Silt: Aknanäitus

Tagasi Posted on by

SANNA NUUTINEN, KAISA VUORINEN / CAROLINE BACH, DARIUS WOJDYGA

Reedel, 18. augustil kell 18:00 avavad A-Galerii AKENDEL kaks ühisnäitust neli väliskunstniku. Näitusega JÕGEDE HÄVING ühendavad loomingulised jõud Caroline Bach (NDL) ja Darius Wojdyga (NO) ning näitusel ÜLE / PIIRES teevad seda kunstnikud Sanna Nuutinen (FI) ja Kaisa Vuorinen (FI).

Näitused on A-Galerii akendel üleval kuni 8. oktoobrini.

JÕGEDE HÄVING

Caroline Bach (NDL) ja Darius Wojdyga (NO)

Näitusega soovivad kunstnikud pöörata tähelepanu meie maid põimivatele jõgedele. Bach ja Wojdyga mõlemad tunnevad sidet kindlate jõgedega Euroopas, mis on silmitsi seisnud massiivsete keemiliste õnnetustega. Oma loovuurimuses seisavad nad nende jõgede hoidmise eest, rõhutades veekogude tähtsust ning tõstes teadlikkust nende ökosüsteemide hapruse kohta.

Jõed kannavad infot mägedest mereni, rikastades oma voolu igal käänakul. Nii kannavad jõed endas lisaks mineraalidele ja toitainetele inimtegevuse ja selle ökotsiidi jälgi. Aegade vältel on voolav vesi kujundanud maastikke, uuristanud orge ja loonud koopaid. Tänapäeval püüavad inimesed loodust kontrollida, ümber suunates jõgesid, tekitades veehoidlaid, asfalteerides ja ehitades betoonist jõepanku. Inimesed kasutavad vett põllumajanduses, tööstuses ja energiatootmises. Jõed on üha vaenulikumad keskkonnad kõigile ainulaadsetele veeolenditele. Kemikaalid tapavad populatsioone ning meditsiinijäätmed muudavad loomade kehasid, samal ajal kui muutused vee happesuses ja temperatuuris  viivad ökosüsteemi tasakaalust välja. Tagatipuks põhjustab veekeskkonna elusolendite halb kohtlemine olulisi probleeme ka inimestele.

Näituse kesksed kolm jõge on Norras asuv Akerselva, kus Darius elab; Prantsusmaal asuv La Dore, kus Caroline kasvas üles; ja Hollandis asuv Rijn, kus Caroline praegu elab. Dariuse teosed on valmistatud metallijääkidest, mis on välja õngitsetud Akerselvast. Materjalid on töödeldud ja vormitud patogeenide ja mikroorganismide kuju järgi. Caroline punub kokku kangast, plastikut ja juhtmeid, et luua kauneid pindu, mis meenutavad vee lainelisi maastikke.

Caroline Bach (1995) on prantsuse ehte-, tekstiili- ja tsirkusekunstnik, kes elab Amsterdamis. Tal on ehtekunstis bakalaureusekraad Gerrit Rietveld Akadeemiast ning ta on lisaks õppinud erinevaid käsitöötehnoloogiaid Prantsusmaal, Hiinas ja Hollandis. Tema loomingu fookus on post-antropotsentristlik, propageerides looduslähedust läbi oma loomingu ja tegevusega haridusasutustes. Bach on Amsterdami kaasaegse ehtegalerii The Pool kaasasutaja.

Darius Wojdyga (1975) on kaasaegne ehtekunstnik Poolast, kes elab Norras alates 2005. aastast. Pärast bakalaureusekraadi omandamist ja vahetusõpinguid Gerrit Rietveldi Akadeemias jätkab ta oma magistrikraadi omandamist Oslos asuvas Rahvuslikus Kunstiakadeemias metalli- ja ehtekunsti osakonnas. Darius asutas Oslos kaasaegse ehtegalerii Galleri Skrankeni ning kaasaegse ehtefoorumi Display Case.

