Tagasi Posted on

PIIRATUSE PIIR

Soolonäitusel PIIRATUSE PIIR esitleb Maarja Niinemägi skulpturaalseid sõrmuseid, mis kombineerivad laialdaselt materjale ning tehnoloogiaid, näiteks titaan, pühvlisarv, eeben, graveerimine, neetimine ja anodeerimine. Suuremat laadi abstraktsete ehete valmistamine on disaini ja ehtekunsti piiridega mängiv loominguline praktika, millega kunstnik alustas juba aastal 2005. Maarja Niinemägi kirjutab:  

“Otsin vormi, mis ei vihjaks otse sõrmusele, ning vormi ja kuju, mis erineb tavalisest rõngast. Sõrmus võiks olla kunstiteos ka siis, kui seda parajasti sõrmes ei kanta.

Teadmata ehte mõõtmeid, ei pruugi inimene fotolt vaadates objekti tegelikku suurust aimata. Püüangi sõrmuste funktsionaalsust kaotamata kujundada need mänguliseks, proovides kõrvale hiilida vormile seatud piiridest.

Minu soov on sõrmuste vormi arendada ja avastada, leida senisest enam nüansse. Sõrmuseid on võimalik kanda ja iseseisvate objektidena vaadelda sidudes omavahel väikesed detailid ja kujundid filosoofilisteks maastikeks. Igal sõrmusel on oma väike koht ja lugu.”

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.


Maarja Niinemägi on Tartus tegutsev ehtekunstnik ja -disainer. Ta on osalenud näitustel aastast 1997 ning need on viinud teda üle maailma nii Euroopasse, Hiinasse, Ameerikasse, kui ka Austraaliasse. Ehtekunstniku hariduse sai Niinemägi Eesti Kunstiakadeemiast, kus 2008 kaitses kunstide magistrikraadi cum laude. Vahetusõpilasena ja praktikandina Saksamaal Idar-Obersteinis omandas ta lisaks vääriskivide graveerimise oskuse. Tema tööd on osa  Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogust, Alice ja Louis Kochi sõrmuste kollektsioonist Šveitsis ning teistest erakogudest Eestis ja välismaal. Maarja Niinemägi kuulub Eesti Kunstnike Liitu aastast 2011 ning Eesti Disainerite Liitu aastast 2014.

MEEDIAKAJA

kultuur.err.ee – Galerii: A-Galeriis avati Maarja Niinemägi isikunäitus “Piiratuse piir”

kultuur.err.ee – Maarja Niinemägi isikunäitus ületab sõrmuse vormilisi piiranguid

Tagasi Posted on

INTO NIILO/ KADI KÜBARSEPP

Reedel, 19. jaanuaril kell 18:00 avati A-Galerii AKENDEL kahe kunstniku, Into Niilo ja Kadi Kübarsepa, isikunäitused.

Into Niilo 

|1984|

A-Galeriis teistkordselt isikunäitusega esineva Into Niilo uued teosed on ajendatud George Orwelli düstoopilisest romaanist “1984″, selles kirjeldatud uuskeele kontseptsioonist ja propagandast. Antwerpenis elav Moskvast emigreerunud kunstnik seostab raamatut maailma ning eriti Venemaa poliitikaga. Projekt |1984| valmis MASieraadi magistriprogrammi raames, mida juhendavad tuntud ehtekunstnikud nagu Ted Noten ja Ruudt Peters.

Niilo kunstiteos on pusle, mis koosneb klassikaliste tükkide asemel vastanduvaid sõnu kujutavatest klotsidest. Klotsid moodustavad paare, milles halva varjundiga sõna täidab paarilise tühimiku ja hea alatooniga sõna katab vastandi positiivse ehk väljaulatuva osa, taandunud negatiivse ruumiga. Kunstnik lõi erilise kirjatüübi, et need materialiseerunud sõnad üksteisega sobituks. Klotsidest on kaks komplekti, mõlemad koosnevad neljast paarist ja on kas 3D-prinditud SLA-st või CNC freesitud pöögist.

