Tagasi Postitatud

Tiina Rajakallio / Khanya Mthethwa / Muyang Li

Sel nädalal avab A-Galerii akendel kolm uut ehtekunstinäitust.

Kolmapäeval, 2. novembril kell 18 avavad A-Galerii AKENDEL näituse väliskunstnikud Tiina Rajakallio Soomest, Khanya Mthethwa Lõuna Aafrika Vabariigist ja Muyang Li Hiinast. Avamisel toimub avalik kunstnikuvestlus Tiina Rajakallioga, mida viib läbi Urmas Lüüs. Näitused on avatud 2. jaanuarini 2023. 

RING
Tiina Rajakallio

Rajakallio projekti lähtepunkt oli soov leida oma lähenemisviis marketriitehnikale ehtekunstis. Ta katsetas erinevate võtetega, et näha, kuidas sobitub tema looming pika traditsiooniga marketriikunsti. Marketrii on puitehistöö tehnika, mida kasutatakse tavaliselt mööbli ja ruumide kaunistamisel. Eri tekstuuriga spoonitükkidest luuakse mosaiigitaolisi kujutisi. Seejuures kasutatakse ära eri puiduliikide ainulaadseid mustreid. Euroopas muutus marketrii populaarseks renessansiajastul Itaalias. Sellest sai populaarne kaunistusviis nii ilmalikes kui ka vaimulikes ringkondades. Projekt sai alguse 2019. aasta sügisel, mil Rajakallio viibis kolm kuud Soome Rooma instituudis Villa Lantes.

Esialgu kajastasid tööd Rajakallio Itaalia-kogemust. Aegamisi hakkasid need kujutama üldist ajatut elukäiku. Kuigi idee luua kollektsioon sündis autori isiklikest kogemustest ja mõtisklustest, püüdis ta tabada eluringi laiemalt. Paar viimast aastat on olnud inimkonnale väga erilised. Inimesed on pidanud silmitsi seisma üleilmsete probleemide ja ebakindlusega. See kõik on meid sügavalt puudutanud. Rajakallio kollektsioon kirjeldab eluringi ja inimkogemuse mitmetahulisust. See kajastab inimeste suhtumist üksteisesse ning inimtegevuse mõju keskkonnale. Väljapanekul särab tööde taga kuldne sõõr. Seda sõõri ja näituse pealkirja „Ring“ võib mõista kui viidet eluringile, päikesele, igavikule või halole. See illustreerib arusaama, et kõik on omavahel seotud ja muutub pidevalt.

Rajakallio tööd on kantavad pildiplaadid. Enamikku neist saab kanda ripatsi või prossina. Ripatsite tagaküljel on tagasihoidlikud hõberõngad, mille abil saab ehte paela või ketiga kaela riputada. Prosside tagaküljel on mugav kinnitus. Mõnel teosel on graveeritud, põletatud või plekitatud detailid. Sarjas on ka heegeldatud ja puust nikerdatud teoseid. Näitusel on väljas valik 40-osalisest kollektsioonist. Tööd on valminud aastatel 2021–2022. Projekti valmimist toetas Soome kunsti edendamise keskus (The Arts Promotion Centre Finland)

Tiina Rajakallio on Soome ehtekunstnik, kes elab praegu Lappeenrantas. 2008. aastal kaitses ta magistrikraadi Stockholmis Konstfacki kunsti-, käsitöö- ja disainiülikooli metalliosakonnas. Bakalaureusekraadi sai ta 2005. aastal Soomes Lappeenrantas Lõuna-Karjala polütehnikumis kiviesemete ja ehtedisaini erialal. Rajakallio osaleb aktiivselt oma valdkonna ühendustes ja projektides. Ta on Kagu-Soome disainerite ühenduse TÄKY esimees. Varem on ta põhitöö kõrvalt tegutsenud ehtekunstiõpetajana. Praegu tegeleb Rajakallio Lappeenrantas asuvas ateljees täiskohaga ehtekunstiga ning loob väiksemahulisi ehtekollektsioone ja esitleb oma töid rahvusvahelistel näitustel. Rajakallio loomingut leidub nii rahvusvahelistes erakogudes kui ka CODA Apeldoorni muuseumis Hollandis, Soome riikliku kunstikomisjoni ja Soome ehtekunstiühingu kollektsioonis.

UMSWENKO
Khanya Mthethwa

Näitus UMSWENKO kannab endas Aafrika põlisrahvaste eneseväljendust. Selles on julgus esitleda end maailmale oma kultuuripärandi kaudu. Ehete ja kehamaali funktsioon areneb näitusel kaugemale nende kaunistavast eesmärgist. Põlisrahvaste jaoks on keha osa nende identiteedist ning materjalid, millega keha kaetakse, seostuvad kultuuritavadega ja tekitavad ühtekuuluvustunnet.

Mthethwa kasutab konkreetseid motiive eri etniliste rühmade visuaalsest pärandist ning ühendab oma töödes kunstnik zulu, ndebele ja suri rahvaste ning Lääne-Aafrika Ankara kanga elemente, millel on sarnasusi kehamaalingute ja -kaunistuste ning seinamaalingutega. Suri ja zulu naised kasutavad savi, et kaitsta oma nahka päikese eest. Portreedel kujutatakse savi meigi ja valge ookriga. Ndebele ja ghana rahvaste jaoks on tekstiilid ja mustrid kangastel või seintel oluline rahvuslik tunnusmärk. Korduv rombimotiiv pärineb zulu helmestelt ning seda leiab 3D-trükitud ja käsitsi kootud ehete mustritest. 3D-trükitud helmed ja kaelakeed kujutavad etnoste võimet ajas kohaneda ja areneda, trotsides seejuures visalt koloniaalajastu mõju riietusviisidele. Suri rahvas kasutab keha kaunistamiseks savi. Sellest innustatuna kandis kunstnik Ankara kanga kehale justkui kehavärvina. 