ÜLE / PIIRES

Sanna Nuutinen (FI) ja Kaisa Vuorinen (FI)

Näitusel ÜLE / PIIRES kohtuvad kahe Soome kunstniku, Sanna Nuutineni ja Kaisa Vuorineni, teosed, et uurida inimolevuse sügavat ja vastandlikku suhet ümbritseva, looduse ning ajaga.

Sanna Nuutineni kollektsioon ÜLE ärgitab mõtlema inimtegevuse mõjule maailmas. Ta küsib: “Mida tulevased põlvkonnad meie ajast arvavad? Kas nad imestavad, kui raiskavad, hävitavad ja tarbimisele keskendunud me olime? Miks me ei püüdnud leida elus tasakaalu keskkonna ja loodusega?” Nuutinen kasutab oma taides sõnumi edastamiseks sümboolset liblikat – inimtegevuse pealtnägijat. Liblikas kannab meie lood, kogemused ja küsimused järgmistesse sajanditesse, järgmiste röövikuteni. Ta viib neid edasi aina kaugemale, üle merede ja sügavale metsadesse. Liblikas teab, et kunagi saabub maailma mõistmine, õiglus ja ilu.

Kaisa Vuorinen kollektsiooniga PIIRES keskendub isikliku ruumi ja aja mõistele igapäevaelu kiire sagina keskel. Ta peab isiklikku aega samaväärseks isikliku ruumiga. Loominguks aega võttes saab ta keskenduda endale, ta saab üheks aja ja ruumiga. Vuorinen tabab oskuslikult paradoksaalset mööda vuhisevate hetkede ajatut olemust. Näitusel esitleb ta “käevõru-tiibu”, mis on valmistatud hõbedast ja shibuichist. Shibuichi on Jaapani päritoluga vase ja hõbeda sulam, mille kunstnik ise valmistab.

Sanna Nuutinen on soome ehtekunstnik ja looja. Ta õppis ehtedisaini ja kullassepatööd Lahti Rakenduskõrgkoolis ning tal on magistrikraad Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolist. Hetkel töötab ta ehtestuudios Hernesaaris, Helsingis.

Kaisa Vuorinen on soome vabakutseline ehtekunstnik ja -disainer. Ta õppis ehtedisaini ja kullassepatööd Lahti Rakenduskõrgkoolis, tal on magistrikraad Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolist ja ta lõpetas LAB Rakenduskõrgkooli 2023. Hetkel töötab ta ehtestuudios Hernesaaris, Helsingis.

Tagasi Posted on by

ISMINI PACHI, SANDER HAUGAS / KERTU VELLERIND

Reedel, 30. juunil kell 18:00 avavad A-Galerii akendel oma ühise näituse kreeka kunstnik Ismini Pachi ja Sander Haugas ning oma soolonäituse Kertu Vellerind. Näitused on üleval kuni 13. augustini.

KAKS²

Ismini Pachi ja Sander Haugas

“Enamik minu päevi on täidetud ebamugava mõttetusega. Kui miski algab äratus(!)kellaga, siis see annab tooni ka kõigele järgnevale. Mul kulub vähemalt tass või 2 kohvi, et end ainuüksi käima saada, ja see on päeva kõige loomulikum osa.

Me petame oma kehasid ja meeli koidust hämarikuni ning muid võimalusi pole. Otseteid ei eksisteeri, ega ükski lõunasöök ole tasuta. Kogu elu käib ümber „olme“. Trikk seisneb pehmete kohtade leidmises, sealt, kus neid on võimalik leida, ning mitte peaga vastu seina jooksmises, kui nii võib öelda.

