Tagasi Posted on

Vaida Suits 90

Reedel, 14. jaanuaril kell 18:00 avatakse A-Galerii SEIFIS Vaida Suitsu juubelinäitus VAIDA SUITS 90. Näitus jääb avatuks 8. veebruarini. 

Vaida Suits on legendaarne eesti ehtekunstnik, kes tähistas möödunud aasta 11. novembril oma 90. juubelit. Tähtsaima kohaliku ehte- ja metallikunsti näituseruumina on A-Galeriil olnud siiras rõõm Vaida Suitsu juubelinäitust korraldada. Näitus kulgeb läbi Vaida võrratu loomingu 1960. aastatest kuni aastani 1982.

Käesolev näitus avab Vaida rännakut kunstnikuna, mis algab 1930ndatel lapsepõlvest, mil ema käsitöö armastus ka tütreni jõudis. Pärast õpinguid ERKIs töötas Vaida 10 aastat ARSi Tallinna Kunstitoodete Kombinaadis terasegraveerijana, olles selles positsioonis ainus naine. 1966–1993 tegutses Vaida teostuskunstnikuna ARSi metallehistööde ateljees ARS-Juveel, kus ta valmistas üksikseeriate kõrval ka vastutusrikkaid tellimustöid Eesti ning üleliidulistele institutsioonidele.

Vaida eristuvat käekirja ehtekunstnikuna on läbi aja saatnud juugendlik vormikäsitlus ja täpsuseni lihvitud detailne idamaadest pärit kassisaba tehnika. Oma pika karjääri jooksul on Vaida Suits osalenud näitustel Balkanist Norrani ja Itaaliast Mongooliani. Tema teoseid on teiste hulgas Moskva Tarbekunstimuuseumis ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, samuti mitmetes erakogudes. Vaida meisterlikkuse ning fantastilise käekirja eest räägib ka see, et tema looming leidis Nõukogude Eesti tingimustes märkimisväärset tunnustust ka Londoni moelaval 1968. aastal.⁠

A-Galerii ühe asutaja ning osanikuna on Vaida looming galeriis alati esindatud olnud. Viimane Vaida töö galeriis leidis oma kandja 2021. aastal.

Näituse kujundajaks on ehtekunstnik Mari Pärtelpoeg, koordinaatoriks Helle Ly Tomberg ning näitust saatva kataloogi koostajateks Paula Hõbe ja Johanna Maria Mängel.

A-Galerii soovib tänada koostöö eest Eesti Kultuurkapitali, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Kunstnike Liitu, Ketli Tiitsart, Madis Kurssi, Marita Lumi, Sille Kima, Ellington Printi. 

MEEDIAKAJA
ANNE JA STIIL. FOTOD | Nõukogude ajal ka Londoni moelaval tunnustatud legendaarne ehtekunstnik Vaida Suits tähistas 90. sünnipäeva. Läbilõige tema loomingust.

KULTUUR.ERR.EE. Galerii. A-Galerii alustas hooaega kolme näituse avamisega.

Tagasi Posted on

Kolm lugu x Jäljed ajas

Reedel, 14. jaanuaril, kell 18:00 avatakse A-Galerii AKENDEL näitused KOLM LUGU ja JÄLJED AJAS. Näitused jäävad avatuks 26. veebruarini. 

KOLM LUGU
Aino Kapsta, Keesi Kapsta, Henry Mardisalu

KOLM LUGU on ühe perekonna kolme põlvkonna nägemus ehtekunstist. Kunstnike kolme erineva iseloomuga kolm erinevat lugu on omavahel tihedalt seotud ja igati läbipõimunud.                                                                    

Kapstade perekonna põhivaraks ja innustajaks on teenekas eesti ehtekunstnik Aino Kapsta, kelle töökogemus ulatub kaugele Nõukogude aega. Viimastel aastatel on tema huvi jäänud pidama filigraantehnikal, milles ta on end igal võimalusel täiendanud. Tema õrn ja detailne filigraan on võitnud paljude ehtekunsti kummardajate südamed. Aino Kapsta 60 tegutsemisaasta jooksul on tema näitusetööd rännanud lisaks Eestile veel näiteks Londonisse, Itaaliasse, Berliini, Moskvasse ja Jaapanisse. Käesolev aknanäitus on Ainol juba 12. kord A-Galerii näitustel osaleda.

