Hála ja Rohdeni duonäituse pealkiri VENITUSED viitab sepistamistehnikale, mis on mõlema loomingus oluline ja ühendav element. Seppade koostöö sai alguse residentuuri Not Quite ajal Rootsis, kus nad esmakordselt kasutasid materjalina raudteerööpaid, luues neist õrnasid ruumilisi joonistusi.
Venitamine on võime nihutada materjali piire: massiivsed terase kamakad muutuvad peeneteks ruumis kulgevateks joonteks, mida saab seejärel lõputult painutada, keerutada ja pinguldada. Raudteerööbaste profiil ja mass pakuvad sepistamiseks ja vormimiseks erilisi võimalusi. Lõplik väljanägemine kujuneb mänglevalt gravitatsiooni ja pinge mõjul. Teosed toovad esile materjali ambivalentsuse, selle olemuslikud vastuolud massiivsuse, peensuse, tugevuse, hapruse, jäikuse ja lõtvuse vahel.
Lisaks koostööna valminud teostele esitlevad mõlemad kunstnikud ka oma iseseisvat loomingut. Rohden mängib mõõtkavadega, esitledes haaknõeltest inspireeritud väikeseid prosse kõrvuti märksa suuremate, samas laadis ja samu tehnikaid kasutavate teostega. Käsitsi käitavat valtspinki kasutades loob ta mängulisi, kohati absurdseid teoseid, mis kasutavad materjalina välja venitatud äratuntavaid terasprofiile.
Štěpáni teosesari „Kihistuste esemed“ (ingl Objects of Grain) uurib puidu ja terase sarnasusi. Isikliku loomingu kohta ütleb ta: „Nii nagu aastarõngad paljastavad puu mineviku, on ka sepistatud raua ajalugu talletunud selle kihtidesse. Rauda on ümber vormitud ja kohandatud uutesse rollidesse ning need töötlused on jätnud jälje selle struktuuri.“
Štěpán Hála (2003) on Tšehhist pärit kunstnik ja sepp, kes omandas taide põhialused kodumaal ning hiljem jätkas õpinguid Göteborgi Ülikooli metallikunsti osakonnas. Oma praktika kaudu on ta välja arendanud isikupärase stiili ja lähenemise terasega töötamisele. Tema loomingut iseloomustavad selged vormid ja sügav huvi materjali olemuslike omaduste vastu.
Christoph von Rohden (1998) on materjalipõhine kunstnik, kes töötab peamiselt terasega. Juba kaheteist aastaselt hakkas ta sepistama ja tööriistu valmistama. Kolmeaastase kunstsepa õppepraktika jooksul Saksamaal valmistas ta arhitektuurseid metallitöid ning tegeles ajalooliste detailide restaureerimisega. 2024. aastal omandas ta Göteborgi Ülikoolis bakalaureusekraadi metallikunsti erialal. Pärast 2025. aastal Eesti Kunstiakadeemias läbitud Erasmuse praktika perioodi naases ta Rootsi, et jätkata õpinguid Stenebys metallikunsti magistriprogrammis.
Näitusi A-Galeriis toetab Eesti Kultuurkapital.