Tagasi Posted on

PARIMA SEIFINÄITUSE KONKURSS

Alates 2007. aastast toimub A-Galeriis iga aasta parima seifinäituse valimine. Konkursi eesmärk on tunnustada kunstnike meisterlikke saavutusi oma loomingus. Võitja selgitavad välja A-Galerii osanikud.

2021 – Taavi Teevet AINUEKSEMPLAR

2020 – Erle Nemvalts VOORUSE LÄTTED

2019 – A-Galerii 25 juubelinäitus MÄLUKAARDID

2018 – Marita Lumi PAREM HOMME

2017 – Kertu Vellerind FACEBOOK/NÄORAAMAT

2016 – Caius Kull (H)AAKRIK

2015 – Mari-Relo Šaulys ja Adolfas Šaulys VERTIKAAL

2014 – Mari Pärtelpoeg RINGID

2013 – Leida Ilo HINGEPAADID

2012 – Urmas Ott (Hans-Otto Ojaste ja Urmas Lüüs) VARJEND 2415

2011 – Ülle Kõuts VESI

2010 – Kaire Rannik INONOTUS OBLIQUUS

2009 – Maria Valdma TOLM

2008 – Katrin Amos SAHTELDUSED

2007 – Katrin Veegen LOORBERID

Tagasi Posted on

A-Galerii 2020. aasta parim seifinäitus

Eesti ehtekunstnikud kuulutasid välja 2020. aasta parima A-Galerii seifinäituse. A-Galerii SEIF on kohaliku ehtekunsti olulisim näitusepind, mis keskendub professionaalsete ehtekunstnike ja seppade värske loomingu tutvustamisele. Eelmise aasta parimaks seifinäituseks valiti Erle Nemvaltsi näitus VOORUSE LÄTTED.

Näitusega mõtiskles autor selle üle, kui igihaljad on otsingud eetilise koostoimimise viiside järele ühiskonnas ning kuidas see otsing ebakindlas kaasajas otsusteks manifesteerub. “Inimesed on aegade algusest otsinud kombelist täiust. Sellest hoolimata tundub keeruline leida inimtegevusega seotud valdkonda, kus ei tehtaks eetilisi kompromisse mõne kindla grupi huvidest,” kirjeldab Erle Nemvalts vooruse lätete otsinguid. Näitus oli A-Galerii SEIFIS üleval 22.08-12.09.2020

Erle Nemvalts (1991) on Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti magistrant. Tema tööd keskenduvad peamiselt inimeste käitumismustritele ning -eripäradele. Nemvalts pälvis 2019. aastal Noore Ehte Fondi eristipendiumi.

Parimat seifinäitust valitakse A-Galeriis alates 2007. aastast, eesmärgiga tunnustada kunstnike meisterlikke saavutusi oma loomingus. A-Galerii on professionaalsete metallikunstnike loomingut esindav ehtegalerii, mille tegevuste hulka kuulub ka ajaloolises SEIFIS näituste korraldamine. SEIF on ajalooline pidepunkt, mis ühendab 1920ndatel juveliir Joseph Kopfi kullassepaärina ehitatud hoone esialgse funktsiooni ja näitusepinna. Näitusetegevus toimub SEIFIS 2005. aastast.

Tagasi Posted on

A-Galerii aastanäitus 2020

A-Galerii Seifis avaneb läbilõige kohalike ehtekunstnike lõppeva aasta suundumustest aastanäitusega NÄITUS-MÜÜK 2020, mis on huvilistele avatud alates teisipäevast, 8. detsembrist. Näitus kestab 30. jaanuarini 2021.

Näitus koondab üle 30 ehtekunstniku viimase aasta loomingut ning võtab lähtepunktiks uskumatu, usutava ja enneolematu aasta keerdkäigud, et arhiveerida selle kaost ja ilu. Aastanäituse ehted on ka müügis ning ainulaadseid autoritöid on võimalik endale soetada terve näituse kestvuse aja.

