Tagasi

Kristiina Laurits

Olen sündinud 1975. aasta talve viimasel päeval Tallinnas.

Kunstiõpinguid alustasin juba varakult, algkoolis. Keskkooli lõpus, 1993.aastal, sattusin mingist kummalisest eufooriast kantud meeltesegaduses tegema eksameid Tallinna kunstiülikooli metallikateedrisse. Tollaste õppejõudude arupärimisele, miks just ehe, oli vastus lihtne: diamonds are forever.

Ehteõpingud viisid mind kokku professor Kadri Mälguga, kes oma tudengitele õpetas varju piiril kõndimise kunsti ja alati vaatama asjade taha. Tõelist pühendumist töösse ja austust materjali süstis sepakunsti õppejõud Heinz Müller, kellega varajaste hommikutundideni sai kooli sepikojas rauda taotud.

Oktoobris 1999 toimus esimene õhuLossi (Kadri Mälk, Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Villu Plink, Tanel Veenre, Katrin Sipelgas) ehtenäitus Marzee galeriis Hollandis. See ühisest keemiast alguse saanud koostöö jätkub tänaseni.- Kristiina Lauritsa raamatust “Mõned õnnelikud: ehted ja objektid” (Tallinn 2017)

Kristiina Laurits

Kunstnikuvestluse viis läbi ehtekunstnik Marita Lumi.
Filmis ja monteeris Liina Lõõbas.

Seotud ehted