Tagasi Posted on

SANNA NUUTINEN, KAISA VUORINEN / CAROLINE BACH, DARIUS WOJDYGA

Reedel, 18. augustil kell 18:00 avavad A-Galerii AKENDEL kaks ühisnäitust neli väliskunstniku. Näitusega JÕGEDE HÄVING ühendavad loomingulised jõud Caroline Bach (NDL) ja Darius Wojdyga (NO) ning näitusel ÜLE / PIIRES teevad seda kunstnikud Sanna Nuutinen (FI) ja Kaisa Vuorinen (FI).

Näitused on A-Galerii akendel üleval kuni 8. oktoobrini.

JÕGEDE HÄVING

Caroline Bach (NDL) ja Darius Wojdyga (NO)

Näitusega soovivad kunstnikud pöörata tähelepanu meie maid põimivatele jõgedele. Bach ja Wojdyga mõlemad tunnevad sidet kindlate jõgedega Euroopas, mis on silmitsi seisnud massiivsete keemiliste õnnetustega. Oma loovuurimuses seisavad nad nende jõgede hoidmise eest, rõhutades veekogude tähtsust ning tõstes teadlikkust nende ökosüsteemide hapruse kohta.

Jõed kannavad infot mägedest mereni, rikastades oma voolu igal käänakul. Nii kannavad jõed endas lisaks mineraalidele ja toitainetele inimtegevuse ja selle ökotsiidi jälgi. Aegade vältel on voolav vesi kujundanud maastikke, uuristanud orge ja loonud koopaid. Tänapäeval püüavad inimesed loodust kontrollida, ümber suunates jõgesid, tekitades veehoidlaid, asfalteerides ja ehitades betoonist jõepanku. Inimesed kasutavad vett põllumajanduses, tööstuses ja energiatootmises. Jõed on üha vaenulikumad keskkonnad kõigile ainulaadsetele veeolenditele. Kemikaalid tapavad populatsioone ning meditsiinijäätmed muudavad loomade kehasid, samal ajal kui muutused vee happesuses ja temperatuuris  viivad ökosüsteemi tasakaalust välja. Tagatipuks põhjustab veekeskkonna elusolendite halb kohtlemine olulisi probleeme ka inimestele.

Näituse kesksed kolm jõge on Norras asuv Akerselva, kus Darius elab; Prantsusmaal asuv La Dore, kus Caroline kasvas üles; ja Hollandis asuv Rijn, kus Caroline praegu elab. Dariuse teosed on valmistatud metallijääkidest, mis on välja õngitsetud Akerselvast. Materjalid on töödeldud ja vormitud patogeenide ja mikroorganismide kuju järgi. Caroline punub kokku kangast, plastikut ja juhtmeid, et luua kauneid pindu, mis meenutavad vee lainelisi maastikke.

Caroline Bach (1995) on prantsuse ehte-, tekstiili- ja tsirkusekunstnik, kes elab Amsterdamis. Tal on ehtekunstis bakalaureusekraad Gerrit Rietveld Akadeemiast ning ta on lisaks õppinud erinevaid käsitöötehnoloogiaid Prantsusmaal, Hiinas ja Hollandis. Tema loomingu fookus on post-antropotsentristlik, propageerides looduslähedust läbi oma loomingu ja tegevusega haridusasutustes. Bach on Amsterdami kaasaegse ehtegalerii The Pool kaasasutaja.

Darius Wojdyga (1975) on kaasaegne ehtekunstnik Poolast, kes elab Norras alates 2005. aastast. Pärast bakalaureusekraadi omandamist ja vahetusõpinguid Gerrit Rietveldi Akadeemias jätkab ta oma magistrikraadi omandamist Oslos asuvas Rahvuslikus Kunstiakadeemias metalli- ja ehtekunsti osakonnas. Darius asutas Oslos kaasaegse ehtegalerii Galleri Skrankeni ning kaasaegse ehtefoorumi Display Case.

ÜLE / PIIRES

Sanna Nuutinen (FI) ja Kaisa Vuorinen (FI)

Näitusel ÜLE / PIIRES kohtuvad kahe Soome kunstniku, Sanna Nuutineni ja Kaisa Vuorineni, teosed, et uurida inimolevuse sügavat ja vastandlikku suhet ümbritseva, looduse ning ajaga.

Sanna Nuutineni kollektsioon ÜLE ärgitab mõtlema inimtegevuse mõjule maailmas. Ta küsib: “Mida tulevased põlvkonnad meie ajast arvavad? Kas nad imestavad, kui raiskavad, hävitavad ja tarbimisele keskendunud me olime? Miks me ei püüdnud leida elus tasakaalu keskkonna ja loodusega?” Nuutinen kasutab oma taides sõnumi edastamiseks sümboolset liblikat – inimtegevuse pealtnägijat. Liblikas kannab meie lood, kogemused ja küsimused järgmistesse sajanditesse, järgmiste röövikuteni. Ta viib neid edasi aina kaugemale, üle merede ja sügavale metsadesse. Liblikas teab, et kunagi saabub maailma mõistmine, õiglus ja ilu.

Kaisa Vuorinen kollektsiooniga PIIRES keskendub isikliku ruumi ja aja mõistele igapäevaelu kiire sagina keskel. Ta peab isiklikku aega samaväärseks isikliku ruumiga. Loominguks aega võttes saab ta keskenduda endale, ta saab üheks aja ja ruumiga. Vuorinen tabab oskuslikult paradoksaalset mööda vuhisevate hetkede ajatut olemust. Näitusel esitleb ta “käevõru-tiibu”, mis on valmistatud hõbedast ja shibuichist. Shibuichi on Jaapani päritoluga vase ja hõbeda sulam, mille kunstnik ise valmistab.

Sanna Nuutinen on soome ehtekunstnik ja looja. Ta õppis ehtedisaini ja kullassepatööd Lahti Rakenduskõrgkoolis ning tal on magistrikraad Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolist. Hetkel töötab ta ehtestuudios Hernesaaris, Helsingis.

Kaisa Vuorinen on soome vabakutseline ehtekunstnik ja -disainer. Ta õppis ehtedisaini ja kullassepatööd Lahti Rakenduskõrgkoolis, tal on magistrikraad Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolist ja ta lõpetas LAB Rakenduskõrgkooli 2023. Hetkel töötab ta ehtestuudios Hernesaaris, Helsingis.

Tagasi Posted on

MIND + MAP

 
Näituse keskmes on mõttemaailmad ja kaardid. Oleme mõelnud Tallinnale ja sellele, mida see Helsingist vaid umbes 80 kilomeetri kaugusel asuv linn meie jaoks tähendab. Me oleme seda linna palju kordi külastanud, kuid sel korral püüame Tallinna näha ehtekunstniku silmade läbi ja leida sellele iseloomulikke paiku. Lisaks peidame näituse raames Tallinna tänavatele ehteid. Peidikud saavad olema pisikesed, kuid silmaga nähtavad, ja nende leidmiseks on vaja kaarti või vihjeid. Tänavale peidetud ehted juhatavad leidja A-Galeriini.
 
Kaisa Vuorinen:
Töö mängib enamiku inimeste elus suurt rolli. Kes ei tööta, sel pole ka raha.
Raha, töö ja võistlemine on minu ehete kesksed teemad. Ma mõtlen neist tihti. Enamiku ehete valmistamiseks olen kasutanud aeganõudvat ja töömahukat Jaapanist pärit mokume gane tehnikat, mis seisneb eri metallikihtide liitmises. Ehetel olevad mustrid on pärit kirbuturgudelt leitud spordimedalitelt. Ehete pealispinnal teevad inimesed kuldmedalite nimel rasket tööd.
*Mündid sümboliseerivad väikseid rahasummasid. Neid võib tihti tänavatelt leida, kuid sageli ei vaevu inimesed liiga väikese väärtusega münti üles korjama. Mul on kodus kausitäis münte, mida ma ei saa enam poes kasutada, sest need on käibelt kadunud. Need on tehtud mitmesugustest metallidest ja nende väärtust on raske hinnata. Mõned minu ehted on valmistatud müntidest. Ma annan neile oma (käsi)töö kaudu uue elu ja väärtuse.
 
Sanna Nuutinen:
Kõik algab ühest kaardist; maismaa, vesi, koordinaadid. Sellele lisanduvad piirid ja müürid. Müürid lahutavad, kaitsevad või ähvardavad. Kes ehitas müüri ja milleks? Kellel on lubatud teisele poole minna? Ühel pool müüri võib olla õnn, kuid teisel pool on midagi muud. Sõnad said valitud nüüdisaegsetest meediaväljaannetest. Need on möödaminnes tehtud märkused aktuaalsete teemade – liikumiste, piiride ja poliitika – kohta. Hõbeehetena annavad need meile rohkem aega, et mõtiskleda sõnade laiema tähenduse üle. Ma valisin välja eri paikade koordinaadid. Mõned neist juhatavad väljamõeldud müüride või piirideni, mis asuvad keset merd ja ookeane. Teiste taga on päris müürid. Mõned juhatavad aga müürideni, mille aukudest võib leida ehteid. Kuhu sina müüri ehitaksid? Või sooviksid sa hoopis mõne müüri lammutada?
 
Teekond:
Me peitsime Tallinna tänavatele hulga pisikesi ehteid. Teekond algab sadamaterminalist ja lõppeb Pikal tänaval, A-Galerii lähedal. Ehete leidmiseks tuleb külastajal uurida näitusel olevaid fotosid. On huvitav näha, kui kauaks ehted tänavatele jäävad.