Tag Archives: Eilve Manglus

„Tundlikud teemad” räägivad neist asjadest, millel oleks parem või isegi viisakam mitte peatuda. Liig tundlikud, et neist kõnelda. Looduses endas aga ei ole tundlikke ega mahavaikimist väärt teemasid. Looduses on ausus. Tahaks puudutada südant ja selle tunnistust.

Oleme katastroofiga liikunud mõnusalt tiksuvast tuulevoolust keerise keskme tormi. Osata edasi hõljuda, rahuneda, isegi nautida, nõuab suutlikkust oma mõtteid kontrollida ja tegevusi ohjata. Osata unustada …Mul oli midagi öelda, kuid ma ei mäleta, mis see täpselt oli. On hea, et me suudame unustada… Osata taanduda vaatlejaks. Kuid tundlikkus murrab hooti allasurutusest välja ja ei lase rahuneda.

Mind inspireerib seekord töötama segadus, isegi kui ma tahaks teistsugust inspiratsiooni.

Korjan üles katkeid kuuldud juttudest, kogetud paikadest ja tuntud tunnetest. Lapsepõlvemälestustest. Eelmise aasta mälestustest. Olen justkui taandunud ja ootan, mida pakutakse kusagilt sealt, kuhu ei saa ise tellimusi esitada ega läkitatut tagasi lükata. Selle andamiga mängin edasi, manipuleerin, vormin mõttekatkeid eheteks.

Leidmaterjalid ja juhuslikud vormid, amööbsed ja käsnjad, kuivanud ja pragunevad. Elutsükli loomulikkus ja ilu. Kahepalgelisus. Põlastus ja võltsesteetika.

Orgaanilised materjalid vastandudes konstruktsiooni loova metalliga tekitavad tundlikkuse. Kui lihtsast leidmaterjalist saab ehe tänu hõbedast kandjatele, siis kas see ongi materjali vääristamine? Need ehtematerjalid võivad olla sama hästi esteetilised kaunid objektid kui põlastusväärsed jäägid. Me lihtsalt elame teadmises, et sitast ja surmast ei räägita. Aga kikivarvul käimine, eksimustest hoidumine ja käte mustaks saamise vältimine pole iial nii põnev kui päris elu ja päris loodus kõige sinna juurde kuuluvaga. Loodust julgetakse ekspluateerida jultunult, kuid naturaalset ja elementaarset kardetakse.

Eilve Manglus on lõpetanud Eesti kunstiakadeemias ehtekunsti eriala (MA 2014 ja BA 2005) ning on lektor ja metallitöö eriala juht TÜ Viljandi kultuuriakadeemias. Tema peamiseks uurimisteemaks on foto kasutamise võimalused ehetel. Oma loomingus seob Manglus traditsioonilist ehtetööd kaasaegsete tehnoloogiliste väljendusvahenditega.

Näitusi A-Galeriis toetab Eesti Kultuurkapital

Eilve Manglus kaitses 2014 aasta talvel Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti erialal foto ja ehtekunsti kooslust käsitleva magistritöö (juhendaja prof. Tanel Veenre). Tööga kaasnenud ehtekollektsioonis IGAL POOL MUJAL ON PAREM KUI SIIN kohtusid ehetes väärispuit, -metall ja foto.
Käesoleval näitusel on väljas osa neist fotodega objektidest ning uus ehete seeria.
Fotodel peatatud viivud minevikust on ehteis söövitatud tsinkplaati, mille metalses helgis on uue elu saanud mälestused tuttavlikest kohtadest, inimestest, kohtumistest ja sündmustest, mis oleks võinud juhtuda ja mis praegugi elulevad kuskil mälestuste – soovide vahemaailmas. IGAL POOL MUJAL ON PAREM – see kulunud moto on ikka aidanud kõnelda minevikku, tulevikku ja kaugetesse maadesse kujutletud ihaldusväärsetest hetkedest, mis tulevad ja naasevad igatsuste arhiivi – jõudehetkede mõtisklustesse sellest, mis oleks võinud olla.
Näitusel on see meditatiivne maailm kogunenud eheteks ja käeobjektideks, mille miniatuurne pildimaailm reedab end vaatajale aegamisi, lähedalt ja ainult valguse langemisi arvestavale silmale. Ja ka siis jäävad need maailmad ehete sisse, neil pole ametlikku fassaadipoolt. Ka nende väärispuidust kehadesse on lihvitud maastikke, käe- ja sõrmejälgi; pimekirja, mis aimab peopesa keeles metalli sööbinud mälestusi.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.