Loomisprotsessi käigus mõistis Niilo, et teoseid ajendas tsitaat George Orwelli romaanist “1984”. Orwell ilmestab propaganda ohte, kui sealne fiktiivne valitsus väidab pahatahtlikult ning absurdselt: “Sõda on rahu, vabadus on orjus, teadmatus on jõud.”

Galerii jagab kunstniku Into Niilo avaldust järgnevalt:

Käibel on fraas “elu enne 24. veebruari ja pärast”. Minagi elan sellise ajaarvamise järgi. Mäletan vaevu elu enne, kuid mul on selgelt meeles mu tunded pärast Venemaa täieulatusliku sõja algust Ukrainas – kõrvetav valu, meeleheide ja süütunne kohutava vea pärast.

Propaganda Venemaal polnud iial tagasihoidlik, kuid tänaseks olen kummastatud ja nõutu. Täismõõtmes sõda nimetatakse “eriliseks operatsiooniks”, provotseerimata rünnakut nimetatakse “õigustatud kaitseks”. Propaganda väidab, et must on valge ja serveerib inimestele sitta tõe pähe. Pärast esimesi nädalaid tunnistatud õudusi ja julmust ei suutnud ma end enam tagasi hoida. Ma nõuan enda õigust sellest rääkida.

Räägin propagandast, sõnavabadusest ja hirmust, sest tahan, et mind kuulda võetaks:

 jah, ma olen venelane, kuid

Venelane ≠ riik

Venelane ≠ Putin

Ma ei saa rääkida kõigi nimel, kuid ma saan rääkida enda eest.

Nii lausun:

Lõpetage sõda.

Vabastage kõik poliitvangid.

Venemaa saab vabaks.

Kadi Kübarsepp

Α & Ώ

Tahtsin rääkida algusest, kuidas kõik algab ja kuhu läheb ja miks ma üldse alustasin.
Me ei tea teekonna pikkust ega sihtkohta.
Me liigume edasi.
– KADI KÜBARSEPP

Kadi Kübarsepp on Eesti ehtekunstnik, kes on tuntud oma jõulise ja kohati brutaalse materjalikäsitluse tõttu. Magistrikraadi omandas ta Kunstiakadeemias aastal 2011 ning näitustel on osalenud alates aastast 2003. Kaasaegse ehtekunsti probleemidest enim paelub Kübarseppa kantavuse subjektiivsus. Luues peamiselt skulpturaalseid etenduslikke ehteid on teda tugevalt mõjutanud New Jewellery liikumine 80datest, mis revolutsioonilises meeleolus vabastas ehet ajaloolistest materjalide, vormide ja suuruste taakadest. Kadi Kübarsepp on üks A-Galerii 65 osanikust ning kuulub Eesti Metallikunstnike Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu.

Tagasi Posted on

LEINALIBLIKAS. LEINALIBLIKAS.

Talveunest ärkab Leinaliblikas varakult, magab kesksuve-und ja on sügisel kaua ärkvel.

Ülle kohtus imekauni Leinaliblikaga juba varases lapsepõlves.

Vanainimesed ka pöörasid liblikale tähelepanu.

Sõna lein jäi lapsele kättesaamatuks, ainult mingi õhkõrn vari langes tiivulisele kaunitarile.

Tunded ja teadmine on ajast kantud.

Tänutunne kallitele lahkunutele jääb.

Maise olendi pimedam pool, kadedus ja ahnus, on leina väärt, mitte ahastus tundmatu valguse ees. Siin ilmas lendab Leinaliblikas metsa ja mere kohal, mõnuleb Päikese käes õitsval aasal, imeb mahla ja aega, mis talle on antud. Läbib teekonna Universumi lahkel loal, suve soojuses ja uue ootuses külmal talvel. Lõputu ringkäik õnne otsingul.

Päike paitab inimesi, sest nad on nii ilusad ja head.

Kallid kaasteelised valivad valguse või varju.

Talve tulekul taevas linnutee, seda mööda saab minna.

Ja inimesed on nii ilusad ja head… Lootus jääb.

