Category Archives: Uudised

Tagasi Posted on by

Kunstnike Õu 14. augustil H2 hoovis

Kunstnike Õu kutsub kõiki laupäeval, 14. augustil, Tallinna Vanalinna Päevade raames Hobusepea tänava metallikunsti maja H2 hubasesse hoovi, mis täitub päevaks kunsti ja muusikaga. 

Kuulata saab vaimurikastavaid vestlusi erinevate kunstnikega ning avastada vanalinna galeriide näituseid koos nende autorite ja kuraatoritega. Lisaks viime teid paeluvale rännakule läbi Hobusepea 2 hoone mineviku ja oleviku.

Helielamusi loovad harfi ja looper’itega improviseeriv Liz Wirestring; jazzi, pärimus- ning elektroonilist muusikat ühendav Maris Pihlap ning intellektuaalse rokkmuusika ja minimalistliku art-blues’i duo Hello Killu. 

Külalistele on päeva jooksul avatud ka majas tegutsevate ehte- ja metallikunstnike ateljeed. 

Sündmusel osalevad A-Galerii, HOP galerii, Draakoni galerii, Hobusepea galerii ja Hobusepea 2 metallikunsti maja. Kunstnike Õu aitavad korraldada veel Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Vanalinna Päevad.

A-Galerii SEIF

Into Niilo
HELLAD KOHAD
⁠
Eesti ehtekunsti kodugaleriis on KUNSTNIKE ÕU sündmusega paralleelselt üleval Into Niilo (Moskva) seifinäitus HELLAD KOHAD, mis on kõigile huvilistele tasuta külastamiseks avatud kuni 24.08. KUNSTNIKE ÕU raames toimub 14.08 A-Galeriis ⁠näitusetuur koos meie kuraator Helle Ly Tombergiga. Tuur toimub kell 12:00-12:30.
⁠
Into Niilo HELLAD KOHAD on näitus enese armastamisest ja aktsepteerimisest. Kunstnik süveneb põgusalt inimeseks olemisse, haavatavuse, hapruse ja ebatäiusega leppimisse ja selles rõõmu leidmisesse. Tegu on filantroopilise ettevõtmisega, mille esimeseks sammuks on aktsepteerida oma füüsilist keha. Ainukordseid näitusetöid on võimalus A-Galeriist ka endale soetada. ⁠

Helle Ly Tomberg

A-Galerii AKNAD

⁠Natascha Frechen, Felicia Mülbaier, Constanza Salinas & Luisa Werner (Saksamaa)
PUUDUOLEKU HELGUSEST
⁠
PUUDUOLEKU HELGUSEST peegeldab ehete lugu ja teekonda. Autorid usuvad, et esemed, joonistused, visandid ehk kõik see, mis ehete loomise käigus tekib, on sama oluline kui ehted ise. Nende esemete kaudu õpivad nad tundma materjali ja selle tähendust ning jõuavad oma loomingu tuumani.⁠
⁠
Näitusega kaasneb trükis, mida saab soetada A-Galeriist ning mida esitletakse 14. augustil KUNSTNIKE ÕU raames H2 hoovis kell 16:45-17:45.

HOP galerii

Yuan Yu Chen Fengi (Venezuela), Bradley Krebsi (USA), Hansel Tai (Hiina/Eesti)
REVOLUTSIOON

Trionäituse eesmärk on uurida erinevaid viise, kuidas omavahel ühendada kaasaegset ehtekunsti, teisi esemeid ning kuidas neid uuteks meediumiteks vormida. Ehtepiiri nihutamise asemel eelistavad autorid mõelda, et on pelgalt kaasaegsed kunstnikud, sõltuvuses esteetikast, otsimas uusi kõrgusi.

Näitus on valminud Eestis tegutseva ehtekunstniku Hansel Tai, Venezuelas sündinud visuaalkunstniku Yuan Yu Chen Fengi ja Ameerika graafilise disaineri Bradley Krebsi koostööna. Rohkem infot näituse kohta leiad: https://www.hopgalerii.ee/
⁠
14. augustil avaneb KUNSTNIKE ÕU raames ainulaadne võimalus näha näitust koos autoriga. Autorituur koos Hansel Taiga toimub HOP galeriis kell 12:45-13:15.

