Title Image

Hobusepea 2 maja ajalugu

Katarina Kotselainen raamatus “A-galerii. Eesti autoriehte galerii 20 aastat” (2014)

Hobusepea 2 asuva maja ehitas kullassepp Joseph Kopf (1867-1930). Joseph Kopfi suguvõsa oli pärit Saksamaalt, aga tema elu ja tegevus olid seotud Eestiga. Aastatel 1881–1885 õppis ta kullassepatööd Tartu meistri Johan Julius Stammi juures, ning rändas sellina Peterburgi. Juba 1891. aastal oli ta niivõrd edukas, et suutis avada Tallinna vanalinnas oma kullassepatöökoja. Firma oli enne Teist maailmasõda Eestis väga tuntud ja tegeles nii lauahõbeda tootmisega kui unikaaltellimustega. Nüüdseks on Kopfi nimi küll vajunud unustusse, sest firma natsionaliseerimise tulemusena sai sellest Kunstitoodete Kombinaat.

Maja valmis 1891 aastal ja esialgselt oli fassaad rikkalikumalt kaunistatud, kuid hiljem välimust lihtsustati. Huvitavaim fakt maja ehitusest on, et tänavapoolne sein jäeti alguses ehitamata, et oleks võimalik tõsta raske stants ja valts keldrisse. Alles pärast seda ehitati fassaad valmis. Majas asus  tootmistehas ja esinduspood. Samas olid nii kontor, tootmisruumid, ruumid pakendite valmistamiseks, ruumid klaasitööde jaoks, müügisaal kui ka Kopfi enda pere eluruumid. Kopf ise elas perega teisel korrusel koridorist paremat kätt jäävates ruumides, kus asus ka tema kontor. Kunstikombinaadi ajal tegutses nendes ruumides niinimetatud kulla tuba, kus valmistati kullast ehteid.

Kopfi firma üks suuremaid üleelamisi oli poe vaateakna röövimine 1925. aasta talvel. Hobusepea tänava poolne aken purustati ja sellelt varastati ehteid miljoni marga ulatuses, mis tegi sellest esimese vabariigi aja suurima rahalise väärtusega röövi. Sellele järgnenud aeg pidi olema Kopfi firmale raske, kuna kurjategijad jäid tabamatuks ja ehted kadusid jäljetult. Firma jätkas siiski tegutsemist, ning peale suurt röövi lukustas ka Joseph Kopf vaateakendelt väärtuslikumad ehted ööseks seifi.

Originaalis sai esimesel korrusel asuvasse seifi läbi maja teise korruse (läbi Kopfi kontori, kuhu sai lihtsalt keerdtreppi mööda alt poeruumidest) ning suure raudukse avamiseks oli vaja kahte võtit, millest üks asus poe juhataja ja teine Kopfi käes. Peale natsioaliseerimist on see olnud kasutuses materjalilaona kus hoiti vääris-metalle ja -kivisid. Lisaks asus seifi põrandas veel üks väiksem seif, mis pole kahjuks säilinud. Ei ole teada, mida väärtuslikku hoiti seal Kopfi ajal, kuid ühe endise töötajaga vesteldes sain teada, et Kunstikombinaadi ajal hoiustati seal relva. Kas seda kunagi ka turvalisuse huvides vaja läks, pole teada.

Nõugude Liidu tekkimisega firma muidugi natsionaliseeriti, nagu paljud teised. Kuid tegevus Hobusepea majas ei peatunud. Paljud endised töötajad jäid edasi tööle ja keldris olev mitmetonnine stants jätkas oma tööd ehete ja tarbeasjade tootmises.  Seesama, tublisti üle saja-aastane masin on muide kasutusel veel tänapäevalgi ja kuigi publiku eest keldris varjul, on see üks maja uhkustest.

Hetkel kuulub maja Eesti Kunstnike Liidule.