Silt: Aknanäitus

Tagasi Posted on by

EGLE SITKAUSKAITE / KAIA ANSIP

Reedel, 3. märtsil 2023, kell 18:00 avatakse A-Galeriis kaks uut aknanäitust: Kaia Ansipi KATKENUD METSAD ja Egle Sitkauskaite RÄNDAV IDENTITEET. Näitused püsivad avatuna 23. aprillini.

Kaia Ansip KATKENUD METSAD

KATKENUD METSAD on pärit Portugali südamest, eukalüpti istanduste keskelt, ohverdusetsoonist, kus süttib hästi ja põleb nagu tikutoosis. Üks selline põleng kuus suve tagasi sundis kogetut materjalis läbi töötama. Juhtunu tekitas muu hulgas küsimusi, miks põles ja kuidas saaks teisiti. Tekkis kujutelm, mis oleks kui Austraaliast sisse toodud eukalüpti asemel kasvaks samas ulatuses kohalik korgitamme mets. Korgipuu paks ja õhuline koor ei ole põlemisohtlik. Seetõttu on võimalik korgi peale ja sisse valada ka hõbedat ja tina. Metallid jätavad korgile vaid tumedad jäljed.

Kaia Ansip on eesti ehtekunstnik, kes on lõpetanud EKA ehte- ja sepakunsti magistri 2022. aastal. Lisaks õpingutele on Ansip sooritanud praktika ArCo kunstikoolis Lissabonis ning ehtekunstnik Catarina Silva juures. Kaia Ansip on osalenud näitustel Portugalis, Uus-Meremaal ja Eestis sealhulgas Portalegre ehte biennaalil, Portugalis; näitusel “Tasakaal”, Kristie Debbsi galeriis ja grupinäitusel Fantasmagooria. Koostöös Claudia Lepiku ja Ljubov Kedrinaga on Kaia Ansip loonud projekti “Domestic jewelry”, mille raames jagasid kunstnikud 365. päeva jooksul Instagramis fotosid ehetest, mis olid valmistatud igapäeva esemetest.

Egle Sitkauskaite RÄNDAV IDENTITEET

Egle Sitkauskaite näitus vaatleb kuuluvustunnet olukorras, kui inimene liigub kohast teise; käsitledes hingelist vahealadel olekut, kus igatsetakse seda, mis maha jäi samal ajal kohanedes uute keskkondade ja kultuuridega. Kunstniku isiklikul ajalool ja sarnaste kogemustega inimeste lugudel tuginev näitus kajastab kodu kontseptsiooni emotsionaalset tuuma, mis ei ole midagi kindlas kohas või inimeses põhinevat, vaid pigem midagi, mis on paindlik, kaasaskantav ja pidevalt muutuv.

Kasutades metafoorina puud, soovib kunstnik tabada ideid paikadest ja identiteedi transformatsioonist läbi materiaalsuse. Puitu painutades tõmbab kunstnik paralleele inimese kohanemisvõimega. Selles uues identiteedikonstruktsiooni vormis saavad paradoksaalsel kombel kokku paindlikkus ja paindumatu kindlus.

Egle Sitkauskaite on tekstiili ja ehtekunsti taustaga Leedu kunstnik. Tema tööd on interaktiivsed, performatiivsed ning seavad küsimuse alla traditsioonilised kantavad ehted. 

Egle looming on seotud tema isikliku ajalooga ning ta tegeleb mälestuste ja materiaalsuse poolt mahajäetud jälgede ning nende jälgede ja paikade vaheliste seoste uurimisega. Need seosed on põhiteemad tema loomingus, mis on poeetiline ja atmosfääriline ning, mis kutsub publikut kogema ruumilist universumit.

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Galerii: A-Galerii akendel on avatud kaks uut näitust.

Tagasi Posted on by

OSCAR WIPPERMANN / TATIANA IAKOVLEVA / SILLE LUIGA

Reedel, 6. jaanuaril 2023, kell 18:00 avatakse A-Galerii haarav näitusehooaeg kolme uue väljapanekuga AKENDEL: Sille Luiga LUUSER POETRY, Tatiana Iakovleva SÕNUMID ja Oscar Wippermanni PYTHAGORAS RANNAS. Näitused püsivad avatuna 26. veebruarini.