Seeria „Väljateenitud olme“ räägib elust, mida ma tunnen, ametist, mida praktiseerin, inimestest, keda armastan ning rõõmust, mida see kõik mulle pakub. See on ülistus tervele mõistusele ja ood armastusele. Alati…” —— Sander

“Enamik minu päevi on ärevad ja lärmakad. Mind ümbritsevad inimesed, kes räägivad keeli, mida ma ei mõista, proovin kohaneda ning sobituda ruumi, mis mulle antud. Selles pidevas andmises ja võtmises, mida elu nõuab, vajan rohkem aega. Valin hoolikalt, kellega loon sidemeid, nii kaitstes ennast tugevuse ja aususega. See kõlab hapralt, kuid tegelikult ei ole. Kätega töötamine toob mind tagasi maa peale, aitab mul suhestuda oma kehaga. See on aeg iseendale, aeg aeglustuda ja vaikselt jälgida, kuidas maine vallutab meeled ning mateeria võtab kujusid, mis rahustavad minu hinge. See maandab mind, ühendab mind minu juurtega ja sillutab pikka teekonda, mille olen läbinud, sidudes mind eesoleva rajaga, mis on valla minu ees…” —— Ismini

Näitus KAKS² on dialoog, milles kunstnikud kompavad erinevate materjalide piire ja tugevusi ning küsivad, kas jõud saab tekkida hoolitsuse ja koostöö kaudu. Sander Haugas esitleb värskeid kehaehteid ja objekte, mida koondab pealkiri “Väljateenitud olme”. Ta kasutab tehnikaid nagu sepistamine, jootmine ja keevitamine ning materjale nagu teras, messing, samet, pleksiklaas ja vana sokk. Ismini Pachi kollektsioon “Kätega loodud jõud” koosneb ehetest ja objektidest. Teosed on valmistatud portselani valu tehnikas ning hõbedat sepistades. Kõik kunstiteosed on valminud 2023. aastal ega ole varem eksponeeritud.

KAKS² tähendab jõudu. Kahekordset kahe jõudu. Kaks kultuuri, kaks materjali, kaks kvaliteeti, neli loomingulist kätt.

Sander Haugas (1983) on praktiseeriv sepp, skulptuuri tehnik, arhitektuuritudeng ning Eesti Kunstiakadeemia lektor. Pärast skulptuuri erialal bakalaureuse õpingute lõpetamist Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (2003-2008) jätkas Sander Haugas oma professionaalset karjääri sepp Ivar Feldmanni töökojas (2007-2012). 2012. aastal asutas Sander oma sepikoja. 2020. aastal sai ta magistrikraadi cum laude koos Noore tarbekunstniku preemiaga Eesti Kunstiakadeemia disaini ja rakenduskunsti õppekaval. Alates 2020. aastast õpib ta arhitektuuri erialal samas koolis. Sander Haugas on töötanud ka Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja installatsiooni osakonna tehnikuna (2018-2020) ning lektorina Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (2013-2016) ja Eesti Kunstiakadeemias (alates 2018).

Ismini Pachi (1984) on Kreeka ehtekunstnik ja õpetaja, kes elab viiendat aastat Eestis. Tal on bakalaureusekraad filosoofia, pedagoogika ja psühholoogia erialal Kreeka Riiklikust ja Kapodistria Ülikoolist Ateenast (2008). Pärast bakalaureuse õpingute lõpetamist osales ta ehtekunsti ja skulptuuri kursustel Chalki Ehtekool – Eric Robbertis (Kreekas) ning hakkas töötama iseseisva ehtekunstnikuna, osaledes aktiivselt rahvusvahelistel näitustel. 2021. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia disaini ja rakenduskunsti õppekaval cum laude. Lõputööga nomineeriti ta Noore tarbekunstniku preemia saajaks. Alates 2021. aastast töötab ta Tallinna Rahvusvahelise Kooli kunstiõpetajana.

PEA

Kertu Vellerind

VÕIB KÕVERDUDA ÕIGE VEIDRALT

PIHTA SAANUD NAELAPEA,

KAS TAINAS PEITUV MÕISTUS LÕIKAB

VÕI ON KINNI ASI PEAS?

PEARAHA PEAGI PEAKSKI MAKSMA

PEATA MEHEL ÕIGE PEA

KAMA KAKS, KAS PUU VÕI KAPSA –

KAKS PEAD ON IKKA KAKS PEAD!

