Tagasi Postitatud

A-Galerii aastanäitus 2020

A-Galerii Seifis avaneb läbilõige kohalike ehtekunstnike lõppeva aasta suundumustest aastanäitusega NÄITUS-MÜÜK 2020, mis on huvilistele avatud alates teisipäevast, 8. detsembrist. Näitus kestab 30. jaanuarini 2021.

Näitus koondab üle 30 ehtekunstniku viimase aasta loomingut ning võtab lähtepunktiks uskumatu, usutava ja enneolematu aasta keerdkäigud, et arhiveerida selle kaost ja ilu. Aastanäituse ehted on ka müügis ning ainulaadseid autoritöid on võimalik endale soetada terve näituse kestvuse aja.

Näituse juhtmõte on uurida kunstnikelt, kuidas on 2020. aasta oma vääramatu jõuga mõjutanud nende elu ja loomingut. Lõppev aasta on endas kandnud palju ärevust ja muret teadmatuse ees, kuid samas andnud ka võimaluse ootamatult teisiti kulgevas ajas senisest enam süveneda kohal olemisse. Eraldatusest leiab inspiratsiooni, vajalikku rahu ja aega, et hinges olevaga tõtt vaadata ning see vormi valada. 

Ehtekunstnik Liisbeth Kirss: “Selle aasta piirangud sundisid mind võtma pausi, läbi mille sain rahulikult mõelda või ka mitte mõelda oma loomingu üle. Tunnen, et see oli väga vajalik ja kuidagi muud moodi see ei olekski saanud juhtuda.”

Samas on ka kunstnikke, kelle jaoks pakilised argimured suruvad loominguga tegelemise tagaplaanile, sest majanduslik olukord kannatab koroonaviiruse tõttu. “Hiljuti jäin oma ateljeest ilma, kuna see asus vanalinna tuntud restorani majas ning restoran läks pankrotti. Seega on pandeemial päris otsesed mõjud loometööle,” ütleb kunstnik Anni Kagovere. Kunstniku Claudia Lepiku sõnul pole tema loomise rütm hetkel muutunud ja teekonnad, mis kunstnik igapäevaselt võtab, on endiselt sama tagasihoidlikud nagu nad enne pandeemiat olid. 

A-Galerii on kohaliku ehtekunsti kodugalerii ning kohtumispaik, kus saab tutvuda üle saja erineva autori loominguga. A-Galeriis avaneb Eesti ehtekunsti lugu läbi erinevate generatsioonide, vormide ja ideede. Toimides nii müügi- kui näitusepinnana, esindab A-Galerii Eesti professionaalsete ehtekunstnike erinevaid põlvkondasid ning koolkondi. Iga käsitööna valminud ehe on kordumatu ning kannab endas autorile ainuomast käekirja ja kontseptsiooni, mis on teostatud meisterliku tehnikaga. 

Näitusel osalevad järgmised kunstnikud:

Krista Laos, Ive-Maria Köögard, Mari Pärtelpoeg, Ülle Mesikäpp, Anne Roolaht, Tea Vellerind, Ihan Toomik, Anni Kagovere, Kertu Vellerind, Mari Relo-Šaulys, Adolfas Šaulys, Urve Küttner, Liisbeth Kirss, Ulvi Haagensen, Ülle Voosalu, Tamara Sergijenko, Claudia Lepik, Ivar Kaasik, Ane Raunam, Kadi Kübarsepp, Ülle Kõuts, Keesi Kapsta, Katrin Veegen, Raili Vinn, Merike Balod, Margit Paulin, Aino Kapsta, Kristi Paap, Kätrin Beljaev, Erle Nemvalts, Melitina Balabin, Nikolai Balabin, Marita Lumi, Ene Valter, Viktorija Lillemets, Rita-Livia Erikson, Sille Luiga, Kristiina Laurits.

Tagasi Postitatud

JELLE x KEDRINA x LILLEMETS x SERGIJENKO

PUHAS LAHKUS + TANTSULÕVI
Heigo Jelle

Heigo Jelle (1963) on metallikunstnik. Ta lõpetas ERKI 1986. ning töötas õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias aastail 1991-2015, sellest kaheksateist aastat dotsendi ametis. Jelle põhiline materjal on olnud raud ja põhiline tehnoloogia sepis. Jellel on valminud töid ehetest skulptuurideni. Näitustel on ta esinenud suhteliselt vähe. Tema loomingu põhirõhk on olnud tellimustöödel, mida on kavandatud nii ajaloolisse kui kaasaegsesse keskkonda, nende hulgas üheksa väravat Tallinna Vanalinna piirides. Jelle viimane monumentaalne töö oli 2020 juunis valminud nelja meetri kõrgune skulptuur “Äratus” Nõmmel Torni tänaval.

A-Galerii akendel on kaks Jelle sepistatud ja keevitatud terasest skulptuuri.

OLEMISE KERGE KOOREM
Ljubov Kedrina

Igaüks kannab endaga kaasas minevikku täis eelmääratud sündmuseid ja kontrollimatuid situatsioone. See koosneb eelkäijate kogemustest kus teadlikud valikud ja saatuslikud sündmused on omavahel lõputult ebastabiilsed. Me kanname endaga seda olemise kerget koormat kaasas.

Ljubov Kedrina (1987) on sündinud ja kasvanud Tallinnas. Esimese kõrghariduse omandas Tallinna Ülikoolis Kunstiteraapia erialal 2011. aastal (BA). Teise kõrghariduse omandas EKA ehtekunsti erialal 2019. aastal (BA), peale seda viibis vilistlaspraktikal Soomes. Ta on osalenud rühmanäitustel Itaalias, Portugalis, Venemaal ning Eestis. 

