Vanasti oli inimestel kombeks äratuskella asemel panna küünla sisse nael.
Aega mõõta ja osadeks jagada üritame siiani. Hea oleks, kui õnnestuks midagigi paigale naelutada, talletada tulevastele põlvedele. Alles jäävad aga ainult kinnitusdetailid, aeg ise kaob.
Aja möödumist näitab materiaalses maailmas muuhulgas see, et osad eralduvad, liiguvad mujale. Mida on inimesel tõeliselt vaja, mida tarbime, mis jääb üle ja mis saab sellest?
Igapäevaelus kaotan oma tegevuse jäljed, pühin kokku riismed ja kohviringid laualt. Kuhu lähevad muud ülejäägid, kadunud materjali ja asjade kogum, mis on tekkinud minu tarbimisest? Kas see võtab võimust ja hakkab elama oma elu, suunama mu liikumist ajas?
Soojus, mis kuhjub inimtegevusest, mis lekib välja plastiku ja muu jäätmemassist, mõjutab meie elukeskkonda ja tegevust. Tundub, et on olemas mineviku mateeria, mis moodustub mälestustest, minutitest, prügist, kadunud asjadest ja viimasest küünlajupist. See hargneb mõtteliselt ning füüsiliselt inimese jalge all. Kuidas leida oma käänuline tee iseenda ja teisteni, kui leidmiseks on valatud ja välja sopistunud vaid loetud minutid ja tunnid, igavene, osaline aeg.
Kati Erme on ehtekunstnik, kes lõpetas Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti eriala 2001. aastal ning seal ka õpetajakoolituse kursuse 2003. aastal. Lisaks ehtekunstile on ta õppinud maalimist Konrad Mägi Ateljees Tartus ning maalikunstnikuna osalenud mitmetel kodumaistel ja rahvusvahelistel näitustel. Alates 2007. aastast on ta eksponeerinud oma ehtekunsti loomingut A-Galeriis. Käesolev väljapanek kasvas välja viimastele A-Galerii aastanäitustele teoste valmistamise käigus tekkinud ideedest ja loomingulistest otsingutest.
Bianca Triinu Tootsi kõrvaehted ja kaelakeed toovad tähelepanu keskmesse kuulamise kogemuse ja kõrva. Ehted on valmistatud filigraantehnikas puhtast hõbedast ning on inspireeritud nii heliuuringutesse süvenemisest kui ka Kesk-Portugali helimaastikust. Samuti on tähtis kandja, ehte jaoks enda kõrvast vormi andnud inimene on teoses alati nähtav, olemata ise kohal.
Kunstnik kirjutab: “Meid ümbritsevad kõikjal helid. Nad jõuavad kohale enne, kui me neid märkame. Ukse kriiksuvad hinged, linnulaul okste vahel, ööliblikad aknale koputamas, nagisevad puud tuules kõikumas. Helilained kui väljaütlemata mõtted. Nad leiavad meid üles köögist, terrassilt, mere äärest, kõrvaltoast. Sammud vanal puitpõrandal. Nad ilmuvad tegevustes ja vaikusehetkedes. Helid istuvad meie kõrval. Nad on meie südame tuksumine. Nad ootavad. Ja siis, ootamatult, me märkame neid. Helid on meid leidnud.
Õhk on helidest paks—mesilaste sumin kameeliapuu võras, kaugenev lennuk, sulav jää klaasis. Heli hoiab ja suunab. Mitte valjult. Aga vahel väga valjult. Mitte korraga, vaid kiht-kihi haaval. Kuivanud heinakõrte sahin tuules. Vihmapiisad plekil. Samaaegselt ja ühekaupa. Meie kõrvad, otsides tähendust, janunevad helide järele. Teevad valiku. Määravad helitugevuse. Kella tiksumine. Vestlus kõrvaltoas. Kummitama jäänud viis. Kõrvade vahel sünnib meie oma helimaastik. Silmad sulgedes näeme kuulmise kaudu. Hääle kaja teisel pool järve.