KERTU VELLERIND

Näitus on väike viiv… võimalus võtta hingetõmme, enne, kui elus jälle edasi tormata. “PEA nüüd ometi!” kutsub üles kunstnik Kertu Vellerind, enda aknanäitusest möödujat. Talle on pealkirjad alati olulised olnud, kandes kindlat sõnumit. Olles eestlane, muretseb kunstnik meie väikese rahva emakeele pärast ja naudib selle ilusa keele kõla ja mitmetähenduslikkust. Nii ongi tema ehete nimedesse peidetud väikese vimkaga sõnamängud. 

Vellerind on selgitanud, et kasutab näitusetöödes materjalina enamasti hõbedat ja peakivi (sic). Peakivi on tema sõnul ääretult ilus, mitmepalgeline ja midagi, mille üle peaksime uhked olema. Samuti ei häbene kunstnik Eesti rahvuslikku ehtepärandit. Inspiratsiooni ammutamiseks kihutab ta väidetavalt ringi kodarrahast ratastel ning eksleb natuke metsas.

Kertu Vellerind on võluvalt naljamaigulise loominguga Eesti ehtekunstnik. 1997 omandas ta magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias, metallikunsti erialal. Lisaks on ta täiendavalt õppinud Soomes ja Saksamaal. Aastast 1995 tegutseb kunstnik vabakutselisena ning kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Metallikunstnike Liitu. Vellerind on osalenud mitmel grupinäitustel nii Eestis, kui välismaal, sealhulgas Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Taanis, Poolas, Tšehhis, Islandil, Belgias, Itaalias ja USA-s. Omal sõnul armastab ta isiknäitusi teha iga viie aasta tagant, kui ümmargune number jälle ette kukub. Teda on tunnustatud mitmel rahvusvahelisel konkursil ning 2018 pälvis ta koos Urve Küttneriga Ede Kurreli nimelise preemia.

Tagasi Posted on by

PHILIPP SPILLMANN / CAROLIN DIELER / ANDREI BALAŠOV / MIMA PEJOSKA

Reedel, 28. aprillil kell 18:00 avavad A-Galerii akendel oma näitused neli eriilmelist ja tunnustatud kunstnikku: Philipp Spillmann Norrast, Carolin Dieler Saksamaalt, Andrei Balašov Eestist ning Mima Pejoska Makedooniast.

Näituseid on A-Galerii akendel üleval kuni 25. juunini.

SHELLS JA KAVIAR

Philipp Spillmann (NO)

SHELLS JA KAVIAR teosed on käsitsi graveeritud Põhja-Norra rannikult leitud traalnooda (kalapaatidel kasutatav suur kalavõrk) poidest. Traalnooda poid on valmistatud nafta põhisest tahkest plastikust. Kunstniku lapsepõlve mälestused rannale uhutud merekarbi aardejahist ning rahvusvahelise naftakompanii nimi ja logo olid inspiratsiooni allikateks, mis ajendasid muutma mereplastijäätmed kantavateks kunstiteosteks. Traalnooda poi oranž värv seostus kunstnikule Norra kaaviariga (Kaviar), mida pakendatakse tuubi ning süüakse torust välja pigistades. Toru tähekujuline ava loob väljapressitud kaaviarile iseloomuliku faktuuri, mis ka näitusetöödes peegeldub.

Näitust toetavad Norra välisministeerium ja Norra Kunsti- ja Käsitöö liidu asutatud MTÜ Norwegian Crafts. 

Philipp Spillmann (1977) läbis klassikalise kullassepa praktika ja õpingud Schule für Gestaltungis Šveitsis Zürichis. 2001. aastal kolis ta Norrasse ja sai 2011. aastal Norra Kunsti- ja Käsitöö Liidu liikmeks. Ta on osalenud riiklikel ja rahvusvahelistel autoriehte ja -esemete näitustel. Ta on loonud kunsti ka avaliku ruumi jaoks. Tema teosed leiab Bergeni Kunstimuuseumi – KODE, Oslo riikliku kunsti-, arhitektuuri- ja disainimuuseumi, Tromsø Põhja-Norra kunstimuuseumi ning Šveitsis Lausanne’i kaasaegse disaini ja tarbekunsti muuseumi – MUDAC püsikollektsioonidest.

