„Vahel näib meile elu lühike nagu liblika lend. Vaevalt jõuad tiibu sirutada, kui saabub õhtu. Liblikad on õrnad ja haprad, liuglevad tantsiskledes ega ole teadlikud lähenevast lõpust… Muretus, milles nad elavad, on kadestamistväärt. Liblikad kaunistavad ka kõige ilusamat lille.
Meenub lapsepõlv… Vanaema juures maksis kapsaliblika kinnipüüdmine viis kopikat. Päris hea teenistus oli. On meeles imeilus troopiline liblikas Maltal laskumas kartulipõllule…” – Merike Balod
Merike Balod on lõpetanud ERKI metallehistöö erialal, töötanud ERKI-s, ARS-is ja kunstiõpetajana. 2008. aastast vabakutseline kunstnik, kelle näituste nimistus on isikunäitused Vahemere varjus I (2005), Vahemere varjus II (2006) ja Talisman (2010) ja seitse grupinäitust ajavahemikus 2000-2010.
Jumal juhtub.
Liblikatiival.
Maailma hieroglüüf.
(Doris Kareva Mandragora)
