Tagasi Postitatud

OLGA TEA KREK / MATTHIAS KÜHN / MERIKE BALOD / SORGE / RITVA KARA

13.10-27.11.2023

13. oktoobril reedel kell 18:00 avatakse A-Galerii AKENDEL 5 kunstniku 5 isikunäitust. Näitused avavad Olga Tea Krek (EST), Matthias Kühn (DE), Merike Balod (EST), Sorge (EST) ja Ritva Kara (FI).

Olga Tea Krek

J.DOE

Projekt J.DOE on ajaliste ja ruumiliste piiride metafoor – nagu olemise sügavikku heidetud juveel, põhjustab see lainete ahela, mis kujundab ümber reaalsuse enese. Eksponeeritud teos sarnaneb matrjoškaga, mida on kiht-kihi haaval kaetud anonüümsusega, kuid mille tuumas asub potensiaalselt maailma muutev idee.

Kreki töö on loominguline uurimus inimsuhtlusest. Teda paeluvad kohati raskelt tabatavad seosed inimeste vahel ning ka maailm ise, alatises ilu ja kaose keerises. 

Olga Tea Krek on Eesti ehtekunstnik, ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti erialal 2019. aastal. Vahetusüliõpilasena jätkas ta õpinguid Iisraeli Shenkari Tehnika-, Disaini- ja Kunstikolledžis. Lisaks kunstile omab Krek bakalaureusekraadi farmaatsias.

Matthias Kühn

VORMUMISED

Näitus VORMUMISED (originaalpealkiri ing SHAPE-SERIES) ühendab traditsioonilise sepistamise taide ja kaasaegse disaini, julgustades vaatajat kujutlema käsitöö tulevikku.

Kühn otsib vastuseid kiireloomulistele ökoloogilistele probleemidele seoses tootmisega. Oma teoste loomiseks taaskasutab ta vanarauda, muutes tööstusliku prügi kunstiks. Võrreldes rauamaagi traditsioonilise kasutamisega ja vanaraua sulatamisega, on see protsess palju energia- ja ressursisäästlikum. Seega on tema tööd osa muutusest säästliku käsitöö ja metallikunsti suunas.

Kühni kätes saavad skulptuuridena uue elu baasmaterjalid nagu kõverdunud plekk, tööstuslikud lõikejäägid või kõrvalejäetud ehituses kasutatavad kandekonstruktsiooni elemendid. Algul lõikab ta materjali väiksemateks võrdseteks tükkideks. Jõuhaamri teravad löögid ajavad iga tüki C-, S- või kiilukujuliseks. Tüki kõver kontuur võib jääda tasapinnaliseks või kaarduda ülespoole. Kühn ühendab seejärel metallitükid neetidega,  luues erinevaid kujusid ühendades orgaanilise vormi. 

Vormid valmivad, vältides sirgeid jooni ja täisnurki. Sepistamise protsess saavutab materjali kolmekordse muundumise. Esiteks muutuvad materjali kolmnurgad ja ristkülikud geomeetrilistest kujunditest orgaanilisteks. Teiseks muudab tule mõju ja käsitsi sepistamine algse pinnatöötluse ja loob erilise tekstuuri ja värvi. Kolmandaks muutuvad mõned tasapinnalised lehed mahulisteks vormideks. Üksikud elemendid põimuvad teistega, luues erinevaid kompositsioone. Valminud teosel on ornamentlik struktuur, kus unikaalseid kujundeid saab eristada sepistamises tihti kasutatavatest vormi kordustest. Väikesed augud teostes on tunnistuseks materjali eelnevale elule.

Matthias Kühn on metallikunstnik ja sepp. Ta sündis Osnabrückis, Saksamaal ning nooruses pendeldas tihti Hollandi, Põhja-Saksamaa ning Lõuna-Saksamaa vahet. Metallikunsti leidis ta enda jaoks varakult. Pärast kooli lõpetamist sai temast õpipoiss Kunstschmiede Althammeri sepikojas Leipzigis, Saksamaal. Kahe aasta jooksul laiendadas ta oma teadmisi, omandas uusi oskusi ja arendas kunstniku käekirja olles reisisell. Selle aja vältel töötas ta kõrvuti seppadega Austraalias, Inglismaal, Iirimaal, Austrias ja Saksamaal. Metallikunsti kraadi omandas ta HDK-VALANDis Stenebys, Rootsis.

Merike Balod

EEBENIPUU JA ELEVANDILUU

Eebenipuu ja elevandiluu – klassikaline kooslus – akord klaveriklahvidel. Must nagu mullapind ja valge nagu pilveharja valevus. Üheskoos moodustavad materjalid vastandite harmoonia. Balod püüab puitu ning luud oma ehetes kaasajastada seda tükeldades ja geometriseerides. “Hõbedaga loob see läikiva kooskõla, matiga justkui erinevad toonid muusikas…” leiab kunstnik.

Merike Balod on lõpetanud endise Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) metallehistöö erialal 1988. aastal. Samast aastast alates on ta osalenud näitustel. Ehetega tööd teeb ta”10 kunstniku ateljees” Hobusepea tänaval.

Sorge

VAIGUTAJAD

Näitus jätkab Sorge seeriat “Vaigutajad.” Vaigutamine on metsatööstuses viis koguda elus puudelt vaiku, selleks lõigatakse puu tüvele iseäralik sulge meenutav muster. Kunstnik valmistab vanadest vaigutustööriistadest keevisskulptuure, tegelaskujusid, kes on värvitud vastavalt teose karakterile.

Sorge sõnab: “Tööd on lõviosas keevitet omaaegsetest vaigutusriistadest, milledele lisandub mõni juhudetail. Algmaterjal jõudis minuni täiesti juhuslikult. Jalutades endise metsakombinaadi territooriumil jäid silma vana paneelihunniku alt turritavad metallitükid. Korjasin mõned kokku ja – ja nagu iseenesest oli esimese vaigutaja kavand valmis. Tundus, et õnnestus ning siis tulid ka ülejäänud tegelased. Head vaatamist!”

Sorge e Margus Tiitsmaa (1963) on Rakveres sündinud, Roelast pärit Eesti kunstnik. 2008. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia interdisiplinaarsete kunstide magistrantuuri ning eelnevalt õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis joonistuse ja kunstiõpetuse erialal. Sorge on tegelenud nii maalimise, graafikaga, skulptuuri, installatsioonide kui ka performance’i kunstiga. Kogu elu loominguga tegelenult on kunstnik esinenud üle 200 performace’is ning osalenud ligi 100 näitusel Eestis ja mujal.

Ritva Kara

PUULT

PUULT näitusel on väljas värvilised puidust rinnanõelad, hõbedast ja merevaigust ripatsid ning ehted, mis on valmistatud kuivatatud banaanidest ja okstest. “KaranBa Banana” ehtekollektsioon taaskasutab riknenud banaane. Lisades nende pinnale kuld- ja hõbelehte, tõstab kunstnik materjalide väärtust. See ehtekollektsioon on ökoloogiline, eetiline ja esteetiline avaldus. Iga väljapanekul olev ese on unikaalne, julge ja uuenduslik nii kuju kui ka materjali poolest.

Kara sõnab: “Ma arvan, et unikaalne ehe on osa isiksusest, kogetud elust ja olulistest mälestustest. Ma tunnistan, et olen kirglikult hullumeelne kollektsionäär ja looja, kes tegeleb pidevalt loomingulise mängu, katsetamise, uurimise ja uute kunstiliste meetodite väljatöötamise ja rakendamisega.”

Ritva Kara on soome ehtekunstnik ja õpetaja, kes on õppinud erinevates ülikoolides ning koolides, keskendudes käsitööle ja disainile. 1997. aastal sai Kara magistrikraadi Helsingi Ülikoolist. Tema ehteid on näidatud alates 1980. aastatest nii Soomes kui ka rahvusvaheliselt. Kuigi ta keskendus oma karjääri alguses peamiselt emailitud ehetele, on ta viimastel aastatel ammutanud inspiratsiooni looduslikest materjalidest, nagu röövikute poolt söödud oksad, kuivanud banaanid, õunad ja merevaik.

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Pildid: A-Galerii akendel avati viis uut näitust