_____

Ülle Voosalu näitusega LEINALIBLIKAS tähistab A-Galerii Tartust pärit ehtekunstniku 70. juubelit. Voosalu on lõpetanud Kunstiakadeemia metallehistöö eriala 1980. aastal ja alustas peatselt näitustegevusega 1981. Ta on töötanud kunstnikuna Tartu ARS-is ja õppejõuna Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Aastast 2001 tegutseb ta vabakutselise ehtekunstnikuna. Voosalu kuulub Eesti Kunstnike Liitu. Kunstnik teostab ehteid väljapaistvas autoritehnikas, kombineerides hõbetraati ning vääriskive erinevate korrastusastmetega pusadesse. Tema ehted kätkevad metsikut elurõõmu ning armastust looduse ilu vastu. Ehted valmistab ta parimate soovidega kandjale. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tagasi Posted on

BARBORA LEXOVA/ JÜRI ROOSA

Reedel, 15. märtsil kell 18:00 avatati A-Galerii AKENDEL kahe kunstniku, BARBORA LEXOVA ja JÜRI ROOSA, isikunäitused.

BARBORA LEXOVA

ŽOUŽELENÍ

Tšehhi keelne sõna ŽOUŽELENÍ kätkeb endas segu lõbust ja naudingust, teatud  joovastuse tunnet, mida kutsub esile erinevate meelte stimuleerimine. ŽOUŽELENÍ juhtub siis, kui lasta fantaasial lennata – olla metsik ja valmis üllatusteks, mis varitsevad igal sammul.

Lexova kummastavad, tuttavatest (või vähemalt nii näivatest) materjalidest valmistatud interaktiivsed ja suured ehted on loodud, et tuua päikesepaistet sombustesse hetkedesse. Kunstnik teeb üleskutse lasta oma sisemine laps vabaks ja olla igapäevaselt mängulisem. ŽOUŽELENÍ pakub kogemust, mis on kõike muud kui igav. Näitus ülistab ootamatut ja meeltlahutavat. Barbora Lexová Tšehhist pärit ning oma perekonnas neljandat põlvkonda kunstnik. Ehtekunstnikuna omab ta mitmekülgset lähenemist. Teda ei kammitse kindlad meediumid ega suurused. Mõjutatuna ASMRi fenomenist liigub ta pehmuse ja kummalisuse vahel ning teda paeluvad fantastilised olendid. Lexova sai bakalaureusekraadi Praha Kunsti, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemiast ning magistrikraadi Antwerpeni Kuninglikust Kunstiakadeemiast. Lisaks on ta töötanud praktikandina Galeria Reversos.

___

JÜRI ROOSA

PILVEVAATLUS

Kas olete kunagi terve päeva pilvi vahtinud?

Üldse mitte? 

Lapsena? 

Ei mäleta? 

Pilvevaatlusega saab tegeleda nii pilvitu kui ka ühtlaselt halli taeva korral. On vaja vaid peatuda A-Galerii Pika tänava poolsete akende ees. Miinuseks tuleb lugeda pilvede lakkamatu paigalpüsimine. Aga minul õnnestus näha nende tekkimist, algul laisalt rahulikku kulgu, hiljem üha närvilisemat liikumist ja ootamatuid muutumisi. 

Mis oleks elu ilma pilvedeta! – JÜRI ROOSA

Jüri Roosa (1964) on Eesti metallikunstnik, kes alustas oma professionaalset teekonda 1994. Tänavu saab talle õnne soovida nii 60. kui 30. juubeli puhul. Värvikas karakter Roosa tutvustab end järgnevalt:“1984 – 2004 olin rokkmuusik, basskitarrist (toim. Gunnar Grapsi Grupp, Magnetic Band, Vanemõde jpt). Praegusel ajal toimetan põhiliselt Fe galeriis. Töötan nii uue kui ka taaskasutuses terase, vase, alumiiniumi ning muude materjalidega. Olen prillidega ja peaaegu kiilakas.”  Kunstniku positiivsust ning iroonilist huumorimeelt kiirgavad ka tema mängulised loomi ning loodust kujutavad teosed. Naiivsuse varjus käriseb relakas ning välguvad sädemed.

Tagasi Posted on

EI IIAL

Armsama särk

Ja kingitus sõbralt

Veel mõned pisted teiselt

Ning lõputa teekond võib alata.

