Tagasi Postitatud

Erle Nemvalts/ Merilin Pedastsaar

Reedel, 24. mail kell 18:00 avati A-Galerii AKENDEL kahe kunstniku, Erle Nemvaltsi ja Merilin Pedastsaare soolonäitused.

ARMASTUSEST JA MUUST SELLISEST

Läbi generatsioonide on muinasjutud olnud unistuste, lootuste ja fantaasiate reservuaarid. Miljonid naised on kujundanud nende kaudu oma psühhoseksuaalset enesepilti ja arusaamu sellest, millist käitumist neilt oodatakse, milleks nad võimelised on, mille eest nad tunnustust peaks pälvima ja milles üldse naise jaoks tunnustus peaks seisnema. Romantilist ideaali on aga paraku keeruline reaalsusesse sobitada. Kuidas leida tasakaal kaaslaseigatsuse, üksildushirmu ja iseseisvusiha vahel? Vastus peitub armastuses, kuid kuniks tegeleda vastuse otsimisega…

Erle Nemvalts (1991) on Eesti ehtekunstnik. Tema loominguline praktika keskendub peamiselt inimeste käitumismustritele ning -eripäradele. Oma teostes kasutab kunstnik sageli sümbolite ja materjalide kontraste, milles kohtuvad kergus-raskus, lootus ja meeleheide. Nemvaltsi loomingut on eksponeeritud mitmetel näitustel Eestis, Portugalis, Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Ameerika Ühendriikides, Hollandis ja Ungaris. Aastal 2019 pälvis Nemvalts Noore Ehte Fondi eristipendiumi ning 2023. aastal Marzee galerii lõpetajate näituse preemia.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

RING-Kulg

Kulg ja kulgemine – see on loomulikkuse ilming, eheduse avaldumine (ravimtaimel ravivägi, metallil looduslik paatina). Taoistid ütlevad, et loomulikuks ei saada mitte ülespoole pürgides, vaid hoopis vastandteel – alla langedes. 

Paatina on aja jooksul moodustunud õhuke oksiidikiht metalli pinnal, mis tekib keskkonnas leiduvate elementide kokkupuutel. Näiteks raud moodustab oma loodusliku paatina, mida tuntakse roostena, reageerides hapniku ja õhuniiskusega. 

Näitusel RING-kulg esitleb Merilin Pedastsaar peamiselt abstraktseid maale, mis on teostatud messingule ja terasele. Tehnikatena on selleks kasutatud laserlõikust, metallivalu, -söövitust ning metallide keemilist värvimist ehk patineerimist. Metallide värvimise ajalugu ulatub tagasi tuhandeid aastaid ning patineerimise eesmärk on olnud religioosne, praktiline ja dekoratiivne. Laiemalt levinud kunstiks muutus see 19.sajandil. Pedastsaar sõnab: “Metallide värvimine nõuab keskendumist – väga täpset paatina retsepti järgimist, aga ka kannatlikkust ja minna laskmist. Töö tehtud, kohe eemaldu! Suur osa lõpptulemusest on ettearvamatu, tuleb usaldada elu ja anda metallile võimalus. Värvid on pidevas liikumises – ilmuvad ja mattuvad teiste toonide alla. Selline kulgemine koos paatina maalingutega on olnud ühtviisi vapustav ja nauditav koostöö, mida võiks võtta kokku Laozi õpetusega: Toimi toimimata.”

Merilin Pedastsaar (1989) kunstnikunimega MERI on metallikunstnik, loovjuht ja galvaanik oma ettevõttes Ehemeri. 2014 omandas ta Eesti Kunstiakadeemias bakalaureusekraadi ning samal aastal tunnustati ka Roman Tavasti nimelise noore ehtekunstniku preemiaga. Pedastsaar täiendas õpinguid Rootsis, olles vahetusüliõpilane Göteborgi Ülikooli Disaini ja Tarbekunsti teaduskonnas ning praktikandina Christer ja Lena Bergestad Jonssoni stuudios Jungfruhuset. 2015-2020 töötas ta Viljandi Kultuuriakadeemias külalisõppejõuna, juhendades galvaanika kursusi (galvanoplastika, kuldamine, hõbetamine, patineerimine, metallide söövitamine ja anodeerimine).