Tagasi Postitatud

PIIRATUSE PIIR

Soolonäitusel PIIRATUSE PIIR esitleb Maarja Niinemägi skulpturaalseid sõrmuseid, mis kombineerivad laialdaselt materjale ning tehnoloogiaid, näiteks titaan, pühvlisarv, eeben, graveerimine, neetimine ja anodeerimine. Suuremat laadi abstraktsete ehete valmistamine on disaini ja ehtekunsti piiridega mängiv loominguline praktika, millega kunstnik alustas juba aastal 2005. Maarja Niinemägi kirjutab:  

“Otsin vormi, mis ei vihjaks otse sõrmusele, ning vormi ja kuju, mis erineb tavalisest rõngast. Sõrmus võiks olla kunstiteos ka siis, kui seda parajasti sõrmes ei kanta.

Teadmata ehte mõõtmeid, ei pruugi inimene fotolt vaadates objekti tegelikku suurust aimata. Püüangi sõrmuste funktsionaalsust kaotamata kujundada need mänguliseks, proovides kõrvale hiilida vormile seatud piiridest.

Minu soov on sõrmuste vormi arendada ja avastada, leida senisest enam nüansse. Sõrmuseid on võimalik kanda ja iseseisvate objektidena vaadelda sidudes omavahel väikesed detailid ja kujundid filosoofilisteks maastikeks. Igal sõrmusel on oma väike koht ja lugu.”

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.


Maarja Niinemägi on Tartus tegutsev ehtekunstnik ja -disainer. Ta on osalenud näitustel aastast 1997 ning need on viinud teda üle maailma nii Euroopasse, Hiinasse, Ameerikasse, kui ka Austraaliasse. Ehtekunstniku hariduse sai Niinemägi Eesti Kunstiakadeemiast, kus 2008 kaitses kunstide magistrikraadi cum laude. Vahetusõpilasena ja praktikandina Saksamaal Idar-Obersteinis omandas ta lisaks vääriskivide graveerimise oskuse. Tema tööd on osa  Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogust, Alice ja Louis Kochi sõrmuste kollektsioonist Šveitsis ning teistest erakogudest Eestis ja välismaal. Maarja Niinemägi kuulub Eesti Kunstnike Liitu aastast 2011 ning Eesti Disainerite Liitu aastast 2014.

MEEDIAKAJA

kultuur.err.ee – Galerii: A-Galeriis avati Maarja Niinemägi isikunäitus “Piiratuse piir”

kultuur.err.ee – Maarja Niinemägi isikunäitus ületab sõrmuse vormilisi piiranguid

Tagasi Postitatud

LEINALIBLIKAS. LEINALIBLIKAS.

Talveunest ärkab Leinaliblikas varakult, magab kesksuve-und ja on sügisel kaua ärkvel.

Ülle kohtus imekauni Leinaliblikaga juba varases lapsepõlves.

Vanainimesed ka pöörasid liblikale tähelepanu.

Sõna lein jäi lapsele kättesaamatuks, ainult mingi õhkõrn vari langes tiivulisele kaunitarile.

Tunded ja teadmine on ajast kantud.

Tänutunne kallitele lahkunutele jääb.

Maise olendi pimedam pool, kadedus ja ahnus, on leina väärt, mitte ahastus tundmatu valguse ees. Siin ilmas lendab Leinaliblikas metsa ja mere kohal, mõnuleb Päikese käes õitsval aasal, imeb mahla ja aega, mis talle on antud. Läbib teekonna Universumi lahkel loal, suve soojuses ja uue ootuses külmal talvel. Lõputu ringkäik õnne otsingul.

Päike paitab inimesi, sest nad on nii ilusad ja head.

Kallid kaasteelised valivad valguse või varju.

Talve tulekul taevas linnutee, seda mööda saab minna.

Ja inimesed on nii ilusad ja head… Lootus jääb.

