Tagasi Postitatud

KEDELAUK X TRUUS X OPPAR X PORROSON

SÜSIMUS
Annika Kedelauk

“Süsimus” on väljamõeldud sõna, mis on sümbioos sõnadest sisemus, mus(minus), tüdimus, süsimust. Need on käigud mööda kive, kivide sisse ja vahelt läbi. Ma olen nagu vesi, mis uuristab, aga vihasem ning kärsitum. Vahel tungin otse läbi, teinekord tulen tuldud teed tagasi, mõnikord lähenen teise nurga alt. Ringiga ei õnnestu minna. Vahel kivid viskavad selle peale kilde, tekivad ja vabanevad pinged, nii minus kui ka kivides. Minust jäävad sinna õhk ja valgus või poldid.

Annika Kedelauk on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja Sepakunsti eriala 2010. aastal (BA) ning õppinud vahetusüliõpilasena Barcelonas (Escola Massana Centre d’Art i Disseny 2009). Ta on täiendanud end Saksamaal Idar-Obersteinis kivilihvimiskursusel Alexander Friedrichi juhendamisel 2015. aastal, millest sai tõuke ka antud näituse idee. Annika Kedelauk on Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2012 ning kuulub kunstirühmitusse OTSE!. Tema tööd on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilastööde Fondis ning Poolas Legnica Kunstigalerii rahvusvahelise kaasaegse ehtekunsti kogus.

SAMMUD AJAS
Anneli Oppar

Aeg möödub… vahel me vajume mõttesse. Antud töö kirjeldab isiklikku ajatunnetust. Kasutan sammudena digitaalseid vahendeid, et “mõõta” irratsionaalse aja möödumist.

Kuidas kulgeb irratsionaalne aeg? Kas mittelineaarselt? Mittelineaarne liikumine on iseloomulik looduslikele kui ka keerulistele digitaalsetele mustritele. Jõuan nõnda kujutluseni, et digitaalseidki protsesse on võimalik kogeda.

Käesoleva uurimistöö teema algas soovist kirjeldada suvel maal veedetud aega. Ümmargust tiiki kui suvist mälestust käsitlen abstraktse kujundina.

Anneli Oppar (s. 1980) on ehtekunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Ehtekunsti eriala BA (2013) ning MA (2019) ja pälvinud Roman Tavast OÜ-lt Eesti Kultuurkapitali Noore Ehtekunstniku preemia. Tema uurimisvaldkond on seotud digitaalsete protsessidega, mille abil ta kirjeldab midagi isiklikku ja raskesti mõõdetavat – aja tunnetust. Oma teosed loob ta peamiselt 3D-printimise tehnikas ja kasutab erinevaid materjale. Anneli Oppar on osalenud näitustel nii Eestis kui välismaal alates 2012. aastast.

HERÄTÜS
Tarvo Porroson

Autori sünnipäeva hommikul surmalähedase kogemuse pakkunud sõiduki (IŽ 412IE) jõuallika nekropsia.

Tarvo Porroson (s. 1989) on lõpetanud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli sepatöö erialal (2009), misjärel asus õppima Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas. 

Porroson väärtustab isiklikus loomingus taaskasutust.  Ta on töötanud enamasti vabakutselisena nii Eestis kui välismaal, loonud nii ehteid, sepiseid, skulptuure, disainmööblit kui mehhanisme. 

Porroson saavutas II koha Eesti Disainerite Liidu korraldatud disainikonkurslil “Meeste Asi” (2013) ning osales III taaskasutusteemalisel ühisnäitusel “Anna Uus Elu” Pärnu Uue Kunsti Muuseumis (2015).

RAUARAVI
Fred Truus


Fred Truus on metallikunstnik, kes leiab inspiratsiooni kuumalt voolavast terasest. A-galerii

Aknanäituse väljapanek RAUARAVI peegeldab maailmas levivat hirmu ja õhust otsitavaid lahendusi. Ühiskonna on vallutanud ühtlane staatiline taustasahin, atmosfäär on seisev ja läppunud ning peidab endas haiglast pinget, mis januneb raudse ravi järele.

Fred Truusi raudskulptuurid valmivad puhastavas tules vorme vooliva haamri all, tema töödes on ka leidmaterjale ja taaskasutust, läbi brikolaaži annab ta uue elu surnud ning hüljatud objektidele. Fred on võidukalt osalenud riiklikel kunstikonkurssidel, tema tööd on osalenud näitustel Itaalias, USA-s, UK-s, Rootsis, Saksamaal ja Eestis. Metallikunsti alase hariduse on ta saanud EKA ehte-ja sepakunsti erialal ja magistrikraadi Southern Illinois University Carbondale (USA) Fulbrighti grandiga.