Kõduvik on tulnud selleks, et jääda.

“Ei iial enam!”, vandus ta, kui laintesse vajus.

EI IIAL – installatiivne kujutlus igavesest talvest. 

Vahemereäärsete kultuuride kaunistusvõtetest inspireeritud seeria ehteid ja esemeid, mille valmistamisel on kasutatud lai valik erinevaid käsitöövõtteid.

Rikkalikud värvid ja materjalide külluse dekadentlik võlu peegeldab iha püüelda igavese elu poole. Lämmatav ja hurmav ühtaegu. Nagu muinasjuttude kibemagus armastus, olles korraga nii mürk kui palsam.

Nendes töödes põimuvad needused ja igavene armastus. Pilguheit uppuvasse maailma, kus alles on jäänud ainult mälestused helgematest päevadest.

_____

Pilvi Tammoja on Eesti interdistsiplinaarne kunstnik. Tal on moedisaini bakalaureusekraad ja ehtekunsti magistrikraad (cum laude) Eesti Kunstiakadeemiast. Tammoja külluslike, ruume matvate, installatsioonide tuumaks on meisterlikult valmistatud detailsed teosed, mille materjalid varieeruvad siidniidist malmini. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tagasi Posted on

TRANSMISSIOON A-Galerii 30

TRANSMISSION ingliskeelse mõistena tähendab edastamist: praktikas – jõu, energia ja juhtimise ülekannet. Ka vaimset ülekannet, millegi ülekandumist. Iga usk kannab transmissiooni, intelligentset organiseerivat energiat, mis võib katalüüsida muutust.

Näituse pealkiri TRANSMISSIOON on eelneva meelevaldne tõlgendus rõhuga sõnal missioon: toimimine läbi eesmärgipärase vastutusrikka ülesande.

Mälu on valikuline, asjad mäletavad ja aitavad meil mäletada. Ehteid mäletatakse ning nende läbi ka inimesi ja aega. Ehe on läbi aegade olnud mälukandja. Läbi selle fookuse pöörame pilgu aega kus kogu kunstielu oli suurtes muutustes. Piltlikult öeldes uksed sulgusid ja avanesid… ka paukudes ja nii mõnigi löödi, kerge ülbusega ja õhinapõhiselt, jalaga lahti.

Näitusel TRANSMISSIOON meenutame aega 30 aastat tagasi. 10. mail 1994. aastal avati praeguse Eesti Kunstnike Liidu Hop galerii ruumides Hobusepea 2, kolmekümne kolme kunstniku osamaksu toel ja ühise tööga loodud ainulaadne autoriehte galerii. Just nende kunstnike töödest üheksakümnendatest aastatest moodustub antud väljapaneku telg. Vaatamata suhteliselt ühetaolisele suletud õpi- ja kujunemiskeskkonnale on nende ehtelooming olnud otsiv ja isikupärane.  Nende hulgas on tänaseks lahkunuid, kuid õnneks on lisandunud palju tublisid tulijaid uuest uuemast ajast. Kas leiame ka nende loomingus üheksakümnendate mõjusid ja märke – toonaste ideede põrkeid? Mida on juurde lisandunud, mis kaduma läinud? Kuraatorid ei salga, et koostamisel otsiti pigem sarnasusi ja sugulust salasooviga näha ülekandeid ja inspiratsiooni tolleaegsest ehtekunstist – pöördelistest  aegadest. 

Näitus avaldab lugupidamist alustajatele, kõigile kaasteelistele ja soovib jõudu jätkajatele. Tänane on homne eile.

Näituse kuraatorid: Tiina Käesel ja Maria Valdma-Härm

Näituse kujundus: Maria Valdma-Härm

Graafiline kujundus: Rasmus Lukas

Näitusel on kasutatud videolõike err-i arhiivist: „Eesti ehe“ (osad 1 ja 3, aasta 1990), režissöör Tiina Pork, konsultant Tiina Käesel.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tänud: Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseum ja Ketli Tiitsar.

Tagasi Posted on

Erle Nemvalts/ Merilin Pedastsaar

Reedel, 24. mail kell 18:00 avatakse A-Galerii AKENDEL kahe kunstniku, Erle Nemvaltsi ja Merilin Pedastsaare soolonäitused.

