Taavi TeevetKaire RannikKatrin VeegenMaria ValdmaMari PärtelpoegLeida IloKatrinAmosUrmas-OttÜlle Kõuts
Alates 2007. aastast toimub A-Galeriis iga aasta parima seifinäituse valimine. Konkursi eesmärk on tunnustada kunstnike meisterlikke saavutusi oma loomingus. Võitja selgitavad välja A-Galerii osanikud.
A-Galerii Seifis avaneb läbilõige kohalike ehtekunstnike lõppeva aasta suundumustest aastanäitusega NÄITUS-MÜÜK 2020, mis on huvilistele avatud alates teisipäevast, 8. detsembrist. Näitus kestab 30. jaanuarini 2021.
Näitus koondab üle 30 ehtekunstniku viimase aasta loomingut ning võtab lähtepunktiks uskumatu, usutava ja enneolematu aasta keerdkäigud, et arhiveerida selle kaost ja ilu. Aastanäituse ehted on ka müügis ning ainulaadseid autoritöid on võimalik endale soetada terve näituse kestvuse aja.
Näituse juhtmõte on uurida kunstnikelt, kuidas on 2020. aasta oma vääramatu jõuga mõjutanud nende elu ja loomingut. Lõppev aasta on endas kandnud palju ärevust ja muret teadmatuse ees, kuid samas andnud ka võimaluse ootamatult teisiti kulgevas ajas senisest enam süveneda kohal olemisse. Eraldatusest leiab inspiratsiooni, vajalikku rahu ja aega, et hinges olevaga tõtt vaadata ning see vormi valada.
Ehtekunstnik Liisbeth Kirss: “Selle aasta piirangud sundisid mind võtma pausi, läbi mille sain rahulikult mõelda või ka mitte mõelda oma loomingu üle. Tunnen, et see oli väga vajalik ja kuidagi muud moodi see ei olekski saanud juhtuda.”
Samas on ka kunstnikke, kelle jaoks pakilised argimured suruvad loominguga tegelemise tagaplaanile, sest majanduslik olukord kannatab koroonaviiruse tõttu. “Hiljuti jäin oma ateljeest ilma, kuna see asus vanalinna tuntud restorani majas ning restoran läks pankrotti. Seega on pandeemial päris otsesed mõjud loometööle,” ütleb kunstnik Anni Kagovere. Kunstniku Claudia Lepiku sõnul pole tema loomise rütm hetkel muutunud ja teekonnad, mis kunstnik igapäevaselt võtab, on endiselt sama tagasihoidlikud nagu nad enne pandeemiat olid.
A-Galerii on kohaliku ehtekunsti kodugalerii ning kohtumispaik, kus saab tutvuda üle saja erineva autori loominguga. A-Galeriis avaneb Eesti ehtekunsti lugu läbi erinevate generatsioonide, vormide ja ideede. Toimides nii müügi- kui näitusepinnana, esindab A-Galerii Eesti professionaalsete ehtekunstnike erinevaid põlvkondasid ning koolkondi. Iga käsitööna valminud ehe on kordumatu ning kannab endas autorile ainuomast käekirja ja kontseptsiooni, mis on teostatud meisterliku tehnikaga.
Näitusel osalevad järgmised kunstnikud:
Krista Laos, Ive-Maria Köögard, Mari Pärtelpoeg, Ülle Mesikäpp, Anne Roolaht, Tea Vellerind, Ihan Toomik, Anni Kagovere, Kertu Vellerind, Mari Relo-Šaulys, Adolfas Šaulys, Urve Küttner, Liisbeth Kirss, Ulvi Haagensen, Ülle Voosalu, Tamara Sergijenko, Claudia Lepik, Ivar Kaasik, Ane Raunam, Kadi Kübarsepp, Ülle Kõuts, Keesi Kapsta, Katrin Veegen, Raili Vinn, Merike Balod, Margit Paulin, Aino Kapsta, Kristi Paap, Kätrin Beljaev, Erle Nemvalts, Melitina Balabin, Nikolai Balabin, Marita Lumi, Ene Valter, Viktorija Lillemets, Rita-Livia Erikson, Sille Luiga, Kristiina Laurits.
