Hobusepea 2 maja lasi ehitada kullassepp Joseph Kopf (1867–1930). Saksamaalt pärit suguvõsa järeltulija Kopf õppis aastatel 1881–1885 kullassepatööd Tartus Johan Julius Stammi juures ning rändas seejärel sellina Peterburi. 1891. aastal avas ta Tallinna vanalinnas oma kullassepatöökoja. Enne Teist maailmasõda oli Kopfi firma Eestis hästi tuntud, valmistades nii lauahõbedat kui ka unikaaltellimusi.
1891. aastal valmis hoone aadressil Hobusepea 2. Siin asusid ettevõtte tootmisruumid, kontor, müügisaal ja Kopfi pere eluruumid. Maja ehitamisel jäeti tänavapoolne sein esialgu lahti, et keldrisse saaks tõsta raske stantsi ja valtsi. Alles seejärel ehitati fassaad valmis. Keldris asuv, tublisti üle saja aasta vana stants on kasutusel veel tänapäevalgi.
- aasta talvel toimus Kopfi juveeliäris üks esimese vabariigi suurimaid rööve: Hobusepea tänava poolne vaateaken purustati ning sealt varastati ehteid miljoni marga väärtuses. Kurjategijaid ei tabatud ja ehted jäid kadunuks. Pärast röövi hakkas Kopf väärtuslikumaid ehteid ööseks seifi viima.
Esimesel korrusel asuva seifi suure raudukse avamiseks oli vaja kahte võtit – üks oli poejuhataja ja teine Kopfi käes. Seifi põranda all paiknes veel väiksem seif, mis pole säilinud. Kunstikombinaadi ajal hoiti suures seifis väärismetalle ja -kive.
Nõukogude võimu ajal Kopfi firma natsionaliseeriti, kuid tegevus Hobusepea majas jätkus Kunstitoodete Kombinaadi osana. Paljud endised töötajad jäid sinna tööle ning teisel korrusel asus niinimetatud kullatuba, kus valmistati kullast ehteid.
Praegu kuulub Hobusepea 2 maja Eesti Kunstnike Liidule ning selle ruumides ja töövahendites on säilinud märkimisväärne osa Eesti ehtekunsti ajaloost.