_____

Ülle Voosalu näitusega LEINALIBLIKAS tähistab A-Galerii Tartust pärit ehtekunstniku 70. juubelit. Voosalu on lõpetanud Kunstiakadeemia metallehistöö eriala 1980. aastal ja alustas peatselt näitustegevusega 1981. Ta on töötanud kunstnikuna Tartu ARS-is ja õppejõuna Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Aastast 2001 tegutseb ta vabakutselise ehtekunstnikuna. Voosalu kuulub Eesti Kunstnike Liitu. Kunstnik teostab ehteid väljapaistvas autoritehnikas, kombineerides hõbetraati ning vääriskive erinevate korrastusastmetega pusadesse. Tema ehted kätkevad metsikut elurõõmu ning armastust looduse ilu vastu. Ehted valmistab ta parimate soovidega kandjale. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tagasi Postitatud

EI IIAL

Armsama särk

Ja kingitus sõbralt

Veel mõned pisted teiselt

Ning lõputa teekond võib alata.

Kõduvik on tulnud selleks, et jääda.

“Ei iial enam!”, vandus ta, kui laintesse vajus.

EI IIAL – installatiivne kujutlus igavesest talvest. 

Vahemereäärsete kultuuride kaunistusvõtetest inspireeritud seeria ehteid ja esemeid, mille valmistamisel on kasutatud lai valik erinevaid käsitöövõtteid.

Rikkalikud värvid ja materjalide külluse dekadentlik võlu peegeldab iha püüelda igavese elu poole. Lämmatav ja hurmav ühtaegu. Nagu muinasjuttude kibemagus armastus, olles korraga nii mürk kui palsam.

Nendes töödes põimuvad needused ja igavene armastus. Pilguheit uppuvasse maailma, kus alles on jäänud ainult mälestused helgematest päevadest.

_____

Pilvi Tammoja on Eesti interdistsiplinaarne kunstnik. Tal on moedisaini bakalaureusekraad ja ehtekunsti magistrikraad (cum laude) Eesti Kunstiakadeemiast. Tammoja külluslike, ruume matvate, installatsioonide tuumaks on meisterlikult valmistatud detailsed teosed, mille materjalid varieeruvad siidniidist malmini. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tagasi Postitatud

TRANSMISSIOON A-Galerii 30

TRANSMISSION ingliskeelse mõistena tähendab edastamist: praktikas – jõu, energia ja juhtimise ülekannet. Ka vaimset ülekannet, millegi ülekandumist. Iga usk kannab transmissiooni, intelligentset organiseerivat energiat, mis võib katalüüsida muutust.

Näituse pealkiri TRANSMISSIOON on eelneva meelevaldne tõlgendus rõhuga sõnal missioon: toimimine läbi eesmärgipärase vastutusrikka ülesande.

Mälu on valikuline, asjad mäletavad ja aitavad meil mäletada. Ehteid mäletatakse ning nende läbi ka inimesi ja aega. Ehe on läbi aegade olnud mälukandja. Läbi selle fookuse pöörame pilgu aega kus kogu kunstielu oli suurtes muutustes. Piltlikult öeldes uksed sulgusid ja avanesid… ka paukudes ja nii mõnigi löödi, kerge ülbusega ja õhinapõhiselt, jalaga lahti.

Näitusel TRANSMISSIOON meenutame aega 30 aastat tagasi. 10. mail 1994. aastal avati praeguse Eesti Kunstnike Liidu Hop galerii ruumides Hobusepea 2, kolmekümne kolme kunstniku osamaksu toel ja ühise tööga loodud ainulaadne autoriehte galerii. Just nende kunstnike töödest üheksakümnendatest aastatest moodustub antud väljapaneku telg. Vaatamata suhteliselt ühetaolisele suletud õpi- ja kujunemiskeskkonnale on nende ehtelooming olnud otsiv ja isikupärane.  Nende hulgas on tänaseks lahkunuid, kuid õnneks on lisandunud palju tublisid tulijaid uuest uuemast ajast. Kas leiame ka nende loomingus üheksakümnendate mõjusid ja märke – toonaste ideede põrkeid? Mida on juurde lisandunud, mis kaduma läinud? Kuraatorid ei salga, et koostamisel otsiti pigem sarnasusi ja sugulust salasooviga näha ülekandeid ja inspiratsiooni tolleaegsest ehtekunstist – pöördelistest  aegadest. 