Aino Kapsta tütar Keesi Kapsta on küll algselt õppinud arvutigraafikat, ent avastanud enda jaoks hoopis ehtekunsti. Küll palju oma emalt õppinud, on Keesi leidnud iseseisva väljendusvabaduse sulatustehnikas, mis pakub erinevaid vormi ja pinnalahendusi. 

Neid ühendavaks lüliks on perekonna kolmanda põlvkonna kunstnik Henry Mardisalu, kes on tegev materjalide ettevalmistuses ning enda arvates ta lihtsalt sattus metallikunsti teele, kuna sündis sellesse keskkonda. Tema põhilemmikuks on erineva suurusega kuld- ja hõbekettide valmistamine. Kõik Kapstade perekonna ehetes kasutatavad ketid on teostatud Henry poolt käsitööna. Viimased aastad on teda selle keerukuse tõttu köitnud ka filigraantehnika, mida ta on õppinud suuresti oma vanaema, Aino Kapsta käe all.                        

JÄLJED AJAS
Helen Clara Hemsley, Therese Mørch 

Therese Mørchi ja Helen Clara Hemsley koostööprojekti pealkiri on JÄLJED AJAS. Nende mõlema töös on olulisel kohal igapäeva-kontseptsiooni uurimine ja läbimõtestamine.

Sisuliselt viitab pealkiri nii nende kunstipraktikatele kui ka ühisele vaimustusele elus toimuvate sündmuste dokumenteerimisel, neile olulistest asjade, pealtnäha igapäevaste asjade suhtes ning suurte ja väikeste väljakutsete osas, millega nad tegijatena ja eraelus silmitsi seisavad. Kõige selle kujutamiseks on nad leidnud endile kaasaegse ehte meediumi. Üksikud tükid töötavad koos ja jutustavad ühtse loo – teosed, mis võimaldavad vaatajal uurida ja kujundada oma arvamust ning mõtiskleda oma elu ja olukordade üle.

Pealkiri JÄLJED AJAS viitab seega kunstnike elu ja tavade visuaalsele dokumentatsioonile. Olgu see siis üle 30 aasta jooksul kogutud materjalidest ja esemetest tükkide ülesehitamine või omamoodi hästi elatud elu ajakava konstrueerimine. Tükid, mis kujutavad kasvavat perekonda, kujutavad endast kombatavaid ja metafoorseid kohtumisi ning võimaldavad õrnalt sensoorset taju materialiseerunud kuuluvustundes.

Heleni töödes on kummastav tuttavlikkus, kuid samas ka segane tunne, et ei saa päris kindel olla, miks need esemed või materjalid nii olulised on, mida nad sümboliseerivad või kust nad pärit on. Sellele järgneb kurbustunne ja peaaegu meeleheitlik vajadus asju kuidagi paremaks muuta. Kõik see juhtub pika aja jooksul, andes tunnistust rõõmudest ja valudest, mis kaasnevad teismeea keerukustega, vanemate ja vanemluse, abielu, lahutuse ja pideva sooviga luua, ehitada ja jagada.

Therese’i töödes on samuti tunda familiaarsust, aja möödumist ning kaunist haprust, mis vaataja tähelepanu enda poole tõmbab. Tema seeriale TRACES & TOUCHED on omane puutetaju ja taktiilsuse kaudu tiivustada kontaktide loomist. See võib viia meeled läheduse, intiimsuse, kehalisuse, sentimentide, tootemide, objektisuhete ja seotuse teedele. Kõik on killud Therese’i praegustest uuringutest ehtekunstis, kus olulisteks joonteks on välja kujunenud korduvus ning kehalisus (viidates rituaalsetele ja vaimsetele palveehetele).

“Töötame mõlemad teemadega, mis köidavad inimloomust ja -kogemust ning oleme lõputult lummatud teoste materiaalsest intiimsusest ja puutetundlikkusest, mis äratavad uudishimu ja tähelepanu.”

