Tagasi Postitatud

SADU

Näitusel on eksponeeritud valik Kätrini sõrmuseid, mille materjalid on väga erinevad alatest luust kuni klaaskommini. Kahemõtteline pealkiri “sadu” tähistab vihmavalingut kui pidevat sotsiaalset infotulva, milles me elame.

“Oma näitusel olen ma pannud sadama sõrmused – ühed tugevamad sotsiaalsete märkide kandjad meie kultuuris. See maha langev ja kaduv märkide maailm on kõrvaltvaatajale tervikuna nauditav vaatemäng. Samal ajal on selles juba ainuüksi märkide rohkuse tõttu raske näha detaile. Läbi aegade on selline infotulv inimeste tegevusega kaasas käinud, lennelnud koos lustaka möllu ja hämarama segadusega.”

Kätrin on Eesti Kunstiakadeemias õppinud ehtekunstnik, kelle loomingut on eksponeeritud mitmetel näitustel üle Euroopa. Viimati käisid tema tööd Kopenhaagenis, Tel Avivis ja Oslos.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tagasi Postitatud

A-∞ SÕNADETA LINGVISTIKA

Neljapäeval, 8. mail avab üle 70 Eesti ehtekunstnikku esindav A-Galerii oma 20. sünnipäeva puhul kaks autoriehtenäitust Tallinnas ning esitleb raamatut Eesti metallikunstnike loomingust viimasel kahel aastakümnel.

A-Galerii asutajaliikme, ehtekunstnik Tiina Käeseli sõnul on galerii paari aasatakümne jooksul oma sisus ja vormis palju muutunud, kuid eesmärk on jäänud samaks – arendada Eesti ehtekunsti ning anda metallikunstnikele koht oma loomingu esitlemiseks. “Mul on siiras heameel, et A-Galeriiga on liitunud palju uuema põlvkonna kunstnikke, kes omakorda muudavad galerii nägu. See annab lootust, et Eesti ehtekunst on jätkusuutlik ning saame unikaalseid ehteid imetleda ka järgmise paarikümne aasta pärast,” kommenteeris Käesel. Aastal 2014 kuulub A-Galerii nimistusse üle 70 kõrgharidusega Eesti metallikunstniku.

A-Galerii Seifis avatakse Urmas Lüüsi koostatud ja kujundatud ühisnäitus A-∞ SÕNADETA LINGVISTIKA, mis esitleb Eesti noorema põlvkonna ehtekunstnike loomingut. “Urmas Lüüs on kokku pannud näituse, mis annab hea ülevaate eesti noorte metallikunstnike mõtetest ning põnevatest kaasaegsetest materjalidest ja tehnikatest,” sõnas Tiina Käesel.
Samas esitletakse ka Kaire Ranniku ja Erle Võsa-Tangsoo koostatud raamatut “A-Galerii. Eesti autoriehte galerii 20 aastat”, mis annab harukordse võimaluse näha Eesti tunnustatud metallikunstnikke kandmas oma ehteid ning lugeda nende kirjutisi oma kolleegide loomingu kohta.

A-Galerii sünnipäevapidustused algavad aga Hop Galeriis (Hobusepea 2) näituse A-V EHEDAD PORTREED avamisega, kus näeb töid galerii osanikelt nende poolt valitud teoste arhiivist. Näituse A-V EHEDAD PORTREED koostas ja kujundas Kaire Rannik.

MEEDIAKAJA

Postimees – Ehtenäitus: kordumatult kaunid, ajatud. Kirjutab Tiina Kolk.

Tagasi Postitatud

A-Galerii aastanäitus 2020

A-Galerii Seifis avaneb läbilõige kohalike ehtekunstnike lõppeva aasta suundumustest aastanäitusega NÄITUS-MÜÜK 2020, mis on huvilistele avatud alates teisipäevast, 8. detsembrist. Näitus kestab 30. jaanuarini 2021.

Näitus koondab üle 30 ehtekunstniku viimase aasta loomingut ning võtab lähtepunktiks uskumatu, usutava ja enneolematu aasta keerdkäigud, et arhiveerida selle kaost ja ilu. Aastanäituse ehted on ka müügis ning ainulaadseid autoritöid on võimalik endale soetada terve näituse kestvuse aja.

Näituse juhtmõte on uurida kunstnikelt, kuidas on 2020. aasta oma vääramatu jõuga mõjutanud nende elu ja loomingut. Lõppev aasta on endas kandnud palju ärevust ja muret teadmatuse ees, kuid samas andnud ka võimaluse ootamatult teisiti kulgevas ajas senisest enam süveneda kohal olemisse. Eraldatusest leiab inspiratsiooni, vajalikku rahu ja aega, et hinges olevaga tõtt vaadata ning see vormi valada. 

Ehtekunstnik Liisbeth Kirss: “Selle aasta piirangud sundisid mind võtma pausi, läbi mille sain rahulikult mõelda või ka mitte mõelda oma loomingu üle. Tunnen, et see oli väga vajalik ja kuidagi muud moodi see ei olekski saanud juhtuda.”

Samas on ka kunstnikke, kelle jaoks pakilised argimured suruvad loominguga tegelemise tagaplaanile, sest majanduslik olukord kannatab koroonaviiruse tõttu. “Hiljuti jäin oma ateljeest ilma, kuna see asus vanalinna tuntud restorani majas ning restoran läks pankrotti. Seega on pandeemial päris otsesed mõjud loometööle,” ütleb kunstnik Anni Kagovere. Kunstniku Claudia Lepiku sõnul pole tema loomise rütm hetkel muutunud ja teekonnad, mis kunstnik igapäevaselt võtab, on endiselt sama tagasihoidlikud nagu nad enne pandeemiat olid. 

A-Galerii on kohaliku ehtekunsti kodugalerii ning kohtumispaik, kus saab tutvuda üle saja erineva autori loominguga. A-Galeriis avaneb Eesti ehtekunsti lugu läbi erinevate generatsioonide, vormide ja ideede. Toimides nii müügi- kui näitusepinnana, esindab A-Galerii Eesti professionaalsete ehtekunstnike erinevaid põlvkondasid ning koolkondi. Iga käsitööna valminud ehe on kordumatu ning kannab endas autorile ainuomast käekirja ja kontseptsiooni, mis on teostatud meisterliku tehnikaga. 

Näitusel osalevad järgmised kunstnikud:

Krista Laos, Ive-Maria Köögard, Mari Pärtelpoeg, Ülle Mesikäpp, Anne Roolaht, Tea Vellerind, Ihan Toomik, Anni Kagovere, Kertu Vellerind, Mari Relo-Šaulys, Adolfas Šaulys, Urve Küttner, Liisbeth Kirss, Ulvi Haagensen, Ülle Voosalu, Tamara Sergijenko, Claudia Lepik, Ivar Kaasik, Ane Raunam, Kadi Kübarsepp, Ülle Kõuts, Keesi Kapsta, Katrin Veegen, Raili Vinn, Merike Balod, Margit Paulin, Aino Kapsta, Kristi Paap, Kätrin Beljaev, Erle Nemvalts, Melitina Balabin, Nikolai Balabin, Marita Lumi, Ene Valter, Viktorija Lillemets, Rita-Livia Erikson, Sille Luiga, Kristiina Laurits.

Tagasi Postitatud

PIDU KATKU AJAL

Epideemiad on inimühiskonnaga alati kaasas käinud ja kui eelmine hakkab ununema, koputab uksele ootamatu järgmine. Maad katab hirmu aura ning institutsioonid toimetavad ja inimestel tuleb täita oma kohust, minna eemale ja hoida end vaos. 

Filosoof George Bataille kirjutab 1949. aasta teoses “The Accursed share: An Essay on General Economy” energiast kui ressursist, mida on alati üle ning mille juures on oluline, kas kasutame seda kaunilt ja nauditavalt või suuname selle destruktiivseks jõuks [1]. Üksteisest eemale kistud, vaoshoitud inimeste ülekeev energia hakkab epideemia tingimustes moodustama uusi vorme. Kinni hoitud energia tekitab paranoilist raevu ühiskonnakorralduse vastu. Näiteks Venemaa teise kooleraepideemia ajal leidis rahvas süüdlase võõrast soost arstide näol. 

Kogunenud energiast vabanemine võib ka toimuda pidutsedes. Salajased ja eksklusiivsed, need väiksed elu (ja surma) mänglevad keerised omavad muutuste ajal eriti tumedat, patust ja erutavat maiku. Üleliigse energia ilus raiskamine sünnitab uut, planeerimatut ning jätab endast järele dekameroonlikke loomingukillukesi. See aeg on huvitav, aga mitte kordumatu, déjà vu!

[1] George Bataille, The Accursed Share: An Essay on General Economy, trans. Robert Hurley, New York: Zone, 1949.

Kätrin Beljaev (1982) on lõpetanud aastal 2015 Eesti Kunstiakadeemia (MA juh. prof. Kadri Mälk) ning täiendanud end Firenzes ja Portos. Ta on osalenud erinevatel näitustel Eestis ja mujal maailmas. Vabakutselise kunstnikuna on ta tunnustatud Noore Ehte Fondi preemiaga (2016) ning tema töid võib leida Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi püsinäituselt. Antud näituse tööd on valminud vana Euroopa vääriskivi keskuses Idar – Obersteinis, Saksamaal.

Kunstnik tänab: Eesti Kunstnike Liit, Kaarel Sikk, Theo Smeets, Kerli ja Kalmer Koppel, Kristian Beljaev, Rein Beljaev ja Scheeli Restoran.

Eriti suured tänud Krete Beljaevile ja Indrek Mesile, kes tegid selle näituse võimalikuks!

Tagasi Postitatud

BERBERIS VULGARIS

Hiljuti Sihtasutus Noor Ehe preemia pälvinud Kätrin Beljaevi isikunäitust väljendavateks märksõnadeks on seekord naturalistlik, ilutsev aga natuke võõrapärane ja vulgaarne. Eksponeeritud on klassikalises meeleolus värvikalt temperamentsed kaelaehted. Visuaalne kontseptsioon on rõhutatult klassikalises raamistikus ja pidulikult talvevärvides. Ehteid saadab autori kirjutatud ja satiirilisest Bulgakovi romaanist inspireeritud tekstilõik, mis annab väljapanekule sihilikult salapärase meeleolu.

Härma kristallid rippusid sulgedena puuvõradel ja marjad lumes olid erepunased nagu värsked veretilgad. See punane oli ainuke sära selles monokroomses hallis talves. Metsikud ja okkalised kukerpuupõõsad, mis 1908. aastal müüri äärde istutati, olid tänaseks kasvanud kõrgeks ja muutsid varemed läbipääsmatuks. Margarita jalutas seal närviliselt ja ta must taft siidist seelikusaba takerdus pidevalt okaspõõsastesse. Ilus aga taltsutamatu Margarita ootas kuid ei teadnud veel, kes neist täpselt temaga kohtuma tuleb.

Kunstnik tänab: Kaarel Sikk, Veljo Seedre, Nikolas Mitsopoulos, Luise-Laura Vatsel, Lincona põrandakeskus.  

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.