Reedel, 13. jaanuaril avasime A-Galerii SEIFis möödunud aasta novembris lahkunud Lia Tüüri mälestusnäituse JOONEGA PUUDUTATUD, mis annab esmakordselt ülevaate kunstniku 1960. aastal alanud loometeest, kasutades selleks perekonna arhiivimaterjale ja fotosid, kavandeid ning teoseid Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist, Ajaloomuuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Eesti Kunstnike Liidust ja erakogudest.
Näituse programmiga kaasneb ka avalik vestlusõhtu 25. jaanuaril kell 18:00, kus Lia Tüüri elust ja loomingust räägivad Lia kolleegid, kelle seas Tiina Käesel, Ene Valter, Kertu Vellerind, Adolfas Šaulys ja Ketli Tiitsar. Vabas vormis kulgevas vestlusringis meenutatakse Liat läbi isiklike kokkupuudete ja mälestuste. Juttu tuleb metallieriala õpingutest ERKI-s 1960. aastatel, tööst kunstikombinaadis Ars, loomeresidentuurist Palangas ja õpetajatööst Kunstiülikoolis. Samuti avatakse A-Galerii asutamisega kaasnenud ideid ja tegevusi.
Kõik huvilised on vestlusõhtule oodatud ning osalemine on tasuta.
Reedel, 13. jaanuaril kell 18 avaneb A-Galerii SEIFis Lia Tüüri mälestusnäitus. Näitus püsib avatuna 11. veebruarini. Näituse programmiga kaasneb ka avalik vestlusõhtu 25. jaanuaril kell 18:00, kus Lia Tüüri elu ja loomingut meenutavad Lia kolleegid.
Möödunud aasta novembris lahkunud Lia Tüüri mälestusnäitus JOONEGA PUUDUTATUD annab esmakordselt ülevaate kunstniku 1960ndatel alanud loometeest, kasutades selleks perekonna arhiivimaterjale ja fotosid, kavandeid ning teoseid Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist, Ajaloomuuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Eesti Kunstnike Liidust ja erakogudest. Lisaks ehetele ja vormidele näidatakse ka kunstniku seni eksponeerimata isikliku arhiivi materjale, fotosid ja kavandeid.
Lia Tüüri loomingule tagasi vaadates, meenub esmalt tema äärmiselt meisterlik joonistusoskus ja õrn graafiline pinnakäsitlus olenemata materjalist, millega ta parasjagu töötas. Justkui mängleva kergusega visandas ta ümbritsevat argist ilu, otsides hingestatust ja harmooniat, mida kanda oma ehetele.
Tüüri suurimaks kireks oli väga aeganõudev ja keeruline graveerimistehnika. Nõtketes graafilistes joontes metalli pinnal väljendus tagasihoidliku iseloomuga kunstniku piiritu loomevabadus ja tundlikkus. Graveeringud tema töödes olid kui mänglevalt kerged pinna puudutused, mis jätavad vaataja eest varju aastatega distsiplineeritud rutiinsuse, tööriistade ettevalmistamisele ja graveerimisprotsessile kulunud lõputud tunnid kullassepalaua taga ning hapra naise visa pühendumuse, mida nende teoste loomine nõudis.
A-Galerii on näitusele tähendusrikas keskkond põhjusel, et Lia Tüür oli 1993. aastal Eesti autoriehtele keskendunud galerii idee algataja. Koostöös grupi kolleegidega, viidi idee Hobusepea tänaval ellu ja Lia Tüürist sai galerii kauaaegne hingehoidja. Tasakaaluka ja positiivse inimesena oli Lial võluv oskus inimesi ühendada ning tänu sellele on A-Galeriist kujunenud ehte eriala oluline keskus.
Näituse koostajaks ja kujundajaks on Ketli Tiitsar koostöös A-Galeriiga. Näitust saadab ka trükis, mis Lia Tüüri loometeed avab. Trükise kujundajaks on Paula Hõbe, tekstide koostajaks on Ketli Tiitsar. Näituse kataloog on trükitud trükikojas EVG print.
Näituse valmimisele on õla alla pannud Eesti Kultuurkapital ja avamisel toetab mulliga Nautimus.
