Kutsume neljapäeval, 5. oktoobril, kell 18 A-Galeriisse kuulama kunstnikuvestlust Kristiina Lauritsaga.
Vestlus toimub Lauritsa isikunäituse MULLAST JA MUUST raames, mis avanes 8. septembril A-Galerii seifis.
Vestlust viib läbi metallikunstnik ja kultuuriuurija Urmas Lüüs.
Näituse külastus ja kunstnikuvestlusel osalemine on kõigile tasuta. Vestlus salvestatakse ning saab olema huvilistele järelvaadatav A-Galerii kunstnikevestluste lehel.
A-Galerii kunstnikuvestlusi toetab Eesti Kultuurkapital.
A-Galerii ja Hop galerii kutsuvad kõiki reedel, 2. juunil, Tallinna vanalinna päevade raames saama osa põnevatest ehte, tarbekunsti ja disaini näitustest koos kunstnikega. Kuulata saab vaimurikastavaid vestlusi erinevate kunstnikega ning avastada vanalinna galeriide näituseid koos nende autoritega.
Kaasaegse ehte- ja sepakunsti olulisim kohalik näituseruum ja autoriehete pood A-Galerii korraldab 2. juunil giidituurid oma aknanäitustele nelja maailmaklassi ehtekunstniku poolt. Galerii näituseprogrammijuht Sille Luiga tutvustab Philipp Spillmanni (NO), Carolin Dieleri (DE), Andrei Balašovi (EE) ning Mima Pejoska (MKD) näitusi.
Peale aknanäituste tuuri toimub A-Galeriis vestlus tunnustatud ehtekunstniku Maria Valdma Härmiga, kelle isikunäitus SÕNADE SURNUAED galerii ajaloolises seifiruumis üleval on. Vestlust viib läbi metallikunstnik ja kultuuriuurija Urmas Lüüs.
Vestlusele järgnevad näituse MEREVAATEGA MAJA avamispidustused A-Galerii naabergaleriis Hopis. Avamisel teevad näitusele autorituuri kunstnikud Aet Ollisaar ja Madis Liplap.
AJAKAVA
16:30 – Aknanäituste tuurid A-Galeriis näitusteprogrammi juhi ja ehtekunstniku Sille Luigaga.
17:00 – Kunstnikuvestlus ja tuur autoriga A-Galerii seifinäitusel Maria Valdma Härmiga.
18:00 – Näituse MEREVAATEGA MAJA avamine ja näituse tuur koos autorite Aet Ollisaare ja Madis Liplapiga Hop galeriis.
Vaata kunstnikuvestlust järele siit.
Kutsume laupäeval, 22. aprillil, kell 15 A-Galeriisse kuulama kunstnikuvestlust Tanel Veenrega.
Vestlus toimub Veenre äsja avatud isikunäituse EX POST raames, mis avanes 6. aprillil üheaegselt A-Galeriis ja Draakoni galeriis. Vestlust viib läbi metallikunstnik ja kultuuriuurija Urmas Lüüs. Vestlusele järgneb näitusetuur koos autoriga mõlemas galeriis.
Kahes ruumis toimuv näitus on üleval Draakoni galeriis kuni 29. aprillini ning A-Galeriis kuni 6. maini.
Näituse külastus ja kunstnikuvestlusel osalemine on tasuta. Kohtade arv on piiratud, kuid vestlus salvestatakse ning saab olema kõigile huvilistele järelvaadatav A-Galerii kodulehel.
A-Galerii kunstnikuvestlusi toetab Eesti Kultuurkapital.
Märtsis oleme teile vaatamiseks ja kuulamiseks üles laadinud mitmeid uusi kunstnikuvestluseid.
Lisaks on nüüdsest A-Galerii kunstnikuvestlusi võimalus kuulata ka mugavalt podcastina! Hetkel on kuulatavad vestlused Kai Kiudsoo-Värvi ning Ketli Tiitsari ja Flora Vagiga. Lisaks saab järelekuulata ka Lia Tüüri mälestusõhtul aset leidnud vestlusringi. Lisame jooksvalt vestlusi podcastidena juurde, seega hoia meil silm peal!
Kunstnike mõttemaailmaga saate tutvuda lingil KUNSTNIKUVESTLUSED või PODCASTID.