Näituse juhtmõte on uurida kunstnikelt, kuidas on 2020. aasta oma vääramatu jõuga mõjutanud nende elu ja loomingut. Lõppev aasta on endas kandnud palju ärevust ja muret teadmatuse ees, kuid samas andnud ka võimaluse ootamatult teisiti kulgevas ajas senisest enam süveneda kohal olemisse. Eraldatusest leiab inspiratsiooni, vajalikku rahu ja aega, et hinges olevaga tõtt vaadata ning see vormi valada. 

Ehtekunstnik Liisbeth Kirss: “Selle aasta piirangud sundisid mind võtma pausi, läbi mille sain rahulikult mõelda või ka mitte mõelda oma loomingu üle. Tunnen, et see oli väga vajalik ja kuidagi muud moodi see ei olekski saanud juhtuda.”

Samas on ka kunstnikke, kelle jaoks pakilised argimured suruvad loominguga tegelemise tagaplaanile, sest majanduslik olukord kannatab koroonaviiruse tõttu. “Hiljuti jäin oma ateljeest ilma, kuna see asus vanalinna tuntud restorani majas ning restoran läks pankrotti. Seega on pandeemial päris otsesed mõjud loometööle,” ütleb kunstnik Anni Kagovere. Kunstniku Claudia Lepiku sõnul pole tema loomise rütm hetkel muutunud ja teekonnad, mis kunstnik igapäevaselt võtab, on endiselt sama tagasihoidlikud nagu nad enne pandeemiat olid. 

A-Galerii on kohaliku ehtekunsti kodugalerii ning kohtumispaik, kus saab tutvuda üle saja erineva autori loominguga. A-Galeriis avaneb Eesti ehtekunsti lugu läbi erinevate generatsioonide, vormide ja ideede. Toimides nii müügi- kui näitusepinnana, esindab A-Galerii Eesti professionaalsete ehtekunstnike erinevaid põlvkondasid ning koolkondi. Iga käsitööna valminud ehe on kordumatu ning kannab endas autorile ainuomast käekirja ja kontseptsiooni, mis on teostatud meisterliku tehnikaga. 

Näitusel osalevad järgmised kunstnikud:

Krista Laos, Ive-Maria Köögard, Mari Pärtelpoeg, Ülle Mesikäpp, Anne Roolaht, Tea Vellerind, Ihan Toomik, Anni Kagovere, Kertu Vellerind, Mari Relo-Šaulys, Adolfas Šaulys, Urve Küttner, Liisbeth Kirss, Ulvi Haagensen, Ülle Voosalu, Tamara Sergijenko, Claudia Lepik, Ivar Kaasik, Ane Raunam, Kadi Kübarsepp, Ülle Kõuts, Keesi Kapsta, Katrin Veegen, Raili Vinn, Merike Balod, Margit Paulin, Aino Kapsta, Kristi Paap, Kätrin Beljaev, Erle Nemvalts, Melitina Balabin, Nikolai Balabin, Marita Lumi, Ene Valter, Viktorija Lillemets, Rita-Livia Erikson, Sille Luiga, Kristiina Laurits.

Tagasi Posted on

VOORUSE LÄTTED

Nemvaltsi teine isikunäitus mõtiskleb selle üle, kui igihaljad on otsingud eetilise koostoimimise viiside järele ühiskonnas ning kuidas see otsing ebakindlas kaasajas otsusteks manifesteerub. Allikad avanevad 21. augustil kell 17 ning pulbitsevad januste jaoks 12. septembrini.

“Inimesed on aegade algusest otsinud kombelist täiust. Sellest hoolimata tundub keeruline leida inimtegevusega seotud valdkonda, kus ei tehtaks eetilisi kompromisse mõne kindla grupi huvides. Mida aeg edasi, seda jõulisemalt tegeletakse nende kitsaste huvide nimel nii enese kui ümbritseva hävitamisega. Ometi ei ole selles midagi uut. Inimkond on ikka hukatuse äärel olnud, kuid sellest kuidagi siiski välja tulnud. Suure tõenäosusega tuleb ka edaspidi. 
Küsimus pole edasi eksisteerimises, vaid väärtushinnangutes, millega edasi minnakse.”

