli väga vajalik ja kuidagi muud moodi see ei olekski saanud juhtuda.”

Samas on ka kunstnikke, kelle jaoks pakilised argimured suruvad loominguga tegelemise tagaplaanile, sest majanduslik olukord kannatab koroonaviiruse tõttu. “Hiljuti jäin oma ateljeest ilma, kuna see asus vanalinna tuntud restorani majas ning restoran läks pankrotti. Seega on pandeemial päris otsesed mõjud loometööle,” ütleb kunstnik Anni Kagovere. Kunstniku Claudia Lepiku sõnul pole tema loomise rütm hetkel muutunud ja teekonnad, mis kunstnik igapäevaselt võtab, on endiselt sama tagasihoidlikud nagu nad enne pandeemiat olid. 

A-Galerii on kohaliku ehtekunsti kodugalerii ning kohtumispaik, kus saab tutvuda üle saja erineva autori loominguga. A-Galeriis avaneb Eesti ehtekunsti lugu läbi erinevate generatsioonide, vormide ja ideede. Toimides nii müügi- kui näitusepinnana, esindab A-Galerii Eesti professionaalsete ehtekunstnike erinevaid põlvkondasid ning koolkondi. Iga käsitööna valminud ehe on kordumatu ning kannab endas autorile ainuomast käekirja ja kontseptsiooni, mis on teostatud meisterliku tehnikaga. 

Näitusel osalevad järgmised kunstnikud:

Krista Laos, Ive-Maria Köögard, Mari Pärtelpoeg, Ülle Mesikäpp, Anne Roolaht, Tea Vellerind, Ihan Toomik, Anni Kagovere, Kertu Vellerind, Mari Relo-Šaulys, Adolfas Šaulys, Urve Küttner, Liisbeth Kirss, Ulvi Haagensen, Ülle Voosalu, Tamara Sergijenko, Claudia Lepik, Ivar Kaasik, Ane Raunam, Kadi Kübarsepp, Ülle Kõuts, Keesi Kapsta, Katrin Veegen, Raili Vinn, Merike Balod, Margit Paulin, Aino Kapsta, Kristi Paap, Kätrin Beljaev, Erle Nemvalts, Melitina Balabin, Nikolai Balabin, Marita Lumi, Ene Valter, Viktorija Lillemets, Rita-Livia Erikson, Sille Luiga, Kristiina Laurits.

Tagasi Posted on

SOMA x SKOLIMOWSKI x TENSING x VALTER

NEW WORLD
Sofia Hallik / SOMA Jewellery

Kodumaine ehtebränd SOMA Jewellery on valmis saanud uue kollektsiooniga, mis kannab nime New World. Kollektsiooni kontseptsioon põhineb utoopial – inimese ja planeedi sümbioosil, mida ei varjuta keskkonna- ega tehnogeense katastroofi oht. Inimene on avastanud üheksanda planeedi. Enesetäiustamise tsüklite protsessis on tehisintellekti iga uus põlvkond ilmunud üha kiiremini, kutsudes esile omamoodi intellektuaalse plahvatuse. Selle tulemusena on tekkinud superintellektiga planeet.

Planeedil, mille inimene on asustanud, pole kindlat kuju: amorfne, pidevalt muutuv kuju peegeldub uue kollektsiooni ehetes. Andes algoritmile ette teatud parameetrid, laseb Sofia Hallik algoritmil määrata ehte kuju iseseisvalt. Nii saab ehete loomise protsess hoopis uue näo, milles masin võtab endale looja rolli.

Uue kollektsiooni gender fluid ehted on 3D-prinditud taaskasutatud hõbedast.

SOMA Jewellery brändi asutaja Sofia Hallik (1991) on ehtekunstnik, disainer ja Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Oma doktoritöös uurib Sofia digitehnoloogiate mõju vanimasse kunstivormi kuuluvatele ehetele.

MIS OLEKS KUI…
Birgit Skolimowski

Aastal 1891 avas kullassepp Joseph Kopf siin, aadressil Hobusepea 2 toonase Tallinna ühe silmapaistvaima ja uhkeima juveeliäri. Siin on valminud näiteks kroonprints Gustav Adolfile kingitud ehistaldrik ning president Konstantin Pätsi ametitunnus, Riigivapi teenetemärgi kett. Praeguseks on juveeliäri avamisest möödunud juba pea 130 aastat. Kui saaks korraks ajas tagasi minna ning töötada selles keskkonnas ja atmosfääris, mis siin tollal olla võis…

Mis oleks kui…

….saaks tänapäeva ehtekunstnikuna teha ehteid mineviku inimestele.

Mis tähtsust omas ehe toona? Mida peeti ehteks – kas vaid teemanteid ja kulda? Kas tänapäevane ehe oleks kõnetanud kedagi sellel tänaval liikunud inimestest? Kui palju on ehete mõte sellest ajast muutunud? Kas ehted on meid kaitsvad või ilustavad esemed? Kas kole saab olla ilus ja kas vorm määrab sisu? Kas esteetiline ja ilus võib olla tühine? Kas enda ehtimiseks peab olema põhjus?