Reedel, 13. jaanuaril avasime A-Galerii SEIFis möödunud aasta novembris lahkunud Lia Tüüri mälestusnäituse JOONEGA PUUDUTATUD, mis annab esmakordselt ülevaate kunstniku 1960. aastal alanud loometeest, kasutades selleks perekonna arhiivimaterjale ja fotosid, kavandeid ning teoseid Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist, Ajaloomuuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Eesti Kunstnike Liidust ja erakogudest.
Näituse programmiga kaasneb ka avalik vestlusõhtu 25. jaanuaril kell 18:00, kus Lia Tüüri elust ja loomingust räägivad Lia kolleegid, kelle seas Tiina Käesel, Ene Valter, Kertu Vellerind, Adolfas Šaulys ja Ketli Tiitsar. Vabas vormis kulgevas vestlusringis meenutatakse Liat läbi isiklike kokkupuudete ja mälestuste. Juttu tuleb metallieriala õpingutest ERKI-s 1960. aastatel, tööst kunstikombinaadis Ars, loomeresidentuurist Palangas ja õpetajatööst Kunstiülikoolis. Samuti avatakse A-Galerii asutamisega kaasnenud ideid ja tegevusi.
Kõik huvilised on vestlusõhtule oodatud ning osalemine on tasuta.
MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Galerii: avati Lia Tüüri mälestusnäitus “Joonega puudutatud”
Vaadake kunstnikuvestlust järele siit.
Ootame kõiki huvilisi teisipäeval, 18. oktoobril, kell 18 A-Galeriisse sündmusele “Kohtumine kunstnikuga: Ivar Kaasik”, mis avab võimaluse kunstniku ning tema loominguga vahetult tutvuda!
Kunstnik räägib oma A-Galerii aknanäitusest 𝐄𝐋𝐔 𝐉𝐀 𝐒𝐔𝐑𝐌. 𝐋𝐎̃𝐏𝐏 𝐉𝐀 𝐀𝐋𝐆𝐔𝐒. kantuna oma loometee algusest ja lõpust, ehtekunsti elujõust ja hääbumisest, ehtekunsti õppimisest ja õpetamisest, kunstist ja kunstnikust – ehk kõigest, mida ta on ehtekunstnikuna elus avastanud.
Ivar Kaasik on tuntud nii maali- kui metallikunstikuna. A-Galeriis särab ta eelkõige oma hinnaliste ja vapustavate vääriskividest ehetega, milles võib leida barokkpärle, safiire, briljante ja rubiine.
Näitus 𝐄𝐋𝐔 𝐉𝐀 𝐒𝐔𝐑𝐌. 𝐋𝐎̃𝐏𝐏 𝐉𝐀 𝐀𝐋𝐆𝐔𝐒. on A-Galerii akendel üleval 31.08–29.10.2022.
Ootame kõiki huvilisi neljapäeval, 15. septembril, kell 18 A-Galeriisse vaimuvärskendusele!
2. septembril avasid Ketli Tiitsar ja Flora Vagi A-Galerii SEIFIS näituse KAHEKÕNED IGATSUSEST.
15. septembril avaneb kõigil huviliselt erakordne võimalus näitust koos kunstnikega kogeda!
Ketli Tiitsar ja Flora Vagi vestlevad kultuuriajakirjaniku ja metallikunstniku Urmas Lüüsiga oma näitusest, koostööst ja loometeest.
Südamlikest ja isiklikest kahekõnedest kantud näitus sünteesib igatsust, mida saab seostada näiteks melanhoolia, nostalgia, üksinduse ja südamevaluga. Samas märkasid Ketli ja Flora omavahel vesteldes, et igatsus võib olla ka midagi äratuntavat ja ühendavat – süvenemise meeleseisund, mille läbi jõutakse enesele ja nii ka teistele lähemale.