Helen Clara Hemsley on pärit Lõuna-Aafrika Vabariigist, kuid elab hetkel Taanis, Kopenhaagenis. Ta on õppinud Disaini Oxford Brookesi ülikoolis, Glasgow Kunstikoolis Kaunite kunstide osakonnas ning Kopenhaageni Tehnikaülikoolis Väärismetallide instituudis. Tema töid on olnud üleval mitmetel näitustel Taanis, Hiinas, Portugalis, Austraalias, Saksamaal ja USAs. Tema töödega saab tutvuda: https://www.helenclarahemsley.dk

Therese Mørch on pärit Taanist ning elab Kopenhaagenis. Ta on õppinud Kopenhaageni Tehnikakoolis, Cassi Kunsti ja Disainikoolis Inglismaal ning oma magistrikraadi omandanud Inglismaal Kuninglikus Kunstikolledžis. Tema töid on olnud näha Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal. Tema töid on võimalik vaadata ka: https://theresemorch.com. 

Näitust toetab Taani Kultuuri Instituut Eestis, Lätis ja Leedus.

MEEDIAKAJA

KULTUUR.ERR.EE. Galerii. A-Galerii alustas hooaega kolme näituse avamisega.

Tagasi Posted on

PARIMA SEIFINÄITUSE KONKURSS

Alates 2007. aastast toimub A-Galeriis iga aasta parima seifinäituse valimine. Konkursi eesmärk on tunnustada kunstnike meisterlikke saavutusi oma loomingus. Võitja selgitavad välja A-Galerii osanikud.

2023 – Ketli Tiitsari kureeritud Lia Tüüri mälestusnäitus JOONEGA PUUDUTATUD

2022 – Irene Jürna LEIUD

2021 – Taavi Teevet AINUEKSEMPLAR

2020 – Erle Nemvalts VOORUSE LÄTTED

2019 – A-Galerii 25 juubelinäitus MÄLUKAARDID

2018 – Marita Lumi PAREM HOMME

2017 – Kertu Vellerind FACEBOOK/NÄORAAMAT

2016 – Caius Kull (H)AAKRIK

2015 – Mari-Relo Šaulys ja Adolfas Šaulys VERTIKAAL

2014 – Mari Pärtelpoeg RINGID

2013 – Leida Ilo HINGEPAADID

2012 – Urmas Ott (Hans-Otto Ojaste ja Urmas Lüüs) VARJEND 2415

2011 – Ülle Kõuts VESI

2010 – Kaire Rannik INONOTUS OBLIQUUS

2009 – Maria Valdma TOLM

2008 – Katrin Amos SAHTELDUSED

2007 – Katrin Veegen LOORBERID

Tagasi Posted on

AINUEKSEMPLAR

AINUEKSEMPLAR valiti 2021 aasta parimaks seifinäituseks.

AINUEKSEMPLAR on luulekogu, mis ei välju trükikojast mitte kunagi, sest seda lihtsalt ei saadeta kunagi trükki. Seda luulekogu ei ole võimalik leida raamatupoodide riiulitelt ja raamatuna ei saa seda laenutada ühestki raamatukogust. AINUEKSEMPLARI ei loeta igavatel bussisõitudel ega päikselistel päevadel pargis. 

Luulekogu eksisteerib näituseperioodi vältel A-Galerii SEIFI seintel ja tema lugejaskonna moodustavad näitust vaatama tulnud inimesed. 

Võibolla jääb mõni rida kellelegi meelde ja seda korratakse järgmisele, võibolla õpib keegi mõne luuletuse pähe või unustatakse need pärast näitust sootuks. Üks on aga kindel, tegu on tiraažita, ühe terasest eksemplariga luulekoguga, mida ei ähvarda mitte kunagi oht jääda kastidena kellegi trepi alla tolmu koguma. 

Luuletuste vormistamisel ehetena on tehnoloogiatena kasutatud lasergraveerimise ja happesöövituse kombineerimist. 

Oma tekstides vaatleb Teevet maailma läbi iseenda, mistõttu keskenduvad luuletused eelkõige isiklikele mälestustele, probleemidele ja tajufilosoofilistele avastustele. Näituse valmimist toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituse avamise laua katavad Balmerk Estonia OÜ Casa Charlize veinid – Nr 1 Itaalia veini sari Eestis!

Taavi Teevet (s. 1996. Saaremaal) on Eesti Kunstiakadeemias ehte- ja sepakunsti bakalaureuse kraadi omandanud noor metallikunstnik, kes seab oma loomingulise tegevuse kesklöövi rännaku enese sisemusse, keskendudes oma loomingus eelkõige minategelase maailma, taju ja nendega seotud probleemide ja avastuste mõtestamisele. 

