Category Archives: Näitused
REET SALONEN/ ELIS LIIVO
05.06. – 30.08.2026
A-Galerii AKENDEL ööpäevaringselt. Pidulik avamine toimub reedel 5.juuni kell 18:00–20:00. Näitusi A-Galeriis toetab Eesti Kultuurkapital.
Reet Salonen
DOWN UNDER
Näitus DOWN UNDER lähtub ehtekunstniku Reet Saloneni pikaajalisest huvist Okeaania suunal. Viimase kuue aasta reiside jooksul on ta inspiratsiooni on ammutanud Uus-Meremaa loodusest, “suurest punasest maast” Austraaliast ning ka Samoa eksootikast, sealsetest ainulaadsetest kultuuridest ja inimestest. Värskeimad tööd on valminud käesoleval aastal, vahetult peale veebruaris toimunud reisi Melbourne’i ja Lääne-Austraaliasse. Väljapanek koondab kaugete kontinentide olemuse ning materjalide vahelise vahetu dialoogi, Saloneni sõnul:
“Teoste loomisel olen saanud impulsse lennust üle ookeanide ja Suure Vallrahu ning sealsest veealusest maailmast, pikkadest ringreisidest autoga Austraalias, Uus-Meremaal ja Samoal. Olulist rolli mängis maa-alune temaatika: maavarad, vasekaevandused, vääriskivid ja Austraalia kuld. Näitusel on ka pross “Pool mu südant,” kus on kasutatud Perthist ostetud haruldast sebrakivi, mida leidub looduslikult vaid Lääne-Austraalias Kimberley piirkonnas Kununurra lähedal.
Minu reisimälestused on settinud terviklikuks kogemuste sümbioosiks, loominguks, kus ma ei püüa luua otsest koopiat konkreetsest objektist, vaid annan edasi kogutud muljete intuitiivset peegeldust.
Kõik näitusel olevad ehted on valminud ainueksemplaridena. Nendes olen kasutanud reisidelt leitud, ostetud või kingiks saadud materjale ning metallidest peamiselt hõbedat, vaske ja messingut. Austraaliat iseloomustab minu meelest kõige paremini vask, punakas nagu maa isegi.”
Reet Salonen (Mängel-Juuse) on Pärnus sündinud ja Helsingis resideeruv ehtekunstnik, disainer, galerist ja maalikunstnik. Ta on omandanud kõrghariduse Eesti Kunstiakadeemia tööstusdisaini erialal. Metallikunstnikuna on ta julge katsetaja, kelle loomemeetod põhineb vahetul materjalikäsitlusel. Salonen on esinenud mitmetel rahvusvahelistel isik- ja grupinäitustel ning pälvinud oma loominguga märkimisväärset erialast tunnustust. Tema teosed kuuluvad muuhulgas Soome Riiklikku Kunstikogusse ning ta on nii Eesti Metallikunstnike Liidu kui ka Soome Ehtekunstnike Ühenduse liige. Käesolev väljapanek on kunstniku esimene ehete isikunäitus Eestis.
…
Elis Liivo
SUBSTANTSIAALNE RAMM – OHVERDUS
“Miski meis peituv paneb aluse soovitule ja mittetahetule. Kui tihti me mõtleme sellele, mis ja milleks see on loodud? Kindlasti aga selleta jääks tegemata kõik need hea- kui ka mitte nii head teod, kaalutletud otsused ning rumalused.
Me sünnime selle miskiga, substantsiaalse jõuga, mis tihti ei allu juhitud teadvusele. Ja nii ongi parem, sest see jõud tagab sisemise tasakaalu olemasolul kõike, mis on elus oluline: armastust, hoolivust, soovi ületada ennast ja otsida tähendust millelegi enamale kui lihtsalt ära olemisele. Võimaluse ohverdada end millegi ülevama nimel, mis kestab kauem kui meie lihalik seisund. Läbi selle saada kontakti esivanemate ning tulevaste põlvedega, andes eksistentsile väe ja eesmärgi. Olla ühenduses teisega, olla mõistetud, olla mõjutatud kõrgemast, olla ja lihtsalt olla siin maailmas kui looja ja vajadusel ka hävitaja. Aga kust ikkagi tuleb see jõud? Ramm luua olematust eoselisusest ja lahustada lõpus kõik olnu, et siis taas tõusta ja kesta ning nii loodetavasti jätkuda lõpmatuseni.
Kõik esinev kuulub kõigile ning tuleneb meist endist ja selle tulemusena on elu ahelreaktsioon millelegi, mida ei oska ükski meist ratsionaalselt sõnadesse panna. Muutus saab alata aga tahte suunamisest millegi parema ja jäävama nimel, ohverdades selleks endale kõrgemalt antud rammu. Inimese suurus seisneb aga võimes suunata enda elujõudu sinna, kus see teenib nii teda ennast kui ka kõiki teisi. Iga ramm saab kord otsa, kuid sellest kõigest jääb siiski järgi olnu kaduvuse ajas mõõdetav jälg.”