KORRODEERUNUD

Carolin Dieler (DE)

Näitusel KORRODEERUNUD uurib Carolin Dieler inimkonna ja ookeani vahelist suhet. Näitusetööd on mitmete eksperimentide tulemus – Dieler loob uuesti korrodeerunud ehk roostes metalli tekstuuri – visualiseerides seeläbi vee ja inimese omavahelist sõltuvust ning mõju üksteisele. Ehete eriline krobelisus on saavutatud valades tina, seejärel on tinavalult võetud vorm, et sama faktuur hõbeda pinnale üle kanda.

Carolin Dieler on ehte- ja aksessuaaridisainer, kes elab Saksamaal Kölnis ning on lõpetanud Maastrichti Kunstiakadeemia. Peale kooli lõpetamist asutas Dieler omanimelise brändi, mille alt kunstnik oma ehete ja aksessuaaride fantaasiad ellu viib. Tema töös on kesksel kohal küsimus, kuidas inimkond saaks taas ühenduda loodusega. Dieleri loomingut innustab tema vaimustus ookeani imedest.

AUTARKIA

Andrei Balašov

Andrei Balašovi AUTARKIA nimelisel aknanäitusel saab näha viite isepärast karakterit – käsitööna sündinud valejumalad, kes kutsuvad möödujaid ennast imetlema ja kummardama. Tegelaskujud on valmistatud eelmise aasta vältel mõtiskledes tänapäeva poliitikale. Teoste materjaliks on valatud pronks kombineeritult raudnaeltega.

Andrei Balašov (1965) on eesti ehtekunstnik, kes viimastel aastatel on töötanud pisiplastika žanris ja tegelenud antropomorfsete vormidega ning eksperimenteerinud valutehnika ja faktuuridega. Balašov on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ja Lahti kullassepakoolis Soomes. 1996. aastal pälvis ta Edde Kurreli nimelise Eesti Metallikunstniku auhinna. Oma töid on ta eksponeerinud isikunäitustel Lätis Gallery Susis Riias, Leedus Kauno Langases Kaunases ja Uzopio Galerijas Vilniuses. Grupinäitustel on Balašov osalenud Rootsis, USAs, Saksamaal, Soomes ja Hollandis.

MULTIVERSUM

Mima Pejoska

Näituse MULTIVERSUM teosed seavad kahtluse alla meile tuttava maailma/universumi ja uurivad selle võimalikke seoseid teiste universumitega. Ehted on valmistatud heegeldatud roostevabast terasest, hõbefiligraanist ja töötlemata metallplekist. Erinevaid materjale ja tehnoloogiaid läbisegi kasutades mõtiskles Pejoska võimaluste ja seoste üle erinevate universumite, meie maailma, alateadvuse ja teadvuse ning inimsuhete vahel.

Mima Pejoska on Makedooniast pärit ehtekunstnik, kes on loomevaldkonnas tegutsenud üle 17 aasta. Erinevad õpingud ja kogemused Makedoonias, Ameerika Ühendriikides ja Berliinis on kunstniku jaoks avanud uusi tahke, mille kaudu ehtekunstile ja disainile läheneda. Pejoska töid iseloomustab multidistsiplinaarsus ja ta armastab ehteid lahata kõigist võimalikest vaatenurkadest. Kunstnik on osalenud paljudel näitustel, sealhulgas Smithsoniani käsitöönäitusel Washingtonis, Savannas, Hongkongis, Taipeis, Atlantas, Berliinis ja Jeruusalemmas.

MEEDIAKAJA

kultuur.err.ee – Fotod: A-Galeriis avati nelja ehtekunstniku näitused. Pildistas Siim Lõvi.