ERLE NEMVALTS

ARMASTUSEST JA MUUST SELLISEST

Läbi generatsioonide on muinasjutud olnud unistuste, lootuste ja fantaasiate reservuaarid. Miljonid naised on kujundanud nende kaudu oma psühhoseksuaalset enesepilti ja arusaamu sellest, millist käitumist neilt oodatakse, milleks nad võimelised on, mille eest nad tunnustust peaks pälvima ja milles üldse naise jaoks tunnustus peaks seisnema. Romantilist ideaali on aga paraku keeruline reaalsusesse sobitada. Kuidas leida tasakaal kaaslaseigatsuse, üksildushirmu ja iseseisvusiha vahel? Vastus peitub armastuses, kuid kuniks tegeleda vastuse otsimisega…

Erle Nemvalts (1991) on Eesti ehtekunstnik. Tema loominguline praktika keskendub peamiselt inimeste käitumismustritele ning -eripäradele. Oma teostes kasutab kunstnik sageli sümbolite ja materjalide kontraste, milles kohtuvad kergus-raskus, lootus ja meeleheide. Nemvaltsi loomingut on eksponeeritud mitmetel näitustel Eestis, Portugalis, Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Ameerika Ühendriikides, Hollandis ja Ungaris. Aastal 2019 pälvis Nemvalts Noore Ehte Fondi eristipendiumi ning 2023. aastal Marzee galerii lõpetajate näituse preemia.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

MERILIN PEDASTSAAR

RING-Kulg

Kulg ja kulgemine – see on loomulikkuse ilming, eheduse avaldumine (ravimtaimel ravivägi, metallil looduslik paatina). Taoistid ütlevad, et loomulikuks ei saada mitte ülespoole pürgides, vaid hoopis vastandteel – alla langedes. 

Paatina on aja jooksul moodustunud õhuke oksiidikiht metalli pinnal, mis tekib keskkonnas leiduvate elementide kokkupuutel. Näiteks raud moodustab oma loodusliku paatina, mida tuntakse roostena, reageerides hapniku ja õhuniiskusega. 

Näitusel RING-kulg esitleb Merilin Pedastsaar peamiselt abstraktseid maale, mis on teostatud messingule ja terasele. Tehnikatena on selleks kasutatud laserlõikust, metallivalu, -söövitust ning metallide keemilist värvimist ehk patineerimist. Metallide värvimise ajalugu ulatub tagasi tuhandeid aastaid ning patineerimise eesmärk on olnud religioosne, praktiline ja dekoratiivne. Laiemalt levinud kunstiks muutus see 19.sajandil. Pedastsaar sõnab: “Metallide värvimine nõuab keskendumist – väga täpset paatina retsepti järgimist, aga ka kannatlikkust ja minna laskmist. Töö tehtud, kohe eemaldu! Suur osa lõpptulemusest on ettearvamatu, tuleb usaldada elu ja anda metallile võimalus. Värvid on pidevas liikumises – ilmuvad ja mattuvad teiste toonide alla. Selline kulgemine koos paatina maalingutega on olnud ühtviisi vapustav ja nauditav koostöö, mida võiks võtta kokku Laozi õpetusega: Toimi toimimata.”

Merilin Pedastsaar (1989) kunstnikunimega MERI on metallikunstnik, loovjuht ja galvaanik oma ettevõttes Ehemeri. 2014 omandas ta Eesti Kunstiakadeemias bakalaureusekraadi ning samal aastal tunnustati ka Roman Tavasti nimelise noore ehtekunstniku preemiaga. Pedastsaar täiendas õpinguid Rootsis, olles vahetusüliõpilane Göteborgi Ülikooli Disaini ja Tarbekunsti teaduskonnas ning praktikandina Christer ja Lena Bergestad Jonssoni stuudios Jungfruhuset. 2015-2020 töötas ta Viljandi Kultuuriakadeemias külalisõppejõuna, juhendades galvaanika kursusi (galvanoplastika, kuldamine, hõbetamine, patineerimine, metallide söövitamine ja anodeerimine).