Teevet on osalenud oma töödega näitustel Eestis ja välismaal ning olnud ehtekunstnikuna kaastegev mitmetes lavastusprojektides.

11. novembril toimus A-Galeriis Taavi Teeveti luuleõhtu ja kunstnikuvestlus, mida viis läbi Hele-Mai Viiksaar.

KUNSTNIKUVESTLUS

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Arvustus. Luulekogu, mida ei ilmunud. Arvustab Hele-Mai Viiksaar.

Tagasi Posted on

VARJE PÜÜDES X KÕIKE, MIDA ARMASTAN, ARMASTAN ÜKSINDUSES

VARJE PÜÜDES
Edgar Volkov

On nii palju, mille poole püüdleme, et me ei märkagi, kui oma soovidesse upume. Me käed üritavad pidevalt haarata millegi või kellegi järele, mis ei pruugi isegi tõesed olla. Unistused, mida soovime, et oleksid päris, võib-olla polegi algselt meie omad. Kas me lihtsalt ajame taga varje, või jahivad varjud hoopiski meid?

Edgar Volkovi aknanäitus on sellest, kuidas me kinnistume oma püüdlustesse ning mõistatab, kas need püüdlused on põhjustatud meie enda soovidest või siis jõududest, mis jäävad väljapoole meie haardeulatusest.

Edgar Volkov (1992) on juveliir ning ehtekunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia aastal 2015 ehtekunsti erialal (BA) ning töötab Roman Tavastis. Edgar Volokov on osalenud rühmanäitustel „Vari“ Eesti Kunstiakadeemia sisehoovis (2014), „Ferromenaalne“ Linnagaleriis (2014), „Pinna all“ Jaani-Seegi muuseumis (2016) ning „Must Vesi” A-Galerii SEIFis (2020). Aastal 2021. osales Volkov grupinäitusel „Fantasmagooria”. 

KÕIKE, MIDA ARMASTAN, ARMASTAN ÜKSINDUSES
Erinn M. Cox

Murtud süda võib inimest nii põhjalikult ja pöördumatult muuta, et sageli otsime sellele põhjuseid, mis oleksid samavõrd dramaatilised. Kui teine inimene meie elust jäädavalt kaob, peame sellega kaasneva kurbusega kuidagi toime tulema. Et teda enam ei ole, tundub hoomamatu; tema vaikus mõjub agressiivse kõrvaleheitmisena. Nii klammerdume me mälestuste, toimunud vestluste, omavaheliste naljade ja armastuse külge, mida ta väitis end ihaldavat – armastuse külge, millest me taasleitud üksinduse kiuste loobuda ei suuda.

Erinn M. Cox on USAst pärit, kuid Tallinnas elav ja töötav ehtekunstnik. Tal on bakalaureuse- ja magistrikraad skulptuuri ja installatsiooni erialal ning teine magistrikraad ehtekunsti erialal. Erinn on oma loomingut eksponeerinud nii USAs kui mujal maailmas, mh on ta osalenud näitustel nagu Schmuck 2018 ja 2020, SOFA CHICAGO ning rändnäitusel „21grams”. Ta on pälvinud Galerie Marzee Graduate Prize auhinna ning ajakiri Wallpaper on teda nimetanud disainivaldkonna tulevikutäheks. Lisaks töötab Erinn USAs vabade kunstide ja kunstiajaloo dotsendina ning Eesti Kunstiakadeemias külalislektorina. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti, disaini, ehtekunsti ja filosoofia teemadel ning ühtlasi on ta veebiajakirja Louise & Maurice (www.louiseandmaurice.com) asutaja ja kaasautor.

KUNSTNIKUVESTLUS: ERINN M. COX

Tagasi Posted on

A-Galerii aastanäitus MIKROMAAILMAD

Eesti ehtekunstnikud panevad aastale 2021 punkti ning suunavad aastanäitusel pilgu tulevikku. 

A-Galerii SEIFIS ja Pika tänava AKENDEL avaneb 1. detsembril eesti ehtekunstnike aastat kokku võttev näitus-müük MIKROMAAILMAD. Näitus on üleval 10. jaanuarini 2022.