Näitus avaldab lugupidamist alustajatele, kõigile kaasteelistele ja soovib jõudu jätkajatele. Tänane on homne eile.

Näituse kuraatorid: Tiina Käesel ja Maria Valdma-Härm

Näituse kujundus: Maria Valdma-Härm

Graafiline kujundus: Rasmus Lukas

Näitusel on kasutatud videolõike err-i arhiivist: „Eesti ehe“ (osad 1 ja 3, aasta 1990), režissöör Tiina Pork, konsultant Tiina Käesel.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tänud: Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseum ja Ketli Tiitsar.

Tagasi Postitatud

A-GALERII AASTANÄITUS HELK

Ehtekunstnike aastanäitus 2023 A-Galerii AKENDEL ja SEIFIS

Reedel 1. detsembril kell 18:00 avatakse A-Galerii SEIFIS ja AKENDEL aasta 2023 meeleolusid ja suundumusi peegeldav ehtekunsti näitus HELK. Näitusel osaleb 45 kunstniku ning enamus teoseid on esmaesitlusel. Näituse kujundajaks on skulptor Anna Mari Liivrand.

Aastanäitus on kui helk kogu peegelduste särast, mida ehtekunstnikud loovad ja seni loonud on. Helk koondab kogu valguse ühte punkti ning pillub seda siis väsimatult laiali. Pelk helk, mis võib tunduda pealiskaudse sädelusena, kujuneb vahel suure lohutuse allikaks.

Helk on justkui tardunud aeg, imeline hetk katkematus ajavoolus. Heureka! Selgus ja avastus… see, mida otsib iga loovisiksus. Selle leides sünnib midagi ainulaadset, midagi, mis toob rahu hinge, ärgitades tegutsema.

Mahedalt kõlisev hõbekulin, sõrmes olevalt briljandilt või võõra kuldhambalt teravalt silma pistev päikesejänku kätkeb omapärast üllatust. Helk ehtelt on puänt ja täpp i peal, mis ületab ootusi ning seeläbi ülendab tervikut. Kõiki A-Galerii kunstnikke kokkukutsuv näitus HELK küündib aastat niisamuti kaunilt lõpetama.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Nautimus, Bohemian Wine and Art

Näituse kujundaja: Anna Mari Liivrand

Näituse koordineerija: Sille Luiga 

Näitusel osalevad: Adolfas Šaulys, Agnes Veski, Aino Kapsta, Ane Raunam, Anneli Oppar, Anni Kagovere, Egle Sitkauskaite, Eilve Manglus, Elis Liivo, Ene Valter, Erle Nemvalts, Guntis Lauders, Hansel Tai, Henry Mardisalu, Ivar Kaasik, Ive-Maria Köögard, Kadi Kübarsepp, Kadi Veesaar, Kärt Summatavet, Katariina Kriipsalu, Kati Erme, Keesi Kapsta, Kertu Tuberg, Kertu Vellerind, Krista Laos, Krista Lehari, Liina Lelov, Liisbeth Kirss, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Mari Relo-Šaulys, Merike Balod, Raili Vinn, Riin Somelar, Sille Luiga, Tamara Sergijenko, Tea Vellerind, Triin Kukk, Ülle Kõuts, Ülle Voosalu, Ulrika Paemurru, Urve Küttner, Valdek Laur, Viktorija Lillemets, Yu Fang Hu

MEEDIAKAJA

kultuur.err.ee – Galerii: ehtekunsti aastanäitusel “Helk” osaleb 44 kunstnikku

klassikaraadio.err.ee – Kunstiministeerium. Loome väärtusloomet! Anna Kaarma külalised on A-Galerii programmijuht Sille Luiga ja ehtekunstnik Ketli Tiitsar.