Hobusepea galerii

Darja Popolitova
TAKTILIIT ON KIVI, MIS KÕDITAB PILKU
⁠
Ehtekunstnik Darja Popolitova on näitusega „Taktiliit on kivi, mis kõditab pilku“ Hobusepea galeriisse loonud videotest, ehetest ja installatsioonidest koosneva fiktiivse maailma, milles nõid Seraphita aitab igapäevaelu pettumustega toime tulla. Ehe pole üksnes stendile kinnitatud artefakt vaid kannab endas inimelu sentimentaalseid lisaväärtusi – kinkimisrituaale, taktiilseid momente, isiklikke mälestusi. Rohkem infot näituse kohta leiad: http://galerii.eaa.ee/hobusepea/eindex.htm

14. augustil toimub KUNSTNIKE ÕU raames Hobusepea ja Draakoni galeriide näitustetuur koos Anna Mari Liivrannaga. Tuur on tasuta ning kestab orienteeruvalt 45 minutit. Kogunemine on kell 14:00 H2 kunstnike maja hoovis Hobusepea 2.

Draakoni galerii

Sven Parker
SEINAD, PANEELID, FRAGMENDID

Draakoni galeriis on avatud Sven Parkeri isiknäitus „Seinad, paneelid, fragmendid“, mis tõukub aastal 1990 kirjastuses Eesti Raamat välja antud „Pildivihikutest“. Näitusesaali on kunstnik loonud betoonist, sarrustest ja koomiksitest koosnevad installatsioonid koostades nii ajaloo fragmentidest uusi narratiive, kuid samal ajal esitades väljakutse suurte narratiivide võimalikkusele. Rohkem infot näituse kohta leiad: http://galerii.eaa.ee/draakon/eindex.htm

14. augustil toimub KUNSTNIKE ÕU raames Hobusepea ja Draakoni galeriide näitustetuur koos Anna Mari Liivrannaga. Tuur on tasuta ning kestab orienteeruvalt 45 minutit. Kogunemine on kell 14:00 H2 kunstnike maja hoovis Hobusepea 2.

Piltide autor on Annika Haas.

Tagasi Posted on by

A-Galerii tähistab täna oma 27. sünnipäeva

Eesti ehtekunsti kodugalerii, A-Galerii, saab täna 27-aastaseks. Ehtepoe ja näitusepinnana esindab A-Galerii üle saja Eesti professionaalse ehtekunstniku.

“A-Galerii loomine oli omas ajas üks väga julge ettevõtmine. Oma entusiasmiga olime teenäitajad ka teistele tarbekunsti erialadele, et ühtsuses on jõud. Erinevate metallikunstnikest generatsioonide ühendamine, kõigile võrdsete müügivõimaluste ja loometegevuse pakkumine, on läbi pikkade aastate olnud A-Galerii tugevuse ja kestmajäämise võti,” ütleb A-Galerii asutaja ja juhatuse esinaine Ene Valter. 

A-Galerii loomine 1994. aastal oli samm, mille taha koondusid ehtekunstnikud, kes ka tänaseni galeriid juhivad. Galerii asutamiskoosolek toimus 1993. aasta lõpul ning asutajaliikmeid oli 32, kelle seas Ene Valter, Ülle Kõuts, Urve Küttner, Andrei Balašov, Mari Pärtelpoeg ja Aino Kapsta. Hiljem omandasid aktsiaid 48 kunstnikku ja kokku saadud rahaga alustati galerii loomist. 1994. aasta 10. mail avas A-Galerii oma uksed Eesti Kunstnike Liidu Hobusepea tänava majas (hetkel asub seal HOP-galerii), kus tegutseti 2005. aastani.

Oma praeguses asukohas Hobusepea ja Pika tänava nurgal asub A-Galerii alates 2005. aastast, kui tekkis vajadus suurema ruumi järele. Samades ruumides tegutses varasemalt muide Joseph Kopfi juveliiriäri ning Ars-Juveel. Tänaseks on A-Galeriist kujunenud Eesti autoriehete kodugalerii ja unikaalne kohtumispaik, kus saab tutvuda üle saja erineva autori loominguga.

“A-Galerii on minu jaoks Eesti ehtekunsti kodu, kus minu looming kohtub erinevate kunstnike ja põlvkondadega. Ütleks lausa, et tegemist on perfektse ajajoonega, iga külastaja saab kena ülevaate,” kirjeldab A-Galeriid kunstnik Claudia Lepik.