Sille Luiga LUUSER POETRY

Näituse teosed on inspireeritud Sille Luiga armastusest klassikalise käsilao vastu trükikunstis. Täpsemalt meeldivad talle käsilaos kasutatavad võrdsete suurustega puu- ja tinaklotsid, mis tingivad tähekujude omapärase kandilisuse. Inspiratsiooniallika tõttu pühendab kunstnik seeria kultuuriajaloo mõjuvõimsaimale inimesele, kes oli muuhulgas ka kullasepp. Tema on süüdi selles, kuidas näeb välja suur osa graafilisest disainist, gräffiti kunstist ja ka BLING kultuurist. Jutt on muidugi omal ajal korduvalt pankrotistunud luuserist, trükimasina leiutajast Johannes Gutenbergist.

Sille Luiga (1994) on Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti vilistlane, kes on õppinud ka Itaalias ja Belgias. Sille töötab vabakutselise disainerina varjunime Sile Luik all ning valmistab originaalseid ehteseeriaid. Viimaste hulgas on ka populaarsed kõrvarõngad Kaks Senti / Two Cents. Sille on osalenud näitustel nii Eestis, kui välismaal, viimati Valencias, Eesti Disainerite Liidu poolt korraldatud näitusel Second Chance. Näitus LUUSER POETRY tutvustab Sile Luik brändi uut seni avaldamata ehteseeriat, kus materjaliks laserlõikavad sõnad, iroonia ja hõbe.

Tatiana Iakovleva SÕNUMID

Kaasaegses maailmas on meil pidevalt kuhugi kiire ja tihtipeale kaotame saginas kontakti iseendaga.  On oluline osata korraks rahu leida ja oma südame häält kuulata. Sellele vaiksele häälele, millel on raske meie reaalsuse mürast läbi murda, on pühendatud näitus SÕNUMID. Näitusel ühendab Tatjana Iakovleva oma armastuse kalligraafia, ehete ja looduse vastu muutes kalligraafilised kompositsioonid hõbedast eheteks, millele on lisatud vääris- ja poolvääriskive. Iga ehe kannab sõnu ja fraase, mis toetavad rasketel aegadel, inspireerivad, annavad jõudu, taastavad tasakaalu ja armastuse seisundi. Need on palved, motiveerivad, inspireerivad sõnad – väärtused, mida tahaks väärismetallides põlistada ja enda peal kehal kanda. Metalliga kirjutatud tähed muutuvad tuules arenevateks lilledeks, lehtedeks, rohulibledeks või pillirooks ning muutuvad  treenimata silmale vaevu loetavaks. See stiil sarnaneb hiina kalligraafia stiilile “Cao – Shu” (rohu kiri), kus rõhk on eelkõige emotsioonil ja energia edasi andmisel mitte selgel ja lihtsal loetavusel.

Tatiana Iakovleva on kalligraaf, ehtekunstnik ning Tallinna Kalligraafia Kooli juhataja ja juhendaja. 2009.a. lõpetas ta A.L.Štiglitsi nimelise St.Peterburgi Kunsti ja Tööstusakadeemia maali- ja restaureerimisosakonna. Alates aastast 2011 on ta õppinud kalligraafiat meistri Heino Kivihalli juures Tallinnas. Aastast 2010, pärast Tallinnasse saabumist sukeldus ta iidse kalligraafiakunsti õpingutesse. Sellest alates, uurides ja tundma õppides euroopa ja vanaslaavi kalligraafiat, imetleb ta jätkuvalt suurte mineviku meistrite jäetud rikast ja hinnalist pärandit. 

