*Pealkiri väljendab ideed lagunemisest (läti k birzt), mis on põimitud kujundiga pisaraist (läti k asaras) vihjates nii hiiekaasiku (läti k birztala) haprusele kui ka pühadusele.
see pole meenutustest
see pole järelkaja
see pole valust
üksildusest
see on imetlusest
see on puudutustest
see on omaksvõtmisest
ajaloost ja iseendast.
Inimliku puudutuse ja looduse võluvas seotuses. Kuidas olla, avastada, teada ning alati veelgi rohkem juurde küsida. Teekonnast, kogemusest. Tegutsedes jääda truuks enda lausutule. Tunnetest mitte nähtavast.
MADARA KEIDŽA
Läti ehtekunstniku Madara Keidža installatsioon BIRZT ASARAS* on emotsionaalne uurimus iidsetest ning sügavatest seostest inimkeha, looduse ja jumaliku vahel. Teosed räägivad ühise ning isikliku mineviku tunnistamisest ja omaksvõtmisest – hinnangute ja kurbuse vabalt.
Baltikumis levinud paganlikest traditsioonidest inspireeritud ehted kehastavad püüdlust austada inimese ja looduse vahelist õrna ja lummavat sünergiat. Läbi detailide, tekstuuride ja vormide soovib autor väärtustada ajalugu tänapäevases võtmes. Sepistatud materjalid nagu hõbe, kannavad endas Maa olemust resoneerides selle ürgse energiaga. Teostes esinevad kujundid viitavad looduse toorele ilule ning inimsoovile sellega sügavamalt ühenduses olla.
Vaatamata pisaratele viitavale pealkirjale, ei näe kunstnik enda teoseid melanhoolse mõtisklusena. Ta selgitab, et näitus pole valust või üksildusest ning ta ei soovi, et minevikku varjutaks igatsus või kahetsus. Keidža kutsub hoopiski avastama maailma, kus ollakse väärtustatud, kus valitseb vastastikune soov ja hooliv puudutus, kus inimese sisemist häält ja tunnetatut peetakse võimsamaks, kui paljalt silmaga nähtut.
Ehted pole mõeldud vaid kehale, vaid ka hingele, peegeldades mälusüsteemi, mis kihiseb elust, iidsetest lugudest ja unustatud rituaalidest. Iga teos on järgneva dialoogiline avaldus ja meeldetuletus eelkäijate vaimsusest, mis elab edasi inimestes ning ümbritsevas looduses.
Näitus toimub tänu Läti Kultuurkapitali Sihtasutuse ja Eesti Kultuurkapitali toetusele.
Madara Keidža (1994) on Läti kaasaegne ehtekunstnik, kes on tuntud oma sui generis disaini poolest, mis uurib looduse ja isikliku identiteediga seonduvat temaatikat ning ehet kui traditsiooni, kogemuse ja kuuluvuse sümbolit. Ta kasutab looduslikke materjale ja elemente, nagu puit, kivid, merevaik ja metallid. Keidža on osalenud mitmesugustel grupinäitustel ja kunstiprojektides Lätis ning rahvusvaheliselt, sealhulgas “Academia” (2019, Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi Arsenālsi näitusesaal), “Värske liha kriitikale” (2019, AALi lõputööde näitus), “Perfect mess” (2019, Tallinna Tänava Kvartali Kunstikvartal), “1919 199+” (2016, Läti Kunstiakadeemia), “Viņas da(r)bā” (2016, Goethe Instituut Riias), “Autor 2016 – Rahvusvaheline kaasaegse ehtekunsti mess” (2016, Bukarest, Rumeenia).