Vormi üle peabki vaidlema, sisu üle otsustab vaataja. Ehte loojal on alati oma lugu, kui aga ehtel on ka tellija, siis väljendub tema lugu läbi ehtelooja tõlgenduse.

Kujutlesin ennast kohtumas ja vestlemas kujuteldavate ehtetellijatega aastatest, kui siin oli hoopis teine Eesti. Kuulasin nende lugusid ning vormisin need kujutelmad eheteks.

Birgit Skolimowski (1977) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala 2006 ning 2007. aastal astus sealsamas ka magistrantuuri. Peagi sündisid tal tütred ja elu keerles mõni aasta hoopis emaks olemise rütmis. See ei takistanud tal muidugi jätkuvalt ehteid luua ning nii ongi ta siinsamas Hobusepea 2 ateljees tegutsenud juba 13 aastat. Igapäevaselt ehteid tehes töötab ta kahel peamisel suunal, väikeseeriate ja eritellimustega. Ta on teinud koostööd mitmete Eesti moekunstnikega ning loonud nende rõivastega sobituvaid ehteid nii lavalaudadele kui ka erinevatele tähtsatele sündmustele. Enda kohta on ta öelnud nii: “Armastan luua naiselike ja romantilisi ehteid, millele annan lihtsa ja minimalistliku vormi. Palju inspiratsiooni ammutan elust enesest – inimestest, arhitektuurist ja loomulikult loodusest. Ilmselt jään kogu eluks siia Hobusepea ateljeesse saagima, sest sellest pole ma siiani tüdinenud.“

TAGASIPÖÖRDUMISE VÕIMATUS
Harry Tensing

Kunstniku huviorbiidis on küsimus, kas olnu juurde saab tagasi pöörduda. Uurimuse käigus graveeris kunstnik hõbedast plaatidele juhuslikke motiive. Mäng uitmõtetega moodustas fiktiivse tähenduse. Saaginud plaadid väikesteks tükkideks ja pannes tekkinud detailid uuesti kokku, konstrueeris kunstnik neist uued lood. Plaatidelt enne saagimist võetud tõmmised on ainuke tõestus nende olemasolust.

Hõbedetailidele poolväärkivide lisamisega lõi kunstnik ehtekollektsiooni, mis kinnitab tagasipöördumise võimatust.

Harry Tensing (1972) on lõpetanud Tartu Kunstikooli skulptuuri osakonna (1992) ning Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna (1998). Tänasel päeval töötab ta kullasepana ajalolises ettevõttes OÜ Roman Tavast ning vabakutselise ehtekunstnikuna.

HEUREKA
Ene Valter

Iga teose valmimisele eelneb intensiivne loominguline mõttetöö. Mulle meeldib kui ehte loomise lähtepunktiks on mõni kindel materjal, vääriskivi, kujund või sümboolika, mille ümber hakkab mõte ringlema ning otsima erinevaid vormikäsitlusi, tehnilisi võtteid ja visuaale. Tihti võib katsetuste protsess kujuneda pikaks ja sageli tuleb lõpplahenduse leidmine jätta ootele. Ka sellel näitusel olevad antiikkorallid ootasid oma aega ehteks saada mitu head aastat. Kui ükskord saabus oodatud selgus ja lahendus oli viimaks käes, sai rahulolevalt hüüda – HEUREKA!

Ene Valter (1952) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö erialal 1977. aastal. Peale lõpetamist tegutses vabakutselise kunstnikuna ja 1986 aastast sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. Ene Valter on A-Galerii asutajaliige ning töötab ARS-Vasetööd OÜ tegevjuhina. 

Suurt osa Valteri loomingust hõlmab valdade vapimärkide, medalite, teenete- ja aumärkide kujundamine ja valmistamine, millesse on ta alati suhtunud kui ehtekunsti alaliiki. Valteri ehteloomingus on aukohal selgus, vormilihtsus ja klassika, ehte kestvus ajast aega. Hõbeda kõrval kasutab ta ehte- ja märgikunstis tihti kõrgkuumusemaile, mis võimaldab kustutada teatud „värvinälga“ muidu küllaltki monokroomses materjalide valikus. Meelisteemaks on olnud kujundada ja valmistada ametikette linnapeadele, kõrgkoolide rektoritele ja organisatsioonide presidentidele. Osaline panus oli Valteril ka Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks valminud Eesti Presidendi kullast ametiketi valmimisel. Ene Valter on ka 5-kroonise Jaan Koorti kitsega metallraha autor. Ene Valteri isikunäitusi on olnud Soomes, Ungaris ja Eestis ning ta on Aasta Ehe 2018 nominent.

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital