Kohtumine ja rõõm, mida kandis selgus. „Täna ma tundsin ennast ära“ olid ühe naise sõnad oma pojale, enne oma surma. Loo jagajaga tekkis vaikne mõistmine.
Sõna „Ligi“ tuli kaks aastat tagasi. Kõige esmalt sünnib näituse pealkiri. Siis see jääb kusagile tiksuma ja oma elu elama. Kavandamise algul veeretasin käes Pille kingitud puuhalgu, millel oli lainetav liikumine. Sealt lõigatud tükid andsid suuna ette. Protsessi käigus sai tehtud kavandeid, mis teatud aja möödudes sai kõrvale pandud ja uuelt lehelt alustatud. Paralleelselt vaadeldes enda elu ja toimetusi kujunesid uued vormid.
Tänud: Kaili-Angela Konnole, Kirsti Tuumale, Pille Õnnepalule, Markus Paule, Indrek Roosile, Riho Looritsale, Sirje Rohtlale.