Mikroskoopiline 10–8 m suurune olend on suutnud tervet inimkonda kahe aasta jooksul oma hirmuvalitsuse all hoida. Kui eelmine aasta möödus kaootiliselt koroonalainetes hulpides, siis sel aastal hakkas elu ja optimism vaikselt taas tärkama. Käesolev aasta on möödunud küll tormilise kiirusega, nii et millestki kinni pole õieti võttagi, aga ehk millestki siiski? Missuguseks kujunesid ehtekunstnike isiklikud mikromaailmad? Mis olid reaalsuse eredaimad killud, millest võeti kinni ja painutati oma äranägemise järgi? 

Nüüd, kus esialgne jahmatus juba maha raputatud ja muutuva maailmaga harjutud, on veelgi huvitavam jälgida, mislaadi looming säärastest oludest tõukub. Milline arengurakurss on sees? Paistab hägusel silmapiiril utoopia või düstoopia või hoopis regressioon? 

Aastanäituse kujundaja Merilin Pedastsaar: “Kujundamise puhul sai lähtekohaks pealkirjast põrgatades vaadelda midagi, mis jääb silmale nähtamatuks. Põhimaterjaliks valisime paberi ning edasi hakkasime mängima fookusega. Voltimine, lõikamine, rebimine, joonistamine viis meid omamoodi paberi mikromaailmadesse. Ideaalis võiks näitus tervikuna hakata mängima vaataja fookusteravusega, pannes teda tundma kord mikro- kord makromaailma osana, samas suunates tähelepanu kõige olulisemale – ehete mikromaailmale.”

Aastanäituse korraldamine on kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaima kohaliku näitusteruumina A-Galerii jaoks oluline traditsioon. “Meie galerii kunstnike kogukond on justkui sajaliikmeline mikromaailm, mille iga liige loob omakorda enda imetabaseid maailmu. Kord aastas kogunetakse kokku ühisnäituseks, et tunnetada ühtsust, toetust ja lähedust,” ütleb ehtekunstnik ja A-Galerii juhatuse liige Mari Relo-Šaulys.

Näitus koondab eesti ehtekunstnike viimase aasta põnevamat loomingut ja võtab selle aasta väärikalt kokku. MIKROMAAILMADE näitusel müügis olevaid ainulaadseid autoritöid on võimalik soetada terve näituse vältel. 

MIKROMAAILMU ümbritseva näituse kujundajateks on Kertu Tuberg, Maarja Niinemägi ja Merilin Pedastsaar.

Näitusel osalevad kunstnikud:

Ulvi Haagensen, Keiu Koppel, Sille Luiga, Ülle Kõuts, Ene Valter, Keesi Kapsta, Mari Relo-Šaulys, Tõnis Malkov, Hans-Otto Ojaste, Jens A. Clausen, Ülle Mesikäpp, Ilona Treiman, Katrin Veegen, Aino Kapsta, Aivars Benuzs, Margit Paulin, Marita Lumi, Krista Lehari, Tea Vellerind, Adolfas Šaulys, Anneli Tammik, Kertu Vellerind, Harry Tensing, Ivar Kaasik, Urve Küttner, Ketli Tiitsar, Kristi Paap, Tamara Sergijenko, Ülle Voosalu, Riin Somelar, Ive-Maria Köögard, Mari Pärtelpoeg, Mari Pärtelpoeg, Maire Morgen Hääl, Merike Balod, Viktorija Lillemets, Ane Raunam, Raili Vinn, Krista Laos, Kätrin Beljaev ja Kadi Kübarsepp.

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Galerii. A-Galerii avas ehtekunstnike aastanäituse MIKROMAAILMAD

Tagasi Posted on

TASAKAAL

Mis on tasakaal, miks see tähtis on?

Tasakaal on seisund, mis annab inimesele sisemise rahu, väärikuse ja kindlustunde, teadmise, et võin otsustada, kontrollida oma elu ja võtta vastutuse oma valitud lahenduste eest.

Tasakaal on ausus iseenda vastu, oskus mõista oma tundeid ja samaaegselt mõista teisi inimesi. Tasakaalus elumeel annab energia, võime mõtelda ja leida väärtuslikku, näha ilu ja tunda rõõmu, tunda huvi kõige uue ja huvitava vastu. Tasakaal on kindel pind jalge all, teadmine, et meid ümbritsev on püsiv, ei pudene koost.