Näituse SUBSTANTSIAALNE RAMM – OHVERDUS teosed on pühendatud tööle ja püsivusele. Elis Liivo loodud muistses stiilis naiste ehted tõukuvad uskumustest, mille kohaselt ehted võimestasid inimest tänu neid kandes tekkinud helile. Autor on töid väestanud enda juustega, nähes neis energeetilist materjali, mis aitab hoida ühendust teosega mõtteliselt ja füüsiliselt ka peale tema surma. Lisaks on esitletud sõrmused kollektsioonist “Erosioon”, mis ilmestavad oleva ja kaduva kooslust ehk jõude, mis loovad ja samal ajal õõnestavad.
Elis Liivo (1990) on Hiiumaalt pärit kontseptuaalne ehtekunstnik. Liivo käsitleb identiteedi ja pärandiga seotult enda emotsioone ning kogemusi uurides inimolemuse sageli nähtamatuks jäävaid kihte, nende haprust ja tugevust. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas aastatel 2021–2025 ning täiendanud end Konstfack University of Arts, Crafts and Design ülikoolis Stockholmis ning praktikal Hispaanias ettevõttes Crisopeya. Liivo on ehtebrändi ZYLELY asutaja. Ta on osalenud mitmetel rahvusvahelistel näitustel, sealhulgas Lissaboni ehtebiennaalil, Müncheni ehtenädalal ning Transilvaania ehtefestivalil. 2026. aastal toimuvad tema isikunäitus A-galerii AKENDEL ja grupinäitus “Genius Loci 7” Reigi Pastoraadis.
MAIA HELLMAN (SWE)/ ANNE REINBERG
VALGUSEGA AKTIVEERITUD
Kolm materjali, üks protsess. Igaüks murrab valgust erinevalt.
Näitusel olevad plaadid on käinud läbi liivapritsi alt, kiirendades protsesse, mis aja möödudes toimuks aeglaselt. Abrasiivne töötlemine kulutab pinda tehes nähtavaks materjalide vastupidavuse: klaas muutub iga töötlusega üha õhemaks, muutudes läbipaistvamaks ja nõrgemaks; keraamika, näiliselt tugev, on poorne ja vastuvõtlik; raud püsib kõige kauem.
Nende seas on savil eriline koht. Erinevalt metallist, mida saab ümber sulatada ja uuesti vormida, ei saa põletatud savi tagasi pöörata. Sellel ei ole teist elu toormaterjalina. Kui kuumus on savi muutnud, eksisteerib see edasi ainult sellena, mis ta on, kogudes kahjustusi, talletades mälu ja liikudes vaid ühes suunas. Keraamika on võib-olla kõige ausam materjal: pöördumatu selle sõna kõige otsesemas tähenduses.
Liivaprits ei hävita neid objekte niivõrd, kuivõrd kiirendab nende kujunemist, lükates iga materjali edasi mööda rada, millel see juba oli. Korrosioon ei ole lõpp, vaid protsess, mis on materjali tegelikult algusest peale saatnud.
Maia Hellman on Rootsi-Portugali päritolu autor, kes töötab keraamika, metalli ja klaasiga. Tal on bakalaureusekraad metallikunstis Göteborgi Ülikoolist ning ta lõpetab praegu magistriõpinguid taidestuudiumis Eesti Kunstiakadeemias. Hellmani kunstipraktika keskendub hetkedele, mil materjalid paljastavad oma tõelise olemuse aja möödumise, kulumise ja muundumiste kaudu. Skandinaavia ja Baltikumi keskondatest mõjutatuna põhineb tema töömeetod hoolikal vaatlusel ja käelistel oskustel.
_______________________________
MURD JA JÄLJED
Näituse MURD JA JÄLJED ehted lähtuvad materjali voltimisest, jälgedest ja kuumusest kui töövõtetest, mille kaudu kujunevad pinna reljeef ja struktuur. Rangest kordusest eemaldudes liigub tähelepanu materjali reageerimisele tööprotsessis. Näitus käsitleb kontrolli ja juhuslikkuse kokkupuutepunkti ning seda, kuidas need kujundavad vormi. Ehted ei ole valatud, vaid on käsitsi volditud ja vormitud.
Anne Reinberg on eesti ehtekunstnik. Ta lõpetas 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala bakalaureuseõppe. Eelnevalt arvutigraafiku haridusega kunstnik osaleb näitustel aastast 1996. Tema loomingus põimuvad hõbe, puit ja kristallid, tuues esile looduslikes struktuurides peituvaid mustreid ning neid kujundavaid matemaatilisi seaduspärasusi. Reinberg on Eesti Metallikunstnike Liidu liige.