– Nemvalts, Erle, vooruse lätete otsingust, 2020.

Erle Nemvalts (1991) on Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti magistrant. Tema tööd keskenduvad peamiselt inimeste käitumismustritele ning -eripäradele. Nemvaltsi töid on eksponeeritud mitmetel rühmanäitustel nii Eestis kui välismaal ning aastal 2019 pälvis Erle Noore Ehte Fondi eristipendiumi. “Vooruse lätted” on tema teine isikunäitus.

Näitust toetasid Eesti kultuurkapital, Suhkruingel.
Tänan Cathrin Kaldmaad, Kaur Virkebaud, Riina Kütti, Urmas Nemvaltsi ja Valdek Lauri.

Näitus valiti 2020. aasta parimaks A-Galerii seifinäituseks.

Tagasi Posted on

PALJU VETT JA VÄHE KULDA

PALJU VETT JA VÄHE KULDA on mõtisklus ajalisest ja ajatust. Näituse keskmes on kolm esmapilgul erinevat, kuid ometi tihedalt seotud teemat – mets, kaduvus ja sümbolid.

Kõik kolm nähtust saavad kokku ürgses Lõuna-Eesti matusekombestikus, mille üks osa on rituaal lõigata elavasse puusse rist. Selline risti lõikamine on ühtaegu austusavaldus surnule ja tõrjemaagiline toiming, kuna hing kinnistatakse puusse, et kadunuke leiaks rahu ega hakkaks kodus käima.

Nii nagu surnutesse, on ka metsa suhtutud austuse ja kartusega. Mets on tundmatu paik, kus varitsevad ohud. Samal ajal on üks ürgsemaid maailmakäsitlusi maailmapuu kui elu ja taassünni allikas. Viimast võib pidada ka üheks ristimärgi algeks, kuna see jaotab ilmaruumi vertikaalselt osadeks kõrgemate olendite, lihtsurelike ja siitilmast lahkunute vahel ning horisontaalselt neljaks ilmakaareks.

Näitusel uuritakse mainitud kolme teema seotust ja tagamaid, juureldes selle üle, kuidas on inimeste suhtumine ümbritsevasse ajas muutunud. Kuna mõni eluline vaade on lausa tundmatuseni muutunud, sümboliseerib iga näitusetöö mõnda ühiskonna nähtust, mis on autori arvates aja jooksul nii palju teisenenud, et sellest pole enam kuigi palju „kulda“ järele jäänud.

Tagasi Posted on

Südamete näitus

12 kunstniku tõlgendus südamest. Süda kui organ, sümbol ja tunne.

Seifiruumi põnevast väljapanekust on kirjutanud Aurelia Aasa:
“Tervikuna kinnitab SÜDAMETE NÄITUS eesti ehtekunsti tugevat ja loodetavasti üha tugevnevat positsiooni kunstiväljal, sest olgugi et ehtekunst on hinnas, ei ole see näitusesaalis siiski nii sage nähtus. Või kui ongi, vaatame ehteid endiselt pelgalt iluasjade positsioonilt, otsimata laiemat sõnumit. SÜDAMETE NÄITUS võiks olla näide sellest, et ka ehted räägivad loo – juba enne kui neid kanname ning isiklikud lood, tähendused ja sentimentaalse väärtuse külge riputame.”
Kuraator: Katarina Kotselainen

Osalevad kunstnikud: Jens A. Clausen, Maria Kadarpik, Liina Lõõbas, Urmas Lüüs, Erle Nemvalts, Hans-Otto Ojaste, Anita Porila, Ane Raunam, Anne Roolaht, Liis Tamm, Katrin Veegen ja Paul Villemi

Meediakaja

Postimees – Südame sõnum hõbedas ja puus. Kirjutab Aurelia Aasa.