Kunstitöödes on tasakaal võrdsuse tunne kujutatava eri osade vahel, tunne, et midagi ei tahaks tehtule juurde lisada ega ka ära jätta. Heas tasakaalus töös on harmoonia idee, õigesti valitud materjalide ja tehnilise teostuse vahel.

Ehe  on väärisese, mis on enamasti loodud täiendama kostüümi ja rõhutama kandja isikupära, suundudes laia maailma, elades seal oma elu. Selles jääb avalduma ehtelooja mõttemaailm kuid iga kandja lisab ehtele vaid temale omast energiat.    

Tasakaalustatud ehe mõjub usutavalt, meeldib, sisendab kandjale enesekindlust, toetab ja teeb tuju heaks.

Püüdlen tasakaalu poole.

Näituse kujundas ÜLA KOPPEL.

Tänan Eesti Kultuurkapitali, A-Galeriid, Üla Koppelit ja Kalle Komissarovit, Liina Lõõbast ja  Avo Raiknat toe ja abi eest.

Ülle Kõuts (s. 1956 Pärnus) on eesti ehtekunstnik, kelle tööde selge minimalistlik joon ja Marriage of Metals tehnika on muutnud tema loomingu selgelt isikupäraseks ning kinnitanud kindlalt tema koha Eesti ehtekunsti maastikul. Ülle Kõutsi töid on eksponeeritud lisaks Eestile ka Tšehhis, Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, USAs, Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris ning ka Taanis. Tema töid on kogudes muuseumides Eestis, Lätis, Rootsis ja Venemaal. Ülle Kõuts on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Metallikunstnike Liidu ja Katariina Gildi liige ning oli kunstnikerühmituse ON-grupp üks asutajaliikmeid. TASAKAAL on Ülle Kõutsi neljas isikunäitus A-Galeriis ja on mõtteline järg kunstniku 2021. suvel Haapsalus Evald Okase muuseumis toimunud isikunäitusele KOOSKÕLA.

KUNSTNIKUVESTLUS

MEEDIAKAJA
OP – Ehtekunstnik Ülle Kõuts otsib tasakaalu

Tagasi Posted on

SOE SUVI

Suvi – kirju, värvirikas ja inspireeriv aastaaeg, unistus igavesest paradiisist. Andrei Balašovi viimaste aastate töid koondav näitus peegeldab möödunud erakordselt kuuma suve pisiskulptuuride, objektide ja ehetega, tuues esile metalli ja värvi sümbioosi, otsingud ja eksperimendid erinevates tehnikates ning tehnoloogiates.

Andrei Balašov (s 1965 Tallinnas) on eesti ehtekunstnik, kes viimastel aastatel on töötanud pisiplastika žanris ja tegelenud antropomorfsete vormidega, eksperimenteerinud valutehnikaga ja faktuuridega. Balašov on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ja Lahti kullassepakoolis Soomes. Oma töid on ta eksponeerinud isikunäitustel Lätis Gallery Susis Riias, Leedus Kauno Langases Kaunases ja Uzopio Galerijas Vilniuses. See on kunstnikul juba kuues isikunäitus A-Galeriis. Grupinäitustel on Balašov osalenud näiteks Rootsis, USAs, Saksamaal, Soomes ja Hollandis. 1996. aastal pälvis Balašov Edde Kurreli nimelise Eesti Metallikunstniku auhinna.

KUNSTNIKUVESTLUS

MEEDIAKAJA
Delta. A-Galeriis on veel võimalik külastada näitust “Soe suvi”, mis koondab kunstnik Andrei Balašovi viimaste aastate töid

Tagasi Posted on

ANDE MEREST

Näitus inimese ja mere omavahelisest suhtest. 

Naatrium, kaalium ja kaltsium on midagi, mida kanname endaga oma veenides kaasas. See on meil ühine nii kõigi kalade, kahepaiksete, roomajate, kui ka soojavereliste lindude ja imetajatega. Soolane vool meie kehas on peaaegu sama koostisega, kui merevesi. Elu maal sai alguse iidsest merest. Kui me kunagi oma kodust lahkusime, et asuda maismaal elama, võtsime mere endaga ühes. See on ikka meiega.

Inimese ja mere suhtesse mahub hulga tundeid ja mõtteid. Meid tõmbab mere poole, isegi, et teame sellest vähe. 80% mere imedest ja saladustest ootab seniajani avastamist. Kaasnev salapära ärgitab meie kujutlusvõimet ja tekitab hirmu. Sellest päris puutumata ei jää keegi. 