Oscar Wippermann PYTHAGORAS RANNAS

Oscar Wippermann kasutab oma kunstitöödes looduslikke materjale – loomaluid, eebenipuitu, siidi ja puuvilla, andes neile traditsiooniliste meetoditega uue kuju. Loomaluudega töötamisel sõltub palju materjali vormist ja struktuurist. Looduslik kuju on orgaaniline ja kumer. Kunstnik annab materjalile geomeetriliselt korrapärase vormi. Ta ei taha, et luu materjalina kohe ära tuntaks. Ta saeb luud tükkideks ja töötleb neid seejärel viiliga. Olenevalt soovitud kujust ja luutükist endast, viilib ta pinnad siledaks. Avade tegemiseks puurib ta augud, mis võimaldavad luu avada ja üksikud tükid tekstiili abil ühendada. Ta kasutab tükkide kokku sidumiseks siidi, mis on väga vastupidav tekstiil, millel on kaunis läige ja rikkalik värvivalik. Nende värvide kombineerimine luust objektidega annab rõõmuküllase tulemuse. Selle tunde tekitab kontrast geomeetriliselt üsna rangete luuelementide ja värviliste liikuvate siidosade vahel.

Oscar Wippermann on noor saksa ehtekunstnik, kes on õppinud Goldschmiedeschule mit Uhrmacherschule Pforzheimis. Tal on bakalaureusekraad HS Düsseldorf Applied Art and Design‘i ning magistrikraad HS Trier Campus Idar-Obersteini kõrgkoolist.

MEEDIAKAJA
noba.ac – “Ehete eriline käekiri” – vestlus ehtekunstnik Tatiana Iakovlevaga. Tatjanaga vestles Santa Zukker.

muurileht.ee – “Kiirkohting: Sille Luiga”. Sillega kohtus Sanna Kartau.

Tagasi Posted on by

Tiina Rajakallio / Khanya Mthethwa / Muyang Li

Sel nädalal avab A-Galerii akendel kolm uut ehtekunstinäitust.

Kolmapäeval, 2. novembril kell 18 avavad A-Galerii AKENDEL näituse väliskunstnikud Tiina Rajakallio Soomest, Khanya Mthethwa Lõuna Aafrika Vabariigist ja Muyang Li Hiinast. Avamisel toimub avalik kunstnikuvestlus Tiina Rajakallioga, mida viib läbi Urmas Lüüs. Näitused on avatud 2. jaanuarini 2023. 

RING
Tiina Rajakallio

Rajakallio projekti lähtepunkt oli soov leida oma lähenemisviis marketriitehnikale ehtekunstis. Ta katsetas erinevate võtetega, et näha, kuidas sobitub tema looming pika traditsiooniga marketriikunsti. Marketrii on puitehistöö tehnika, mida kasutatakse tavaliselt mööbli ja ruumide kaunistamisel. Eri tekstuuriga spoonitükkidest luuakse mosaiigitaolisi kujutisi. Seejuures kasutatakse ära eri puiduliikide ainulaadseid mustreid. Euroopas muutus marketrii populaarseks renessansiajastul Itaalias. Sellest sai populaarne kaunistusviis nii ilmalikes kui ka vaimulikes ringkondades. Projekt sai alguse 2019. aasta sügisel, mil Rajakallio viibis kolm kuud Soome Rooma instituudis Villa Lantes.

Esialgu kajastasid tööd Rajakallio Itaalia-kogemust. Aegamisi hakkasid need kujutama üldist ajatut elukäiku. Kuigi idee luua kollektsioon sündis autori isiklikest kogemustest ja mõtisklustest, püüdis ta tabada eluringi laiemalt. Paar viimast aastat on olnud inimkonnale väga erilised. Inimesed on pidanud silmitsi seisma üleilmsete probleemide ja ebakindlusega. See kõik on meid sügavalt puudutanud. Rajakallio kollektsioon kirjeldab eluringi ja inimkogemuse mitmetahulisust. See kajastab inimeste suhtumist üksteisesse ning inimtegevuse mõju keskkonnale. Väljapanekul särab tööde taga kuldne sõõr. Seda sõõri ja näituse pealkirja „Ring“ võib mõista kui viidet eluringile, päikesele, igavikule või halole. See illustreerib arusaama, et kõik on omavahel seotud ja muutub pidevalt.