Iga käsitööna valminud ehe on kordumatu ning kannab endas autorile ainuomast käekirja ja kontseptsiooni, mida on teostatud meisterliku tehnikaga. A-Galerii teeb veel eriliseks see, et paljud kunstnikud loovad ehteid galerii kohal – maja ülemistel korrustel asuvad ka paljude kunstnike tööruumid.

Tagasi Posted on by

A-Galerii 2020. aasta parim seifinäitus

Eesti ehtekunstnikud kuulutasid välja 2020. aasta parima A-Galerii seifinäituse. A-Galerii SEIF on kohaliku ehtekunsti olulisim näitusepind, mis keskendub professionaalsete ehtekunstnike ja seppade värske loomingu tutvustamisele. Eelmise aasta parimaks seifinäituseks valiti Erle Nemvaltsi näitus VOORUSE LÄTTED.

Näitusega mõtiskles autor selle üle, kui igihaljad on otsingud eetilise koostoimimise viiside järele ühiskonnas ning kuidas see otsing ebakindlas kaasajas otsusteks manifesteerub. “Inimesed on aegade algusest otsinud kombelist täiust. Sellest hoolimata tundub keeruline leida inimtegevusega seotud valdkonda, kus ei tehtaks eetilisi kompromisse mõne kindla grupi huvidest,” kirjeldab Erle Nemvalts vooruse lätete otsinguid. Näitus oli A-Galerii SEIFIS üleval 22.08-12.09.2020

Erle Nemvalts (1991) on Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti magistrant. Tema tööd keskenduvad peamiselt inimeste käitumismustritele ning -eripäradele. Nemvalts pälvis 2019. aastal Noore Ehte Fondi eristipendiumi.

Parimat seifinäitust valitakse A-Galeriis alates 2007. aastast, eesmärgiga tunnustada kunstnike meisterlikke saavutusi oma loomingus. A-Galerii on professionaalsete metallikunstnike loomingut esindav ehtegalerii, mille tegevuste hulka kuulub ka ajaloolises SEIFIS näituste korraldamine. SEIF on ajalooline pidepunkt, mis ühendab 1920ndatel juveliir Joseph Kopfi kullassepaärina ehitatud hoone esialgse funktsiooni ja näitusepinna. Näitusetegevus toimub SEIFIS 2005. aastast.

Tagasi Posted on by

Vestlus. Muinasjuttudest kalliskivide ümber. Rita-Livia Erikson ja Sille Kima.

Vestlus toimus 17. veebruaril kell 17:00 A-Galerii Facebook Live ülekandel. Vestlust saad vaadata siin.

____

Kuidas jõuab kalliskivi maapõuest ehtekunstniku lauale? Gemmoloogi, kivilihvija ja ehtekunstniku Rita-Livia Eriksoniga vestleb narratiividest kalliskivide ümber A-Galerii näituseprogrammi kuraator Sille Kima. Vestlus toimub 17. veebruaril kell 17 A-Galerii Facebook Live ülekandel. Arutluse all on kalliskivitööstus, kalliskivide väärtuse loomine ja ehtekiviteaduse arengud.

Rita-Livia Erikson (1990) on eestlasest ehtekunstnik, kivilihvija ja gemmoloog. Ehtekunsti alase hariduse omandas ta Eesti Kunstiakadeemias. Kalliskivide tahklihviga alustas ta aastal 2016 Ameerika Ühendriikides sealse meisterlihvija Meg Berry käe all. Gemmoloogi haridus sai omandatud Ameerika Gemmoloogia Instituudis (GIA) aastatel 2018-2019. 

Rita-Livia ühendab oma oskused ja teadmised nii gemmoloogiast, kivilihvimisest kui ka metallitehnoloogiatest, et valmistada käsitsi unikaalseid ja kantavaid ehteid, mis kestaksid mitmeid põlvkondi. 

KALLISKIVID JA MUINASJUTUD
Näitus A-Galerii SEIFIS
05.02. – 02.03.2021 

Lumm kalliskivide ja nende värvide vastu on sama vana kui inimkond. Nii kivide lihvimise oskused ja tehnoloogiad kui ka gemmoloogia ehk teaduspõhine suutlikkus ehtekive üksteisest eristada arenevad pidevalt edasi. Lisaks on alles viimastel aastakümnetel avastatud mitmeid olulisi kalliskivide materjale, sealhulgas tsavoriidid, tansaniidid ja paraiba tüüpi turmaliinid.