Raili Vinn on Eesti kunstiloosse panustanud eelkõige kohaliku paekivi kui ehismaterjali kasutuselevõtja ja väärtustajana. Koostöös geoloogi ja paeuurija Helle Perensiga on ta loonud 1992. aastast kuni tänaseni paeehete seeriaid, rõhutades kohaliku paekivi otsatut eripalgelisust. Raili Vinn on tõeline kivitundja – ta valib, tunnetab ja puudutab ehtekive suure entusiasmi ja pühendumisega. Ehk just seetõttu oskab ta ka paekivi ehteks vormistada, kasutades oskuslikult ära erinevatest paikadest ja kihistustest pärit pae värvust, mustreid ja fossiilide sisaldust.
PAEAEG on Raili Vinna kuues paele pühendatud näitus.
Raili Vinn (1943) on Eesti ehtekunstnik. Juba pärast keskkooli lõppu õppis ta ARS Juveelis kullassepatööd, mille loogiline jätk oli 1969. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi metallikunsti eriala lõpetamine. Edasised aastad möödusid, luues aknaväljapanekuid ja dekoratsioone tolleaegses nõukogude kaubandusvõrgus ning hiljem graafilist disaini Ajakirjanduslevis. Igapäevaelu kõrval aktiivselt loominguga tegelevat Vinna teati nii Eestis kui ka kaugemal kunstnikuna, kelle graafilise joonega suursugused kullast ning hõbedast ehted peegeldasid kargust ja konkreetsust, mida pehmendasid äärmiselt oskuslikult valitud vääriskivid ja poolvääriskivid. Sellest ajast pärinevad ka Vinna isikunäitused (1977 ja 1987), osalemised vabariiklikel tarbekunsti näitustel, Baltimaade tarbekunsti triennaalidel ning rahvusvahelistel ehtenäitustel Jablonecis Tšehhoslovakkias (1984 ja 1987). Eelmise sajandi viimasel kümnendil oli Vinn lühikest aega Ars Juveeli peakunstnik. Vabamate olude tuules algas tema loomingus tänaseni kestev periood, mil Vinna loomingus on olnud kesksel kohal just paekivi, ent ka randadelt korjatud karpide, korallide, merekivide ning muude leidmaterjalide kombineerimine kulla, hõbeda ja vääriskividega. Tema loomingut on viimasel kolmel kümnendil näidatud kodumaiste isikunäituste kõrval ka Kielis, Berliinis, Kopenhaagenis, Krakowis ja mujal. Ta on 1994. aasta Ede Kurreli nimelise preemia laureaat ning tema teoseid on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogudes. 2020. aastal näeb Raili Vinna ehteid Tartu Kunstimuuseumis toimuval näitusel Autoriehte anatoomia. Eesti ehtekunst 1953–2019.
PEOTÄIS PALVEID Hans-Otto Ojaste
PEOTÄIS PALVEID kõrvutab päevalilleseemnete söömise ja palvehelmeste kasutamise motoorikat. Palvehelmeste sõrmitsemine on erinevates religioonides abivahendiks palvete ja mantrate lugemisel. Aastatuhandetega on kujundatud füüsilisi algoritme, mille abil kodeerivad inimesed oma vaimu. Helmeste sõrmitsemine käib sünkroonis palvete või mantrate kordamisega.
Asetades sama motiivi tänavakultuuri, leiab paralleeli sihvkade söömisega. Seemned käivad helmestena sõrmede vahelt läbi. Koorimise ja söömise liigutused korduvad. Palve lugemist asendab närimine.
Hans-Otto Ojaste on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna (BA 2012) ning kuulub rühmitusse Urmas-Ott. Ta on osalenud mitmetel ühisnäitustel Eestis ja välismaal.
Hans-Otto Ojaste näitust on võimalik vaadata virtuaal-aknal siin.
PEEGELDUSED Katrin Veegen
Mullane maius. See imeline paik läbi sinu silmade. Jälle. Igal kevadel sama jama…
Näitus PEEGELDUSED koondab väikese valiku Veegeni viimastel aastatel valminud töödest. Nendesse ehetesse talletatud lugude juured ulatuvad otsapidi kõik kogemuslike hetkedeni, mida loob ja võimendab meie ümber loodus. Osa hetki on üksnes ühekordsed peegeldused, osa aga virvendused, mis taastoodavad ennast. Aastast aastasse.
Katrin Veegen on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna ning on täiendanud end Birminghamis Kesk-Inglismaa ülikoolis (UCE). Ta on osalenud ehtekunstinäitustel nii Eestis, Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides. Katrin Veegenit on pärjatud Ede Kurreli nimelise preemiaga ning näitus LOORBERID valiti aastal 2007 A-galerii aasta parimaks näituseks. Aastal 2017 asutas Veegen omanimelise tootemärgi, mille alt loob ta oma Hobusepea tänava stuudios käsitsi väikesemahulisi ehteseeriaid ja unikaalehteid.
PIDU Kristiina Laurits
“Ehtel on sarnaselt toiduga oskus luua illusioon täiskõhutundest. Tuleb vaid nuusutada ja maitsta, et veenduda. Puhtad märgilised materjalid, ka leib, on alati veetlevad. Võlub nende võime pidevalt muutuda ja seeläbi muuta oma peegeldusnurki. Neil on omadus puhastuda ja uueneda iseendas. Minu ehted žongleerivad valehäbi tundmata selliste suurte narratiividega nagu usk, lootus, armastus. Ka kannatus on osa sellest peost,” ütleb kunstnik ise.
Kristiina Laurits on õppinud ehte- ja sepakunsti osakonnas Eesti Kunstiakadeemias (BA 1997, MA 2003). Aastal 2000 täiendas ta ennast Escola Massana ehteosakonnas Barcelonas. Laurits on osalenud enam kui 80 ehtenäitusel Euroopas, Hiinas, Ameerika Ühendriikides. Tema töid on avalikes kogudes Eestis ja USAs. Alates 1999. aastast tegutseb ta koos ehtekunstirühmitusega õhuLoss. 2017. aastal ilmus Lauritsal oma loomingust autoriraamat MÕNED ÕNNELIKUD. Ehted ja objektid. Praegu töötab ta vabakutselise kunstnikuna Tallinnas.
12 kunstniku tõlgendus südamest. Süda kui organ, sümbol ja tunne.
Seifiruumi põnevast väljapanekust on kirjutanud Aurelia Aasa: “Tervikuna kinnitab SÜDAMETE NÄITUS eesti ehtekunsti tugevat ja loodetavasti üha tugevnevat positsiooni kunstiväljal, sest olgugi et ehtekunst on hinnas, ei ole see näitusesaalis siiski nii sage nähtus. Või kui ongi, vaatame ehteid endiselt pelgalt iluasjade positsioonilt, otsimata laiemat sõnumit. SÜDAMETE NÄITUS võiks olla näide sellest, et ka ehted räägivad loo – juba enne kui neid kanname ning isiklikud lood, tähendused ja sentimentaalse väärtuse külge riputame.” Kuraator: Katarina Kotselainen
Osalevad kunstnikud: Jens A. Clausen, Maria Kadarpik, Liina Lõõbas, Urmas Lüüs, Erle Nemvalts, Hans-Otto Ojaste, Anita Porila, Ane Raunam, Anne Roolaht, Liis Tamm, Katrin Veegen ja Paul Villemi
Osaliselt on näitus GARTEN (aed; kasvumaa) Mari Pärtelpoja ja Katrin Veegeni edasiarendus oma eelmise aasta lõpus Berliinis toimunud samanimelisele näitusele. Ühise pealkirja all saavad kokku kaks erineva põlvkonna ehtekunstnikku, kelle looming tundub esmapilgul erinev. Süvenedes on aga teemad, millega näitusele väljapandud tööd tegelevad paljuski sarnased. „Me kasvame ja muundume, janunedes pidevalt millegi järele. Kas ja mille poolest me inimestena üldse erineme taimedest nii väga?“ Katrin Veegen (s. 1978)
„Paradiisi õunad, põllule jäänud oad, kuldsuu.“ Mari Pärtelpoeg (s. 1956)
Näituse nimi LOORBERID annab aimu uitmõtetest ning märksõnadest, millede saatel käesolevad ehted on tekkinud ja valminud; ambitsioonikus, saavutused, imago, illusioonid, inimese välise ja sisemise võimalik kooskõla ja ka ebakõla.
Teatud ajal aastas on aurahade ning ordenite teema muutunud meie maal vägagi aktuaalseks, kuid kunstnik on lähenenud teemale märksa indiviidikesksemalt, isiklikumal tasandil, kombates edevuse ning austuse õrne piire.
