PUHAS LAHKUS + TANTSULÕVI
Heigo Jelle
Heigo Jelle (1963) on metallikunstnik. Ta lõpetas ERKI 1986. ning töötas õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias aastail 1991-2015, sellest kaheksateist aastat dotsendi ametis. Jelle põhiline materjal on olnud raud ja põhiline tehnoloogia sepis. Jellel on valminud töid ehetest skulptuurideni. Näitustel on ta esinenud suhteliselt vähe. Tema loomingu põhirõhk on olnud tellimustöödel, mida on kavandatud nii ajaloolisse kui kaasaegsesse keskkonda, nende hulgas üheksa väravat Tallinna Vanalinna piirides. Jelle viimane monumentaalne töö oli 2020 juunis valminud nelja meetri kõrgune skulptuur “Äratus” Nõmmel Torni tänaval.
A-Galerii akendel on kaks Jelle sepistatud ja keevitatud terasest skulptuuri.
OLEMISE KERGE KOOREM
Ljubov Kedrina
Igaüks kannab endaga kaasas minevikku täis eelmääratud sündmuseid ja kontrollimatuid situatsioone. See koosneb eelkäijate kogemustest kus teadlikud valikud ja saatuslikud sündmused on omavahel lõputult ebastabiilsed. Me kanname endaga seda olemise kerget koormat kaasas.
Ljubov Kedrina (1987) on sündinud ja kasvanud Tallinnas. Esimese kõrghariduse omandas Tallinna Ülikoolis Kunstiteraapia erialal 2011. aastal (BA). Teise kõrghariduse omandas EKA ehtekunsti erialal 2019. aastal (BA), peale seda viibis vilistlaspraktikal Soomes. Ta on osalenud rühmanäitustel Itaalias, Portugalis, Venemaal ning Eestis.
VÄLK LOOTOSÕIES
Bruno Lillemets
“See, kuidas lootose õienupp aeglaselt avaneb, oma õielehti vaikselt laiali ajab, on ju nagu tõe selgumine, mis siis seal roosade õielehtede vahel nähtavaks muutub, meenutab ju briljandilõikelist kalliskivi. Pole midagi imestada, et jumalad sellel istuda tavatsevad”.
– Tõnn Sarv
Bruno Lillemets (1979) õppis Eesti kunstiakadeemias ehtekunsti erialal. Näitustel on ta osalenud aastast 1998. Viimased kümme aastat tegeleb Lillemets peamiselt suuremõõtmeliste objektide loomisega avalikku ruumi. Näiteks interaktiivsed robotseened Tallinna Teletornis ja kujunduselemendid Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone püsiekspositsioonis. Skulptuure ja installatsioone võib leida lisaks Tallinnale veel Rakveres, Tartus, Narvas, Kohtla- Järvel, Põlvas, Kehras. Tema töid on ka Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumi kogudes.
SÕNUM BABÜLONIST
Tamara Sergijenko
Tänapäevases maailmakorralduses puutume sageli kokku iidsete tsivilisatsioonide traditsioonidega. Üks nendest – ehete loomine ja kandmine – ei ole kaotanud oma aktuaalsust ka meie päevil. Ammumöödunud aegade kordumatu koloriit kajastub maalidel, mis on ootamatul kombel “inkrusteeritud” hõbedast ehetega.
Sergijenko põhilooming on emailikunsti keskne. A-galerii aknal esitleb ta maale ning hõbeehteid harvaesinevas ning tehniliselt väga nõudlikus akenemailitehnikas (plique-a-jour).
Tamara Sergijenko (1950) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ja on osalenud näitustel Eestis ja mujal: Ameerikas, Inglismaal, Jaapanis, Prantsusmaal, Poolas, Leedus, Venemaal. Sergijenko on osalenud sümpoosiumidel Saksamaal, Inglismaal ja Leedus; samuti on ta pidanud meistriklasse ja esinenud loengute ja videoprogrammidega USAs ning Venemaal ning on saanud preemiaid ja diplomeid erinevatelt konkurssidelt.
Sergijenko ehted ja objektid, on esindatud “Kollektsionääride Kuldraamatus” (Les Editions Arts et Images du Monde, Pariis 1992-1993). Tamara Sergijenko teoseid on Eesti, Venemaa, USA ja Saksamaa muuseumides ning erakollektsioonides.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
KUNSTNIKUVESTLUS: LJUBOV KEDRINA
KUNSTNIKUVESTLUS BRUNO LILLEMETS
MEEDIAKAJA
EDASI. Metallikunstnik Heigo Jelle:rauda vägivallaga ei painuta. “Kunstnikuvestlus”