Helid liiguvad otse meisse: lähevad mööda mõtetest, jõuavad otse südamesse. Oma ülevoolavuses saavad helilained tunneteks. Elevus tuttavas hääles. Tuulekellade unenäoline helin. Magava kassi rahulik hingamine. Ootamatu koputus uksel. Helid toovad tagasi hetked, mida me ei teadnud unustanud olevat. Nad ootavad meilt täit tähelepanu ja vastutasuks saavad mälestuseks. Olles nii mööduvad kui jäävad. Sügislehtede krabin jala all. Praksuv tuli kaminas. Raamatulehe keeramine. Nad ümbritsevad meid. Ja siis, nagu läbi une kostunud sosin, liiguvad nad edasi. Neist jääb õhku kontuur, mis ikka veel õrnalt väreleb.”
Näitust toetab Eesti Rahvuskultuurifondi Kadri Mälgu alafond.
Bianca Triinu Toots (s. 2000) on Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud (BA 2024) ehtekunstnik. Õpingute käigus täiendas ta end rahvusvaheliselt, õppides vahetusüliõpilasena Itaalias (Alchimia Contemporary Jewellery School) ja Saksamaal (Campus Idar-Oberstein). Tootsi looming hõlmab nii ehteid kui ka väiksemaid objekte ning ta eelistab kasutada traditsioonilisi materjale nagu kivi ja hõbe. Kunstniku töödes on keskne koht kantavusel ja kehalisusel.
ÜLETADES…
Pealkiri “ületades…” viitab teatud muutusele, tundele läbides teekonda. Ristudes… eemaldudes… valikud… lävi. A-Galerii AKENDEL esitletud teosed peegeldavad aja kulgu ja on kunstniku Lynn Batchelderi uurimuste tulem kivimite kohta nii Tallinnas, kui kodulinnas New Yorgis. Oma töödes kasutab ta Eestis mere äärest korjatud graniiti ja Hudsoni oru metsadest kaevatud kvartsi. Kivid on kunstnikuga mitmeid kordi läbinud mandritevahelise teekonna ja nii iga reisiga kogunud eri paikade laetust.
Kunstnik kirjutab: „Viimase kümnendi jooksul olen uurinud jälgede jätmisega seonduvat läbi korduste, täppide, joonte ja ruudustike. Kivipindadele kantud ristuvad jooned on ühed varasemad teadaolevad joonistused. Kogun, uurin, lõikan ja silun kivifragmente ning esitan need koos otseste illustratsioonidega, et siduda hetkeline olevik ja geoloogiline ajalugu.
Alumiinium mõjub pehme nahana, mis kujutab maapinna või maastiku fragmente, näiteks teoses “täpist tolmuks”, jagab ta seda, mis on üleval ja mis on all. Anodeerimine loob poorse, paberilaadse pinna, mis võimaldab uurida ja salvestada ekspressiivseid struktuure. Teoses “tardunud” loon kivijoonistuste kogumi, mis on mõeldud laiali hajuma ja rändama minema. Iga töö kaudu uurin ka ehtele kiviistutuse võimalusi, need on seotud kivi leiupaikade ning kinni hoidmise ideega.“
Lynn Batchelder on kunstnik ja õppejõud New Yorgist. Tema loominguline praktika keskendub joonistamisele ja jälje jätmise teooriatele. Ta on omandanud metallikunsti magistrikraadi SUNY New Paltzist ja bakalaureusekraadi Lääne-Michigani Ülikoolist. Batchelder on osalenud mitmetes residentuurides ka Eesti Kunstiakadeemias ja on pälvinud stipendiume ning auhindu, sealhulgas Art Jewelry Forum Artist Award’i. Ta on oma teoseid eksponeerinud rahvusvaheliselt, hiljuti osutus valituks mainekale “Schmuck 2024” näitusele Müncheni ehtenädala raames. Kunstniku esindab USAs tegutsev kaasaegse ehtekunsti galerii Gallery Loupe. Batchelder on metallikunsti osakonna dotsent ülikoolis SUNY New Paltz.