VÄLK LOOTOSÕIES
Bruno Lillemets

“See, kuidas lootose õienupp aeglaselt avaneb, oma õielehti vaikselt laiali ajab, on ju nagu tõe selgumine, mis siis seal roosade õielehtede vahel nähtavaks muutub, meenutab ju briljandilõikelist kalliskivi. Pole midagi imestada, et jumalad sellel istuda tavatsevad”.

– Tõnn Sarv

Bruno Lillemets (1979) õppis Eesti kunstiakadeemias ehtekunsti erialal. Näitustel on ta osalenud aastast 1998. Viimased kümme aastat tegeleb Lillemets peamiselt suuremõõtmeliste objektide loomisega avalikku ruumi. Näiteks interaktiivsed robotseened Tallinna Teletornis ja kujunduselemendid Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone püsiekspositsioonis. Skulptuure ja installatsioone võib leida lisaks Tallinnale veel Rakveres, Tartus, Narvas, Kohtla- Järvel, Põlvas, Kehras. Tema töid on ka Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumi kogudes.

SÕNUM BABÜLONIST
Tamara Sergijenko

Tänapäevases maailmakorralduses puutume sageli kokku iidsete tsivilisatsioonide traditsioonidega. Üks nendest – ehete loomine ja kandmine – ei ole kaotanud oma aktuaalsust ka meie päevil. Ammumöödunud aegade kordumatu koloriit kajastub maalidel, mis on ootamatul kombel “inkrusteeritud” hõbedast ehetega. 

Sergijenko põhilooming on emailikunsti keskne. A-galerii aknal esitleb ta maale ning hõbeehteid harvaesinevas ning tehniliselt väga nõudlikus akenemailitehnikas (plique-a-jour).

Tamara Sergijenko (1950) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ja on osalenud näitustel Eestis ja mujal: Ameerikas, Inglismaal, Jaapanis, Prantsusmaal, Poolas, Leedus, Venemaal. Sergijenko on osalenud sümpoosiumidel Saksamaal, Inglismaal ja Leedus; samuti on ta pidanud meistriklasse ja esinenud loengute ja videoprogrammidega USAs ning Venemaal ning on saanud preemiaid ja diplomeid erinevatelt konkurssidelt.

Sergijenko ehted ja objektid, on esindatud “Kollektsionääride Kuldraamatus” (Les Editions Arts et Images du Monde, Pariis 1992-1993). Tamara Sergijenko teoseid on Eesti, Venemaa, USA ja Saksamaa muuseumides ning erakollektsioonides.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

KUNSTNIKUVESTLUS: HEIGO JELLE

KUNSTNIKUVESTLUS: LJUBOV KEDRINA

KUNSTNIKUVESTLUS BRUNO LILLEMETS

MEEDIAKAJA
EDASI. Metallikunstnik Heigo Jelle:rauda vägivallaga ei painuta. “Kunstnikuvestlus”

Tagasi Postitatud

POLÜKROOMNE RISTMIK

Viimasel ajal positsioneerib kunstnik Tamara Sergijenko end polükroomsel ristmikul, kus pulbitsevad sündmused, mis ei jäta kedagi ükskõikseks. Kaasaja iseärasused inspireerivad käesoleva näituse autorit otsimaks uusi eneseväljendusviise. Mõtisklused globaalsetel teemadel viivad kunstniku tsivilisatsiooni alglätetele, mis on tekkinud inimkonna koidikul. Ammumöödunud aegade kordumatu koloriit kajastub autori maalilistel töödel, mis on ootamatult „inkrusteeritud“ hõbedast ehetega. Peenekoelisesse tingliku risttee „mängu“ kaasahaaratud vaataja muutub autori mõttekaaslaseks, kui ta leiab, et igavene püüdlemine täiuslikkuse poole päästab inimkonna enesehävitusest.

Kaasaegses maailmakorralduses võib sageli puutuda kokku iidsete tsivilisatsioonide traditsioonidega. Üks nendest – ehete loomine ja kandmine – ei ole kaotanud oma aktuaalsust ka tänapäeval. Nende kivide maagilised omadused, mida on ammustest aegadest kätketud talismanidesse, amulettidesse ja kaitseelementidesse, andsid neile asjadele sümboolse tähenduse. Taolised pisikesed dekoratiivsed esemed muutusid omakorda usu, lootuse ja armastuse akumulaatoriteks, mis vastavalt sündmusele kujundasid ja reguleerisid suhteid inimeste vahel.

Tamara Sergijenko on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ja on osalenud paljudel näitustel siin ja mujal: Ameerikas, Inglismaal, Jaapanis, Prantsusmaal, Poolas, Leedus, Venemaal jne. Kunstnik on osalenud erialasümpoosionidel Saksamaal, Inglismaal ja Leedus. Samuti on Segijenko pidanud meistriklasse Ameerikas ja Venemaal ning on arvukalt saanud preemiaid ja diplomeid erinevatelt konkurssidelt.

Tamara Sergijenko emailitöid võib leida „Kollektsionääride Kuldraamatus” (Pariisi kirjastus „Les Editions Arts et Images”, 1992-1993). Kunstniku paremad teosed on Eesti, Venemaa, Ameerika ja Saksamaa muuseumides ning ka erakollektsioonides.

Suurem osa T. Sergijenko loomingust on pühendatud tööle emailiga. Ta kasutab mitmeid erinevaid tehnikaid. Üks neist on tänapäeval haruldane akenemail, millega tegelejaid on kogu maailmas väga vähe. Oma kunstiteostega tõestab Sergijenko jätkuvat huvi selle vana tehnika osas nii kunstniku kui vaataja seisukohast.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital