Author Archives: A-galerii

Tagasi Posted on by

VAATA: A-GALERII 18 AASTAT TAGASI


A-Galerii avas oma uksed 1994. aasta 10. mail avas Eesti Kunstnike Liidu Hobusepea tänava maja ruumis, kus praegu asub HOP-galerii. Aastal 2005 koliti avaramale pinnale Hobusepea ja Pika tänava nurgal, kus galerii tänagi asub.

A-Galerii näituseruum SEIF, on ajalooline pidepunkt, mis ühendab 1920ndatel juveliir Joseph Kopfi kullassepaärina ehitatud hoone esialgse funktsiooni ja kaasaegse ehte- ja sepakunsti olulisima kohaliku näitusepinna. Seifis toimub näitusetegevus aastast 2005. Seifiruum sai Joseph Kopfi eestvedamisel ruumidesse loodud pärast 1925. aasta talvel toimunud röövi. Hobusepea tänava poolne aken purustati ja sellelt varastati ehteid miljoni marga ulatuses, mis tegi sellest esimese vabariigi aja suurima rahalise väärtusega röövi. Sellele järgnenud aeg pidi olema Kopfi firmale raske, kuna kurjategijad jäid tabamatuks ja ehted kadusid jäljetult. Firma jätkas siiski tegutsemist, ning peale suurt röövi lukustas ka Joseph Kopf vaateakendelt väärtuslikumad ehted ööseks seifi.

Filmis ja monteeris Tõnu Aru.

Tagasi Posted on by

VESI

Ehtenäitus mereäärest ja merelugudest A-Galerii  Seifis.

Elu on teekond. Mõtted, tunded, suhted, olukorrad ja igatsused suunavad edasi liikuma – seekord mere äärde.  Ma ei unista vägevast ookeanist ja võimsatest tormidest – seisan põlvist saati vaikses lahesopis  ja  vaatan  vette.  Avanevad veealused maailmad,  lõputu  omaduste ja suhete kogum.  Vaikne elu  lummab – veepinnal  ja sügaval.  Üht-teist on nähtaval, midagi võib tajuda, paljut päriselt ei tea ega oska aimatagi.   Jälgin kaunilt voogavaid veetaimi hõljumas lainete rahulikus rütmis.  Lopsakas taimestik aga ei tähenda lahesopile tugevat tervist – laht kasvab kinni.

„Tilk meres“ –  see on olematu suurus („ah mis sest tilgast!“…),  aga  kui ükskord on mu lahesopp kuiv – ja pole tilkagi?

Kõik on suhteline.  Piisakestest saab kokku tervik,  iga detail on tähtis .

Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.

Näitus valiti 2011. aasta parimaks A-Galerii seifinäituseks.

Tagasi Posted on by

AJASTU KAUGUSEL

Ester Faimani viiendal isikunäitusel AJASTU KAUGUSEL on võimalik tutvuda autori viimase aasta utopistliku alatooniga ehteloominguga.

Ester Faiman näitusest: “Mis sul homme plaanis on? Töökohtumine ja õhtusöök? Aga mis su lemmikloom on? Kass ei loe. Kukkurhunt? Hävitatud. Välja surnud. Panda, jääkaru, sinivaal, amuuri tiiger, indri?
Tundub, et meie harjumuslik ja tegelikult laias laastus mitte väga pikk eksistents hakkab võtma drastiliselt uut kuju. Paljude teadlaste hinnangul on evolutsioon praktiliselt peatunud ning kiirenenud liikide väljasuremine. Põhjuseks peamiselt inimmassi kontrollimatu suurenemine ning hüsteeriliselt ainult tänases päevas kinni olev tegevus. Vahepeal on tunne, et me mängime läbi võimalikke eksistentsivorme. Hetkel on käsil versioon, kuidas hävitada eluks vajalik keskkond omaenese käe läbi. Samas võimalik muidugi, et järgnemas on midagi uskumatult paradiislikku. Hävingust koorub heaolu. Meie lapselapselapsed mängimas lõpututes hõbedastes pöögimetsades sõbralike ükssarvikute keskel nagu mõnes Kerli MoonChildren-popfantaasias?
Ma ka mängin omaenda väikest mängu. Veel üks kuupäev, veel üks väljasurnud liik, veel üks väike monument kõrvas või kaelas kandmiseks.