Kunstniku töö näitab, kuidas ehete tähendus muutub olenevalt kultuurikontekstist. Tänapäeval on tehnoloogia osa kultuurikontekstist, kus masstootmine on käsitööna valmistatud ehete suhtes ülimuslik. „Umswenkos“ põimub digikunst taasavastatud ajalooga. Kollektsiooni jõudnud lahendused on saanud inspiratsiooni 3D-trükitud põlisrahvaste motiividest. Samuti lõimis kunstnik oma töösse kudumistehnikad, mis sümboliseerivad põlisrahvaste iidseid käsitööoskusi. Kudumine sümboliseerib põlisrahvaste mitmetahulist ja -kihilist ajalugu ning viisi, kuidas see muutub osaks ainelisest kultuurist.

Kollektsioon „Umswenko“ on visuaalne sümbol ehetele, kehamaalingutele ja kaunistustele kui kunstivormile, mis muutub iga põlvkonnaga.

Ühtlasi tähistab kunstnik näitusega erinevaid põlisrahvaid ja kutsub külastajaid üles mitte vaatama neid kui kultuurilist võõrkeha, vaid kui arenevat organismi, kes valib ise, kuidas end maailmale esitleda. Zulu rahvas ei koosne ainult odadest ja loomakangastest. Suri rahvas on peidus enamat kui lilled ja kehamaalingud. Ghanalastel on varuks rohkem kui Ankara kangas. Ndebele rahvas on suurem, kui seinamaalingutest ja kaelarõngastest paistab. Kunstniku eesmärgiks on näidata, et põliselanikud pole alamklass ning avada, kuidas nad ajas ja ruumis mõtlevad, kujutlevad, loovad, kasvavad ja elavad. Näiteks ghanalased võtsid Ankara kanga omaks alles siis, kui hollandlased seda neile tutvustasid. Zulu rahvas jällegi võttis kaubanduse kaudu kasutusele helmed ja kujundas sellest oma isikupära ning suri rahvas seisab visalt vastu igasugusele kultuurilisele välismõjule. Koloniaaltaustaga inimesed avaldavad oma seisukohti ja kasutavad ajaloo mõju uue identiteedi väljendamiseks. Seejuures tunnistavad nad traumaatiliste sündmuste ja ajaloo olemasolu, mitte ei püüa neid varjata. Kunstnik ärgitab inimesi pilte vaadates mõtlema koloniaalajastust kaugemale ja suhtuma neisse kui inimolemuse ilu kehastusse. Näitusega kutsub Mthethwa vaatajat üles tundma huvi kultuurikaunistuste tähenduse vastu, et saavutada kultuuridevaheline mõistmine.

Khanya Mthethwa on Lõuna-Aafrika vabariigis KwaZulu-Natalis sündinud auhinnatud ehtedisainer, kes on praegu Johannesburgi ülikooli doktorant visuaalkunsti osakonnas kunstiajaloo erialal. Tal on magistrikraad disaini erialal ning lisaks töötlemata teemantide hindamise ja teemantide lõikamise sertifikaadid. Mthethwa ettevõte Changing Facets spetsialiseerub nüüdisaegsetele kantavatele ehetele, mis on inspireeritud Aafrika mandri põlisrahvaste kultuuridest. Ta edendab kirglikult ehtekunsti oma riigis, olles üheks Lõuna-Aafrika ehtenädala loojatest.

AED
Muyang Li

Kollektsiooni „Aed“ eesmärk oli avastada Hiina traditsioonilist sametlillede valmistamise kunsti. Sametlilli kasutati peakaunistuste loomisel, peamiselt õukonnadaamide uhkete soengute ehtimiseks. Toretsevad keerulised soengud võrratult detailsete sametlilledega tänapäeva sellisel kujul enam ei sobi. Tänu we-media platvormi laialdasele levikule on pärandkäsitöö taas avalikku ruumi jõudnud. Kuid tihtipeale on see ikkagi seotud vanaaegse moega.

Sametlilledele on iseloomulikud keerukad monoliitsed vormid, mis koosnevad suurest hulgast korduselementidest. Neid analüüsides ja ümber korraldades uurisin väljundeid ning võimalusi, mis sobivad tänapäeva konteksti.

Traditsiooniline sametlill on valmistatud erakordsel viisil siidist ning sellega on püütud tabada taime ehedust ja mitmekülgsust. „Aed“ on kui kummardus traditsioonile, kuid teisest küljest on sametlill rüütatud tänapäevasesse vormi. Värvi ja materjali võlu on vahetum, ilma et selle vorm seda piiraks.

Muyang Li on õppinud Hiinas Pekingis kunstide keskakadeemias (CAFA) ning nüüd tudeerib ta Eesti kunstiakadeemia (EKA) magistriõppes ehte ja sepise erialal. Tema töid on eksponeeritud Hiinas, Hollandis, Gene Townis ja Tallinnas.