Rajakallio tööd on kantavad pildiplaadid. Enamikku neist saab kanda ripatsi või prossina. Ripatsite tagaküljel on tagasihoidlikud hõberõngad, mille abil saab ehte paela või ketiga kaela riputada. Prosside tagaküljel on mugav kinnitus. Mõnel teosel on graveeritud, põletatud või plekitatud detailid. Sarjas on ka heegeldatud ja puust nikerdatud teoseid. Näitusel on väljas valik 40-osalisest kollektsioonist. Tööd on valminud aastatel 2021–2022. Projekti valmimist toetas Soome kunsti edendamise keskus (The Arts Promotion Centre Finland)

Tiina Rajakallio on Soome ehtekunstnik, kes elab praegu Lappeenrantas. 2008. aastal kaitses ta magistrikraadi Stockholmis Konstfacki kunsti-, käsitöö- ja disainiülikooli metalliosakonnas. Bakalaureusekraadi sai ta 2005. aastal Soomes Lappeenrantas Lõuna-Karjala polütehnikumis kiviesemete ja ehtedisaini erialal. Rajakallio osaleb aktiivselt oma valdkonna ühendustes ja projektides. Ta on Kagu-Soome disainerite ühenduse TÄKY esimees. Varem on ta põhitöö kõrvalt tegutsenud ehtekunstiõpetajana. Praegu tegeleb Rajakallio Lappeenrantas asuvas ateljees täiskohaga ehtekunstiga ning loob väiksemahulisi ehtekollektsioone ja esitleb oma töid rahvusvahelistel näitustel. Rajakallio loomingut leidub nii rahvusvahelistes erakogudes kui ka CODA Apeldoorni muuseumis Hollandis, Soome riikliku kunstikomisjoni ja Soome ehtekunstiühingu kollektsioonis.

UMSWENKO
Khanya Mthethwa

Näitus UMSWENKO kannab endas Aafrika põlisrahvaste eneseväljendust. Selles on julgus esitleda end maailmale oma kultuuripärandi kaudu. Ehete ja kehamaali funktsioon areneb näitusel kaugemale nende kaunistavast eesmärgist. Põlisrahvaste jaoks on keha osa nende identiteedist ning materjalid, millega keha kaetakse, seostuvad kultuuritavadega ja tekitavad ühtekuuluvustunnet.

Mthethwa kasutab konkreetseid motiive eri etniliste rühmade visuaalsest pärandist ning ühendab oma töödes kunstnik zulu, ndebele ja suri rahvaste ning Lääne-Aafrika Ankara kanga elemente, millel on sarnasusi kehamaalingute ja -kaunistuste ning seinamaalingutega. Suri ja zulu naised kasutavad savi, et kaitsta oma nahka päikese eest. Portreedel kujutatakse savi meigi ja valge ookriga. Ndebele ja ghana rahvaste jaoks on tekstiilid ja mustrid kangastel või seintel oluline rahvuslik tunnusmärk. Korduv rombimotiiv pärineb zulu helmestelt ning seda leiab 3D-trükitud ja käsitsi kootud ehete mustritest. 3D-trükitud helmed ja kaelakeed kujutavad etnoste võimet ajas kohaneda ja areneda, trotsides seejuures visalt koloniaalajastu mõju riietusviisidele. Suri rahvas kasutab keha kaunistamiseks savi. Sellest innustatuna kandis kunstnik Ankara kanga kehale justkui kehavärvina. 

Kunstniku töö näitab, kuidas ehete tähendus muutub olenevalt kultuurikontekstist. Tänapäeval on tehnoloogia osa kultuurikontekstist, kus masstootmine on käsitööna valmistatud ehete suhtes ülimuslik. „Umswenkos“ põimub digikunst taasavastatud ajalooga. Kollektsiooni jõudnud lahendused on saanud inspiratsiooni 3D-trükitud põlisrahvaste motiividest. Samuti lõimis kunstnik oma töösse kudumistehnikad, mis sümboliseerivad põlisrahvaste iidseid käsitööoskusi. Kudumine sümboliseerib põlisrahvaste mitmetahulist ja -kihilist ajalugu ning viisi, kuidas see muutub osaks ainelisest kultuurist.

