Chao-Hsien Kuo ja Eero Hintsanen
Aknanäitusel AASTAAJAD näeb Soome kullasepade Chao-Hsien Kuo ja Eero Hintsaneni ehteid. Lahtis asuvas ateljees töötavad kunstnikud loovad teoseid väärismaterjalidest, kasutades traditsioonilisi tehnikaid. Nende looming peegeldab Soome looduse ilu ja lugusid.
Eksponeeritud ehted kajastavad Soome mitmekülgsust — rõõmsameelseid ja romantilisi suvesid, mis vastanduvad karmidele ja vastupidavatele talvedele. Chao looming on õrn ja naiselik. Ta naudib looduses viibimist ning näeb ilu igas aastaajas. Oma ehetes soovib Chao väljendada elu lihtsuses peituvat õnne. Teisalt on Eero tööd robustsemad ja neis kajastub Soome kliima karm olemus. Loodus, mis teda lapsena ümbritses — metsad ja järved, olid tema mänguväljak. Eero looming on inspireeritud vanade lugude ürgsest ja toorest müstikast.
Mõlema kunstniku tööd peegeldavad inimeste ja looduse suhet, kuid läbi väga erinevate lähenemiste. Mõlemad kunstnikud keskenduvad pigem vormi ja looduse ilu uurimisele, kui vaatajale kindlate lugude jutustamisele. Nende pühendumus oma taidele on selgelt nähtav tööde kõrges kvaliteedis.
Chao-Hsien Kuo (1973) ja Eero Hintsanen (1972) on Soome kullasseppade paar, kes on töötanud koos alates 2005. aastast ja esinenud rahvusvahelistel näitustel alates 1990. aastate lõpust. Mõlemad on õppinud Lahti disainiinstituudi kullassepakoolis ning omandanud magistrikraadi Aalto Ülikoolis Helsingis. Neid mõlemaid on tunnustatud Soome Kullasseppade Liidu poolt prestiižse tiitliga “Aasta Kullassepp,” mille pälvis Eero 2019. aastal ja Chao 2022. aastal.
Elias Sormanen
Kui põhjamaise öö must koobas neelab mõistuse, astuvad sealt välja varjuolendid. Need on alateadvust asustavad perifeeriates luusivad olendid, kes õilmitsevad piirialadel. Kui saabub katastroof ja mõistus jääb pimedusse hukku, siis millised imelikud kasvud võivad tärgata selle hüljatud mullast? Taolistel hetkedel võib teada tuntud tõde osutuda vaid uskumuseks ja endine fantaasia muutuda uueks tõelisuseks.
Aknanäituse NOVAJA ZEMLJA LAPSED teosed on sündinud soome kirjaniku Antti Salmineni romaani “Lomonosovin moottori” mõjul, mis kujutab selliseid eelnevalt kirjeldatud huvitavaid olusid ning uue kultuuri tärkamist Novaja Zemlja kaugetel saartel.
Elias Sormanen (1986) on soome sepp ja kunstnik, kes keskendub peamiselt skulpturaalsetele vormidele ja haamriga töödeldud, kohrutatud, lehtmetallist kujutavatele reljeefidele. Korduvad motiivid tema loomingus on kõhedus, absurd ja grotesk. Tal on bakalaureusekraad ehtedisainis ning ta on hetkel magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias. Tema töid on eksponeeritud nii grupi- kui ka isikunäitustel Soomes, Saksamaal ja Eestis.
Heigo Jelle
Aknanäitusel LIIVAKAST saab näha sepa Heigo Jelle loomingust kolme raudskulptuuri.
Heigo Jelle kirjutab nii: “Olulisim roll mu tööde sündimisel on mängul. Mängin kujundite, mõtete, rauaga. Elu ei ole ainult seiklus vaid veel rohkem mäng ja enamasti oleneb peategelasest endast, mis mänge ta mängib – kes trips-traps-trulli, kes kabet, kes jalgpalli, kes pokkerit või äraandmist. Või kõike läbisegi. Iga kord, kui töö saab valmis ja see natukenegi kellegile korda läheb – on jälle üks väike mäng võidetud. Sepikoda on mu liivakast ja mänguplats.”
Heigo Jelle (1963) on eesti sepakunstnik. Jelle lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi metallikunstniku diplomiga aastal 1986. 1991-2014 töötas Jelle Eesti Kunstiakadeemias õpetades erialaaineid ning oli sellest vahemikust 18 aastat ka Ehte- ja Sepakunsti osakonnas dotsendi ametis, vastutades sepakunsti õppekava eest. Kunstnik on alates ERKI lõpetamisest ja paralleelselt õppejõu tööga järjepidevalt ka oma loominguga tegelenud. Viimased kümme aastat on suure osa Jelle loomingust moodustanud skulptuurid, kuid ta sõnab: “Ma ei ole ennast skulptoriks hakanud pidama, hea meelega olen sepp edasi, pealegi on kõik tehtu rauast.”