Vestlus toimub inglise keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Ilona Treiman on ehte-, metallikunstnik ja pedagoog, kes kasutab oma loomingus erinevaid materjale ja tehnikaid. Tema töödele on iseloomulik skulpturaalne lähenemine. Ta on lõpetanud metallehistöö eriala Eesti Kunstiakadeemias (1984), on Eesti Kunstnike Liidu liige, kuulub Disainerite Liitu Ornamo ja Soome Kunstnike Liitu. Ta on osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel aastast 1985, sealhulgas Cincinnatis USA (1989,-91) Limoges Prantsusmaal (1990,-92, -94), Tokyos 1992, Balti ja Põhjamaade emailikunsti rändnäitusel (Taani-Soome-Rootsi 1991), Pekingis, Taanis (2004) ning Tarbekunstinäitustel Tallinnas ja Moskvas (1985- 91). Samuti Berliinis (2005, -16), Soulis L-Koreas (2011) ja isikunäitusega Soomes Hyvinkää Kunstimuuseumis (2012). Aastal 2019 pälvis ta Ede Kurreli nimelise Eesti Metallikunstnike Liidu aastapreemia. Tema teoseid on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus, Põhjamaa Muuseum Vaasas ja erakogudes Prantsusmaal, USA-s, Inglismaal, Soomes, Taanis, Itaalias.
“Sõna TULI samakujulisus, aga erinev tähendus annab võimaluse mõttemänguks. Oleme liikunud edasi sellise tempoga, nagu tuli oleks jalge all. Lõpuks tuli peatuda ja tasakaalu otsida. Tule osatähtsus elus ja metallikunstniku töös on vaieldamatu. Metalli tagudes ja valades on võimsalt tuli domineeriv: kirg, kuumus, entusiasm samas ka uue loomine, uus algus või hoopis lõpp. Tao rauda, kuni see on veel kuum – õige hetke tabamine on ainuõige. Tuli võib olla kaunis, maagiline, puhastav, valgustav ja soojendav, kuid ühtäkki hävitav. Tuld taltsutada on keeruline. Metallikunstnikena olemegi kui tuležonglöörid. Igaaastased tulekahjud on pannud mõtisklema ja heitma pilku maailmale, kliimamuutuse mõjudele meie planeedile, floorale ja faunale. Töödesse toongi elemente loodusest, milles on osake kaduvast maailmast. Kui näeme kui haavatavad ja haprad oleme tule jõu vastu võideldes, meie väärtushinnangud muutuvad. Kuidas kallutada kaalukausid õilsale tahtele? Teame ju, et iga asi puruneb kui rakendada suurt jõudu. Tahtmatult tekib shakespearelik küsimus “olla või mitte olla?”. Küsides käsitlen ja mõtestan teekonda töödesse peidetud sümbolite ja dialoogi abil. Tules on vastandite dialoog, kokkupõrked, liikumine läbi aja ning tasakaalu leidmine. Maailm on kui kahe teraga mõõk: üks tera on sulg ja teine terav teras, kumb kaalub üle?” –
Ilona Treiman Ilona Treimani näitus “Tuli” toimus A-Galerii SEIFIs 28.05–29.06.2021.
Näitus oli osa 8. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammist.
Kunstnikuvestluse viis läbi ehtekunstnik Marita Lumi, vestluse filmis ja monteeris Liina Lõõbas.
6. juulil 2022 oli meil rõõm avada A-Galerii AKENDEL Norra ehtekunsti kollektiivi ARTKIVETi rühmanäitus JÄÄKÜLM, mida külastas ka Norra suursaadik Else Berit Eikeland. Avamise õhtul tutvustasid Camilla Luihn ja Putte H. Dal rühmituse telgitaguseid lähemalt ning neid küsitles kunstnik Urmas Lüüs.
ARKIVET on 2014. aastal asutatud Norra kunstnike rühmitus, kuhu kuuluvad Putte H. Dal, Hilde Dramstad, Camilla Luihn ja Ella Heidi Sand. Neli ehtekunstnikku, kel igaühel oma kunstiline iseloom. Üheskoos on neil materiaalne arusaam, käsitööoskus, kunstiline taju ja kontseptuaalne teemapõhine lähenemine, mis realiseerub kaasaegses ehtekunstis – mida eksponeeritakse nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel areenil.
Filmis ja monteeris Valdek Laur.
Alustasime intervjuusid Eesti ehtekunstnikega 2019. aastal, et seda erakordset valdkonda ja selles tegutsevaid inimesi laiema publikuni tuua ning kohalike ehtekunstnike loomingut ja eluteid kaardistada.