Kollektsioon „Umswenko“ on visuaalne sümbol ehetele, kehamaalingutele ja kaunistustele kui kunstivormile, mis muutub iga põlvkonnaga.

Ühtlasi tähistab kunstnik näitusega erinevaid põlisrahvaid ja kutsub külastajaid üles mitte vaatama neid kui kultuurilist võõrkeha, vaid kui arenevat organismi, kes valib ise, kuidas end maailmale esitleda. Zulu rahvas ei koosne ainult odadest ja loomakangastest. Suri rahvas on peidus enamat kui lilled ja kehamaalingud. Ghanalastel on varuks rohkem kui Ankara kangas. Ndebele rahvas on suurem, kui seinamaalingutest ja kaelarõngastest paistab. Kunstniku eesmärgiks on näidata, et põliselanikud pole alamklass ning avada, kuidas nad ajas ja ruumis mõtlevad, kujutlevad, loovad, kasvavad ja elavad. Näiteks ghanalased võtsid Ankara kanga omaks alles siis, kui hollandlased seda neile tutvustasid. Zulu rahvas jällegi võttis kaubanduse kaudu kasutusele helmed ja kujundas sellest oma isikupära ning suri rahvas seisab visalt vastu igasugusele kultuurilisele välismõjule. Koloniaaltaustaga inimesed avaldavad oma seisukohti ja kasutavad ajaloo mõju uue identiteedi väljendamiseks. Seejuures tunnistavad nad traumaatiliste sündmuste ja ajaloo olemasolu, mitte ei püüa neid varjata. Kunstnik ärgitab inimesi pilte vaadates mõtlema koloniaalajastust kaugemale ja suhtuma neisse kui inimolemuse ilu kehastusse. Näitusega kutsub Mthethwa vaatajat üles tundma huvi kultuurikaunistuste tähenduse vastu, et saavutada kultuuridevaheline mõistmine.

Khanya Mthethwa on Lõuna-Aafrika vabariigis KwaZulu-Natalis sündinud auhinnatud ehtedisainer, kes on praegu Johannesburgi ülikooli doktorant visuaalkunsti osakonnas kunstiajaloo erialal. Tal on magistrikraad disaini erialal ning lisaks töötlemata teemantide hindamise ja teemantide lõikamise sertifikaadid. Mthethwa ettevõte Changing Facets spetsialiseerub nüüdisaegsetele kantavatele ehetele, mis on inspireeritud Aafrika mandri põlisrahvaste kultuuridest. Ta edendab kirglikult ehtekunsti oma riigis, olles üheks Lõuna-Aafrika ehtenädala loojatest.

AED
Muyang Li

Kollektsiooni „Aed“ eesmärk oli avastada Hiina traditsioonilist sametlillede valmistamise kunsti. Sametlilli kasutati peakaunistuste loomisel, peamiselt õukonnadaamide uhkete soengute ehtimiseks. Toretsevad keerulised soengud võrratult detailsete sametlilledega tänapäeva sellisel kujul enam ei sobi. Tänu we-media platvormi laialdasele levikule on pärandkäsitöö taas avalikku ruumi jõudnud. Kuid tihtipeale on see ikkagi seotud vanaaegse moega.

Sametlilledele on iseloomulikud keerukad monoliitsed vormid, mis koosnevad suurest hulgast korduselementidest. Neid analüüsides ja ümber korraldades uurisin väljundeid ning võimalusi, mis sobivad tänapäeva konteksti.

Traditsiooniline sametlill on valmistatud erakordsel viisil siidist ning sellega on püütud tabada taime ehedust ja mitmekülgsust. „Aed“ on kui kummardus traditsioonile, kuid teisest küljest on sametlill rüütatud tänapäevasesse vormi. Värvi ja materjali võlu on vahetum, ilma et selle vorm seda piiraks.