Näituse pealkirja AJASTU KAUGUSEL näppasin Shirubi Ikazuchilt, kes oma laulutekstides räägib “postapokalüptilisest tulevikumaailmast,” milles leidub kõnnumaad, sõda, müüte ja kangelasi. See poleks esimene kord kui utoopiline tulevikunägemus materialiseerub. Kelle käik on järgmine?”

Näitus kuulus 2011 aasta Disainiöö satelliitide programmi.

Näitust toetas Eesti Kultuurkapital

Tagasi Posted on by

INONOTUS OBLIQUUS

Inonotus obliquus ehk must pässik (kasekäsn)
“Puu tüvel mustjas mügarjas seene moodustis, seest pruun, kõva. Seene viljakeha asub surnud puu koore all ja on plaatjas. Seen põhjustab kase tüve mädanikku, mille tagajärjel puud murduvad kiiresti. Seenemoodustusi kasutatakse maohaiguste ja vähktõve raviks.”

Mind on alati pannud imestama asjaolu, et halvast võib areneda midagi head, või õigemini kellelegi kasu olla. Kas see on paratamatus, et uue tekkeks peab vana surema? Kas kurjus ongi see kõike liikumapanev jõud? Ma ei tea, kuid need küsimused on vaevanud mind kaua ja nende ehete kaudu olen proovinud otsida oma vastuseid nendele küsimustele. Kindlasti on see poolik tõde, aga ehetes on kokkupuutepunkte, mis aitavad mul oma vastuste otsimiseks edasi liikuda.

Suured tänud: Teet, Dénes, Berit, Ketli, Jukka
Eesti Kultuurkapital

Näitus valiti 2010. aasta parimaks A-Galerii seifinäituseks.

Meediakaja

Eesti Päevaleht – Kurja õied ja tuulepesa. Vaatleb ehtekunstnik Tanel Veenre.

Tagasi Posted on by

TOLM

vaikivas kokkuleppes iseendaga

otsin oma ruumi

oma tapeedimusterid

panen neid kokku tüdimuse ja hetkelise kire kildudest

tahan sulgeda oma mälestused kuhugi kus säiliks nende kujundlik väärtus

nii ehitan oma maja

kus on asjad

liikumatud ja tummad

kes ei unusta kunagi

põlatud ja igatsevad

usaldan neile alandlikult oma mälestused

vaikiva teadmise

nii ehitan oma maja ise ja põletan selle ise,

kattes universumi oma läbielatud joonistustega

maailm ongi vaid minu kujutlus

üks fiktsioon

Näitus valiti 2009. aasta parimaks A-Galerii seifinäituseks.

Tagasi Posted on by

Arseni Mölder 90

Arseni Mölderi 90 juubeliks pühendatud näitusel oli väljas on 26 tööd aastaist 1947–2008, viimaste töödena prossid “Saurused” ja “Kalad” (mõlemad 2007) ning “Urmas Ott” (2008).

Arseni Mölder alustas õpinguid 1938. aastal Riigi Kunsttööstuskoolis, 1940. a Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, 1940-1941 Jaan Koorti nim Kõrgemas Kunstikoolis ja 1948. a Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituudis. 

Arseni Mölder oli Eesti Kunstiinstituudis korraline õppejõud aastatel 1948-1994. Tänu oma teenekale tööle õppejõuna on ta valitud emeriit-professoriks.

Pika loomeperioodi jooksul osales Arseni väga paljudel näitustel. A-Galerii näitusel esindatud töödes on kunstnik kasutanud suuresti puitu ja messingut.

Tagasi Posted on by

LOORBERID


Näituse nimi LOORBERID annab aimu uitmõtetest ning märksõnadest, millede saatel käesolevad ehted on tekkinud ja valminud; ambitsioonikus, saavutused, imago, illusioonid, inimese välise ja sisemise võimalik kooskõla ja ka ebakõla.

Teatud ajal aastas on aurahade ning ordenite teema muutunud meie maal vägagi
aktuaalseks, kuid kunstnik on lähenenud teemale märksa indiviidikesksemalt,
isiklikumal tasandil, kombates edevuse ning austuse õrne piire.

Näitust toetas SANGAR

Näitus valiti 2007. aasta parimaks A-Galerii seifinäituseks.