Käesoleval näitusel vestetakse ehtekunsti abil inimese ja mere suhtest. Kuus rootsi kunstnikku kutsuvad oma ehteid uurima ja mõtestama. Publiku ette on toodud kunstnike annid merest.

ANDE MEREST näidati Pariisis rahvusvahelise ehtekunstitriennaali Parcours Bijoux 2020 raames, kus sellest sai kõrgelt hinnatud näitus. Näitust täiendab lisaks sama pealkirjaga trükis, mis käsitleb teemat veelgi sügavamalt ning selles kirjeldavad kunstnikud oma tööd ja protsessi. Raamatu eessõna on kirjutanud ookeanograafia emeriitprofessor Anders Omstedt, kes on ka raamatu „Filosoofiline vaade ookeanile ja inimkonnale” autor.

ANDE MEREST avamine toimub kolmapäeval, 25.08, kell 18-20 A-Galeriis koostöös Rootsi Suursaatkonnaga.

Serena Holm

Serena töötab oma loomingus sageli müütide ja lugudega. Käesolevas projektis on tema peamiseks tegelaseks merineitsi. Kaelakeede seerias tõlgendab ta erineva kultuurilise päritoluga merineitside lugusid. Siin on nii Kreeka müütide kolm sireeni, kui ka Korea legend Sinjike ja lugu Lääne-Aafrika Mami Wata kohta. Serena ehted on valmistatud hõbedast, vääriskividest ja portselanist.

https://klimt02.net/jewellers/serena-holm

Hanna Lijenberg

Aastate jooksul on Hanna ehete valmistamisel loonud paberikasutusest oma isikupärase eneseväljenduse viisi. Selle projekti käigus on ta eriti põhjaliku tähelepanu suunanud samblikele. Need väikesed ja ülitugevad liigid, kes elavad mere ja maa kohtumispunktis, on inspireerinud teda Symbioses-nimelises seerias. Seeria nimi pärineb vetikate ja seente sümbiootilisest partnerlusest. Teosed on valmistatud hõbedast ja paberist, värvist ja lakist.

www.hannaliljenberg.se

Lena Lindahl

Pruunvetika ja meriheina veealused metsad ning korallrahude ökosüsteemide keerukus on olnud inspiratsiooniks Islandilt pärit pargitud kalanahast kaelakeedele. Samuti on võimalik kohtuda mereelevandi, hallhülge, merileopardi ja paljude teistega Lena hõbedast graveeritud prossidest hülgekoloonias.

https://klimt02.net/jewellers/lena-lindahl

www.lenalindahl.wordpress.com

Anna Norrgrann

Anna teosed käsitlevad kaalu tähtsust. Seekordne teos on nöörloodidest, mis tõmbavad oma raskusega allapoole, et puudutada ookeani põhja ja mõõta mere sügavust. Need on meeldetuletuseks, et lisaks lainete liikumissuunale on meres olemas ka sügavik. Anna on oma ripatsitele andnud vanadest nöörloodidest inspireeritud vormid.

www.facebook.com/norrgrann.jewellery

Paula Lindblom

Paula on aastaid oma ehteloomingus tegelenud ookeanidest pärit plastjäätmetega. Selle näituse jaoks on ta valmistanud ehteid kaasaegsele merineitsile. Millega ta end ehiks, kui läheks puhkama plastprügist saarele? Paula teostes on jälgi keskkonnaprobleemidest, feminismist ja mereelulistest inspiratsioonidest.

www.instagram.com/artbypaula66

https://klimt02.net/jewellers/paula-lindblom

Mona Wallström

Mona mäletab suvistel hilisõhtutel leiges vees ujumist, mil tema keha ümbritses sädelev meretuli. Selles projektis on ta sukeldunud Ernest Haeckeli imeliselt detailsetesse illustratsioonidesse ja loonud täiesti oma ränivetika ja zooplanktoni maailma. Oma töid kutsub ta hellitavalt Mere-dusteks (ingl keeles Sea-crets) ja nende näol on tegu titaanist prossidega.

www.monawallstrom.se

KUNSTNIKUVESTLUS: PAULA LINDBLOM JA LENA LINDAHL

MEEDIAKAJA
AREEN – Kunsti ööpäev läbi: Tallinna vanalinnas asuv A-Galerii on muutnud näitusepinnaks ka oma aknad. Arvustab Urmas Lüüs.