Muyang Li on õppinud Hiinas Pekingis kunstide keskakadeemias (CAFA) ning nüüd tudeerib ta Eesti kunstiakadeemia (EKA) magistriõppes ehte ja sepise erialal. Tema töid on eksponeeritud Hiinas, Hollandis, Gene Townis ja Tallinnas.

Tagasi Posted on by

Ivar Kaasik / Jacqueline Yajing Yao / Kai Kiudsoo-Värv / Yao Tan

ELU JA SURM. LÕPP JA ALGUS.
Ivar Kaasik

18. oktoobril, kell 18 ootame kõiki A-Galeriisse sündmusele KOHTUMINE KUNSTNIKUGA: IVAR KAASIK, mis avab võimaluse kunstniku ning tema loominguga vahetult tutvuda!

Surm on loomulik lõpp kõigele elavale. Inimesele on selle tähendus aga eriline, kuna ta on sellest ka teadlik. Materialistidele on see olemise lõpp, sellegipoolest võib see mateeria aga uue elu esile kutsuda ja olla millegi uue sünni juures. Idealistidele on surm üleminek teispoolsusesse, kas siis hinge näol või siis taassünd. Seda nähakse kui vabanemist. Hing vabaneb kehast. Kuna elu lõpeb surmaga, siis sellega kaotab elu ka mõtte. Mis on selle näituse mõte. Kunstnik on kasutanud oma ehete loomisel taaskasutatavaid materjale, andnud seega juba olemasolevale mateeriale uue elu ja mõtte. Osa ehete loomiseks vaja läinud materjalidest on ürgses looduses loomulikul teel taastuvad, end ise uuesti luues, ikka jälle ja lõputult. Kuni inimene sellele ise piiri tõmbab, elu lõpetab. Et siis jälle ja uuesti alustada.

Ivar Kaasik on eesti kunstnik, kes peale õpinguid Halle Kunstiülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias Berliini kolis. 1996 pälvis ta Pariisis Haute Couture Week‘i raames DeBeers‘i Oscar‘i. Alates 1999.  aastast tegutseb Kaasik vabakutselise kunstnikuna. Näitustel osaleb ta  alates 1989. aastast, saksa maalikunstnike liidu liikmeks astus 2001. aastal  ja Eesti Kunstnike Liidu liikmeks 2012. aastal, ta on ka metallikunstnike liidu  ja maalikunstnike liidu liige. 

Berliinis organiseerib ta ka kunstihuvilistele ekskursioone street-art- ja apropriatsionaalse kunsti lahinguväljale, annab mobiilselt ülevaateid selle linna sajandivanusest monumentaalkunsti ja tööstusarhitektuuri musternäidetest, juhatab kultuurituristid avangard-galeriide rägastikust Mittest alternatiivmuusika klubidest tulvil Lower-East-kvartalisse Neuköllni.

Kirjutajana on Kaasik väljendanud end paatost  ja kunsti tavaarusaamu eiravas sõnaloomingus, autori poolt žanriliselt  „miinimum- ja maksimumprogrammiks“ tituleeritud raamatus „Ettevaatust,  kunst! Mida teha. Kuidas ja kui palju“ (2011).– Raamatust “Ivar Kaasik. Ettevaatust, kunst! Mida teha. Kuidas ja kui palju.” (2011)

RUUM
Jacqueline Yajing Yao 

Igaühel on oma maailm – ruum, kus ta saab iseendaks. See on nii vaimne kui ka väärtuslik.Mõned avavad enda jagamiseks oma maailma, teised on aga kaitsvamad. Minu tööd saavad inspiratsiooni eraldatusest. Kohast, kus lõõgastumine ja hingamine võivad viia sügavama ühenduseni iseendaga.

„Ruum“ on kontseptuaalne mõiste. See on üldmõiste, mille tähendust saab tõlgendada mitut moodi. Selle suure ruumi siin tahtsin ma jätta kõigile, et saaksite lõõgastuda, hingata … või luua ühendusi ja ette kujutada.

