Kahe vastandi, maa ja mere piiril,
vee ja maa kohtumisel jääb maha
rannaveeris, mere poolt randa
poetatud meresetted.
Istudes rannal poetame märkamatult
endale taskusse kivikese või merekarbi.
See võlu ei kao ka hiljem neid vaadates
ja nii satuvad nad ehetesse, meenutamaks
kohtumisi eripalgeliste meredega.
PALJU VETT JA VÄHE KULDA on mõtisklus ajalisest ja ajatust. Näituse keskmes on kolm esmapilgul erinevat, kuid ometi tihedalt seotud teemat – mets, kaduvus ja sümbolid.
Kõik kolm nähtust saavad kokku ürgses Lõuna-Eesti matusekombestikus, mille üks osa on rituaal lõigata elavasse puusse rist. Selline risti lõikamine on ühtaegu austusavaldus surnule ja tõrjemaagiline toiming, kuna hing kinnistatakse puusse, et kadunuke leiaks rahu ega hakkaks kodus käima.
Nii nagu surnutesse, on ka metsa suhtutud austuse ja kartusega. Mets on tundmatu paik, kus varitsevad ohud. Samal ajal on üks ürgsemaid maailmakäsitlusi maailmapuu kui elu ja taassünni allikas. Viimast võib pidada ka üheks ristimärgi algeks, kuna see jaotab ilmaruumi vertikaalselt osadeks kõrgemate olendite, lihtsurelike ja siitilmast lahkunute vahel ning horisontaalselt neljaks ilmakaareks.
Näitusel uuritakse mainitud kolme teema seotust ja tagamaid, juureldes selle üle, kuidas on inimeste suhtumine ümbritsevasse ajas muutunud. Kuna mõni eluline vaade on lausa tundmatuseni muutunud, sümboliseerib iga näitusetöö mõnda ühiskonna nähtust, mis on autori arvates aja jooksul nii palju teisenenud, et sellest pole enam kuigi palju „kulda“ järele jäänud.
MINIMAL-COMPACT on Dot Melanini ja Dana Seachuga ühisnäitus. Melanin ja Seachuga avastasid koos õppides, et nad esindavad ehtekunstis eri maailmavaateid. Üks seab tähelepanu keskmesse materjali tähenduse ja väärtuse ning jutustab ehte osade kaudu kindla loo. Teine loob võimaluse anda ehetele tähendus ja väärtused, jättes samas nende (aja)loo lahtiseks. On huvitav jälgida, kuidas mõlemad kunstnikud kasutavad oma töös sarnaseid traditsioonilisi, näiteks struktuurile ja kihtidele keskenduvaid tehnikaid, et väljendada oma isiklikke vaateid.
Dot Melanini näitusetööd valmisid pärast 2013. aastal Eestist saadud loomingulisest elamusest. Tema kasutatud värvide, materjalide, vormide ja hoiakute juures on märgata kohalike kunstnike loomingu mõjutusi.
Dana Seachuga esitleb näitusel viimase kolme aasta jooksul valminud töid. Seachuga uurib oma töös rolle, mida ehted meie elus mängivad, ja suhteid, mida üks või teine roll inimese ja tema isikliku eseme vahele loob.
A-galerii väike hubane näituseala annab võimaluse nautida kunstnike koostööprojekti tervikuna ühes ruumis. See loob olukorra, kus looming võib ümbritsevasse sekkuda, sellelt peegelduda või sellele vastanduda.
Kollektsiooni aluseks sai kunstniku piiritu huvi 17. ja 18. sajandi ekstravagantsete vääriskividega ehete vastu. Kunstianalüütika ja vaba assotsiatsiooni meetodi ühendamine ning väärisehete esteetika sulandub igapäevaste kivikonstruktsioonidega.
Sari „A Jewel among Stones” („Juveel kivide seas”) uurib kahe erineva kivi suhet. Neid kahte peetakse sageli vastanditeks, millest üks on märkimisväärselt väärtuslik ja teine kõlbab vaid tarbeesemeks. Ent tavalistel ja praktilistel kividel on samuti esteetilisi aspekte. Mõnikord moodustavad ehituskivid ehitise seintele või maapinnale kauneid mustreid, peaaegu nagu kalliskivid tavaliste kivide seas. Samamoodi võib kalliskive, mida on alati ihaldatud hinnalisuse ja ilu pärast, kasutada üksnes nende funktsionaalsete omaduste tõttu. Huvitav on vaadata, et kõrvuti asetatuna sobivad vääriskive ja munakivisillutisega tänavaid kujutavad pildid omavahel ideaalselt kokku. Sageli on vääris- ja munakivide asetus hämmastavalt sarnane. Näitusel „A Jewel among Stones” esitletakse jätkuvat eseme-, ehte- ja fotokollektsiooni.
Hanna Ryynänen on Soomes Lappeenrantas elav ja töötav kunstnik. 2016. aastal lõpetas ta Saimaa kutsekõrgkooli kunstiteaduse bakalaureusekraadiga, spetsialiseerudes ehtekunstile. Peale ainueksemplaride ja väikeste ehtesarjade on ta loonud objekte, installatsioone ning pisiskulptuure.
Üleskutse “Eht(n)e sõnum” raames on ajakiri MOOD teinud väikese intervjuu Mari Relo-Šaulysega. Pisike sissevaade, milline on ühe ehtekunstniku kogemus oma erialal, proovile pandud klišeed ja imekaunid ehted.
Mari Relo-Šaulys: “Kui ütlen, et olen ehtekunstnik, küsib hulk inimesi, kas ma ka parandan ehteid”
Loe lähemalt https://mood.ee/uudis/mari-relo-saulys-kui-utlen-et-olen-ehtekunstnik-kusib-hulk-inimesi-kas-ma-ka-parandan-ehteid/