Tagasi Posted on

HELLAD KOHAD

HELLAD KOHAD on kollektsioon enese armastamisest ja aktsepteerimisest. Kunstnik uurib põgusalt inimeseks olemist, soovides nii selles peituva haavatavuse, hapruse ja ebatäiusega leppida. 

Tegu on filantroopilise ettevõtmisega, mille esimeseks sammuks on aktsepteerida oma füüsilist keha. Näitus on disainer Into Niilo isiklik püüdlus mõista ja armastada inimkeha.

HELLAD KOHAD on sensuaalne teekond, mis algab kõige pisemast: armastusest iga oma küüneplaadi, nibu, varba ja nabakuju, keha väiksemagi kumeruse ja kortsu, painde, luukontuuri, kananaha, kehakarva ja sünnimärgi vastu.

Seeria loomiseks on kasutatud erinevaid materjale: metalle (messing, hõbe, kuld), looduslikke vääriskive (pärl, Etioopia opaal, türkiis, lasuriit, obsidiaan, labradoriit, rutiilkvarts, krüsopraas, ametriin, topaas, agaat) ja kunstkive (opaal, turmaliinkvarts, opaalkvarts, uleksiit).

Sürrealistliku elemendina lõi disainer baroksetest pärlitest, pärlmutrist ja tehisopaalist hambad. Küünesõrmuste valmistamisel kasutas ta küünekujust lähtuvaid vorme ning valis kivid, mis on arusaadavalt kivid, ent ometi imiteerivad erinevaid maniküüristiile. Nibu- ja nabaprosside ning rangluu kaelakeede valmistamisel on kasutatud erinevad tehnikad. Prossid valas disainer hõbedast ning kattis hiljem kullaga, kuldkaelakee valmistamiseks kasutas ta aga galvanoplastikat ning kattis seejärel ehte kullaga.

Iga kollektsiooni kuuluv ese on omaette kunstiteos, loodusliku filosoofiline ümbertõlgendus vihjates kergelt mustale huumorile ja lõputule enesearmastusele.

Into Niilo on kaasaegne ehtekunstnik ja disainer. 2013. aastal lõpetas ta Moskva riikliku disaini- ja tehnikaülikooli ning aksessuaaridisainerina jätkas magistriõpinguid Londoni ülikoolis Londoni moekolledžis jalatsidisaini erialal.

Peagi aga taipas ta, et ta pole huvitatud enam jalatsitest ning üha enam köidavad teda väikesed ja kantavad arhitektuursed ja skulpturaalsed vormid. Niisiis lõigi ta 2015. aastal oma brändi into|into, et luua eksperimentaalseid aksessuaare, kuid mõne aja pärast otsustas ta peamiselt ehtekunstiloomingule keskenduda.

Alates 2016. aastast on Into Niilo näidanud oma loomingut showroomides Pariisi moenädala raames (kaks korda aastas). 2018. aastal sõlmis ta lepingu agentuuriga NOB ja 2019. aastast on ta osalenud NOBi showroomide väljapanekutel Pariisi, Milano ja Tokyo moenädalatel.

Into Niilo rakendab oma brändi into|into loomingus täppisteaduste ja teaduslike katsetuste põhimõtteid. Ta saab innustust erinevatest valdkondadest nagu füüsika, keemia, loodusteaduste filosoofia, kosmoloogia, anatoomia ja filosoofia ning püüab neid ideid edasi anda kunsti ja disaini kaudu. Kordus nimes into|into on pärit inglise [intu:] ja soome keelest [into:] ning seda võiks tõlkida kui “sisemine inspiratsioon.” Brändi inspiratsiooniallikaks on loodus ja inimese kognitiivsed protsessid, poeesia, vormide ilu ning asjade sisu ja sügavam olemus.

KUNSTNIKUVESTLUS

MEEDIAKAJA
POSTIMEES. NÄITUS ⟩ Neil ehetel pole sugu. Arvustab luuletaja ja koreograaf Sveta Grigorjeva

HÄPPENING. Ehtekunstnik Intro Niilo dismorfofoobiast ja armastusest inimkehade vastu. Küsitleb Urmas Lüüs