Jacqueline Yajing Yao omandas kaunite kunstide magistrikraadi Savannah Kunsti- ja Disainikolledžis. Tema eesmärk on luua kauakestvaid ehteid ja aksessuaare, mis ei ole ainult tahumatult ilusad, vaid millel on ka põlvest põlve edasi antav hing. Ammutades inspiratsiooni muusika subkultuurist, filosoofiast ja kunstist, otsib Yao pidevalt ideaalset tasakaalu tähenduse, ilu ning praktilisuse vahel, hinnates samal ajal kõige paremal moel käsitöö ajalugu. Ehted väljendavad võimalust, mida on märganud väga vähesed vaatlejad: neil on võime inimesi puudutada. Ta väljendab keerulisi mõtteid väga lihtsal viisil ning usub, et käsitsi tehtud asjad loovad juveliiri ja kandja vahel erilise seose.

VIIVUD
Kai Kiudsoo-Värv

Põdrakanepi lilla viirg mürkrohelise aasa servas, sinepikollane taevarand türkiissinise mere kohal, herneroheline mikrobuss möödumas tibukollasest majast, potisinisel laual lumivalged ja leekivpunased nõud… Mis jääb meelde eluhetkedest? Värvid, lõhnad, maitsed, kandmas endas kogetud emotsioone.

Lappan telefonis pilte, otsides vajalikku kaadrit tuttavliku värvikoosluse järgi. Mälupiltide värvipassid.

Osa mälupiltide värvipassidest on saanud eheteks kullassepp Indrek Iikkoneni abiga, teised autori käe läbi. Osad ootavad alles eheteks saamist.

Kai Kiudsoo-Värv (s 1968) on klaasikunstnik. Ta on lõpetanud EKA klaasikunsti osakonna 1995 (BA) ja 2005 (MA). Alates 1995 aastast on ta tegutsenud vabakutselise kunstnikuna teostades erinevaid töid tootedisainist näituseprojektideni. Tema tööde hulka kuuluvad valgusobjektid, skulptuurid, kirikuaknad jpm. Ta on õpetanud klaasikunsti EKA-s ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis. Oma igapäevatööd teeb ta Tallinnas enda asutatud klaasikunstistuudios Klaasiklubi (alates 2009), kus ta korraldab ja viib läbi erinevaid sulatustehnikate kursuseid. Kai Kiudsoo-Värv on osalenud paljudel näitustel Eestis ja välismaal. Tema töid on mitmetes erakogudes ja muuseumites.

XY
Yao Tan

Kollektsioon „XY“ tähistab vaevu hoomatavat ebamäärasust naiste ja meeste vahel. Marcel Duchampi kasutatud termin infra-mince rääkis sellest, mis on vaevumärgatav ja -tuvastatav ning kujutab endast väikest ja ainulaadset erinevust.

Yao töö põhineb keha ja selle kujutamise mitmetähenduslikul tajumisel. Inspiratsioon pärineb kehalistest allikatest – haavatavusest, mutatsioonidest, duaalsusest ja vormilisest metamorfoosist. Tema ehted on justkui kimäärid, kombatavad ja tundlikud olendid, ning esitavad küsimusi meie suhete kohta lihalike ihadega. Selles kollektsioonis otsib ta võimalusi tõlgendada erootikaga seotud probleeme peenetundeliselt ja poeetiliselt, kuid ka iroonilisel ja vahetevahel vägivaldsel viisil.

Yao Tan on Hiinast pärit kunstnik ja juveliir. Ta omandas 2012. aastal bakalaureusekraadi mööblidisaini erialal ning 2019. aastal Prantsusmaal bakalaureuse- ja magistrikraadi kaasaegse kunsti erialal. Teda huvitavad näituseruumi ja tagasihoidlike mõõtmetega esemete vahelise suhte tulemusel tekkivad pinged ning veidrused. Keha tajumisel ja kujutamisel põhinev looming, mille eesmärk on taastada meie „tundlikkuse kriisis“ olevas ühiskonnas tee elamusteni, on omamoodi vastupanu absurdselt suurele narratiivile.

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Galerii: A-Galerii akendel avati korraga neli näitust