Näitusi A-Galeriis toetab Eesti Kultuurkapital
KEIU KOPPEL (EST)/ MICHAEL SCHOORL (NLD)
VARINGU EEL
Ehtekunstniku Keiu Koppel uued teosed on inspireeritud kaardimajadest. Poeetiliste meisterlikult teostatud objektide kaudu püstitub küsimus, kui kaua võivad vastu pidada inimeste loodud rohkem ja vähem reaalsed konstruktsioonid. Näitusel VARINGU EEL saavad mõisted ebastabiilsus, igatsus ning pinge vormi.
Väärtus ja turvatunne püsivad seni, kuni ootamatusi ei juhtu.
Kuni laud on sirge.
Kuni keegi ei hinga liiga sügavalt.
Varing ei ole pauk.
See on see hetk, kui käsi jääb korraks õhku pidama.
Kui kõik saavad aru, aga keegi ei taha veel uskuda.
Kui kaua peab vastu see, mida me nimetame päriseluks?
Ja mis juhtub siis, kui enam ei mängita kaasa?
Kas pinnale võib tõusta seesama nälg —
millest oleme iga hinna eest hoidunud.
Keiu Koppel (1988) on Eesti ehtekunstnik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala. Tema loomingus on selgelt tunda materjalide mitmekülgset kasutust ja isikupärast visuaalset keelt, mis liidab poeetilisi ideid ja kantava ehte vormi. Koppeli tööd ühendavad traditsioonilise käsitöö kaasaegse kunstilise lähenemisega. Ta elab ja töötab Tallinnas ning loob nii kantavaid autoriehteid kui kontseptuaalseid teoseid.
____________________
VOLDITUD FASSAADID
Näitusel VOLDITUD FASSAADID näeb Hollandi kunstniku Michael Schoorli maju kujutavate skulptuuride seeriat. Majad on justkui inimese teine nahk, need kujundavad elu ning ilmestavad endasse tõmbumise ja teistele avanemise viise. Schoorl käsitleb arhitektuuri keelena, mille kaudu üksikisikud ja ühiskonnad maailmaga suhtlevad, kasutades maju vabaduse, läheduse ja kuuluvuse ideede peegeldamiseks.
Teosed, mida saab voltida kompaktseteks metallplokkideks, toimivad interaktiivsete vestluse algatajatena. Esmapilgul meenutavad need arhitektuurseid mudeleid, kuid nende muutuv mõõtkava ja kaal üllatab. Skulptuurid on sepistatud teraslehtedest, joodetud kokku ja ühendatud hoolikalt valmistatud hingedega. Schoorl loob majade ja raamatute vahel paralleeli. Raamatud on samuti objektid, mis võivad kanda lõputuid lugusid, varjata või paljastada tähendusi ning mida sageli hinnatakse vaid kaante järgi. Iga teos on loodud riiulilt kätte võetavaks, uuritavaks ja seejärel tagasi kompaktseks vormiks volditavaks. Värvi- ja patinakihid loovad taktiilsed pinnad, mis toetavad iga teose narratiivi.
Schoorl kasutab materjali ja tehnikat fiktsiooni ja reaalsuse vahel liikumiseks. Tõde pole niivõrd oluline vaid emotsioon. Kontseptsioonid painduvad sarnaselt sellele, kuidas mälestused muutuvad neid korduvalt külastades. Sidudes lugusid argiste objektidega pakub VOLDITUD FASSAADID tarbimisühiskonnale alternatiiviks emotsionaalse väärtuse esiletõstmist kutsudes üles näitama hoolivust inimesi ümbritsevate esemete ja ruumide suhtes.
Michael Schoorl (1997) on Hollandist pärit kunstnik, kes töötab metalli, puiduga valmistades kohati arhitektuurse mastaabiga skulpturaalseid vorme. Tema hiljutine looming tegeleb majade ja hoonete kujutistega, uurides, kuidas käsitöö, mälu ja narratiivide esitlemine loob emotsionaalse sideme keskkondadega. Schoorl on õppinud metallikunsti Göteborgi ülikooli HDK–Valandi kunstikoolis. 2024. aastal läbis ta kursuse ka Eesti Kunstiakadeemias ning naaseb sinna peagi residentuuri. Ta on osalenud näitustel Rootsis, Hollandis ja Saksamaal. Lisaks kunstipraktikale juhib Schoorl stuudiot De Nietsfabriek, mis keskendub skulptuursele toodangule, restaureerimisele ning eritellimusel puidu- ja metallitöödele.
Näitusi A-Galeriis toetab Eesti Kultuurkapital.