Kui paljud erinevad kõrgelt hinnatud kalliskivid laiemale publikule tuttavad on? Kas lisaks rubiinile olete kuulnud spinellidest? Nimetus, nagu näiteks sõna „teemant“, ei tohiks olla iseeneset argument ja ainus kriteerium asja väärtustamiseks. Looduses on moodustunud hämmastavaid ja imelisi materjale, millest igaüks on ainulaadne, paljud neist lisaks ka kordades haruldasemad kui teemandid. Elu ja loodus on täis värve, mis väärivad, et neid nauditaks ja hinnataks.

Tahklihvi eesmärgiks on tuua ühest kalliskivist välja tema tõeline potentsiaal – värvid ja sära. Mänguruumi on selles täpsustöös tohutult, seega ei pea vaid kivi oma olemuselt olema ainulaadne, ka lihv ja lõige võivad olla kordumatud.

Käesoleval näitusel on kõik kalliskivid looduslikud ja kunstniku enda poolt käsitööna lihvitud. Kaheksa neist on istutatud kõrvamansettidesse, mille inspiratsiooniks on lapsepõlve metsikute lugude tegelased – haldjad, lohed, maagid, ükssarvikud ja muud müstilised olendid. Kalliskivide fantastilise maailma sära ning selle lumm võivad saata meid läbi elu igavesti – nagu ka emotsioonid muinasjuttudest.  Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tagasi Posted on by

Raili Vinn Edasi.org väljaandes

Raili Vinn

Meil on suur rõõm teatada, et südamlikud ja inspireerivad vestlused A–Galerii kunstnikega ilmuvad nüüdsest ka Edasi.org väljaandes.

Alustame klassikutega, kellest esimesena avab oma elufilosoofiat, mälestusi sõjajärgses Tallinnas veedetud lapsepõlvest ning teed ehtekunstini lõputult võluv Raili Vinn.

Vaata Edasi.org artiklit siit.

Raili Vinna näitus PAEAEG aprilli lõpuni A-Galerii akendel.

Tagasi Posted on by

2017 parim Seifinäitus

11. jaanuaril kuulutati A-Galeriis välja 2017. aasta Parim Seifinäitus, milleks osutus Kertu Vellerinna näitus FACEBOOK/NÄORAAMAT.  

A-Galerii on professionaalsete metallikunstnike loomingut esindav ehtegalerii, mille tegevuste hulka kuulub ka ajaloolises seifis näituste korraldamine. A-Galerii algatas 2007. aastal Parima Seifinäituse preemia eesmärgiga tunnustada loominguga aktiivselt tegelevaid kolleege. Sellest ajast on traditsioon mööduvat aastat kokkuvõtval peol valida ja välja kuulutada aasta parim seifinäitus ning anda üle preemia.  

2017. aasta Parima Seifinäituse preemia saanud ehtekunstnik Kertu Vellerind kirjeldab oma näituse sisu tabavalt luulevormis:   NÄORAAMAT/FACEBOOK (Mida mina, kellel FB konto puudub, sellest arvan)   ÜKS VEEBIPÕHINE ÜÜRATU VÕRGUSTIK – MINU JAOKS TÄIESTI TUNDMATU KÕRGUSTIK ENDAST FOTOSID PILDISTA, SILDISTA RIPUTA, RAPUTA PASSIIVSELT – AKTIIVSELT ELU JAGA JA SEGA SHEERI VÕI KOMMENTEERI HUVILÄHTUVALT GRUPEERI LIIDA VÕI LAHUTA KOOSELUSID NAHUTA ELA KAASA JA LAIGI KUNI SÜDAMES LÄIGIB OHTRALT SÕPRU SAAD LISADA VÕI SÕNUMEIS KISADA, ET: „SIHIPÄRATULT AEGA MINA EI KULUTA!   Näituse kujundas Tea Tammelaan.   Kertu Vellerind (s 1967 Tallinnas): „EKA metallehistöö kateedris veetsin kokku üheksa aastat – sinna mahtus nii bakalaureuse- kui ka magistrikraad, täiendõpe Lahti Disainiinstituudis Soomes 1992 ja Maini-äärse Hanau Joonestusakadeemias Saksamaal 1993, üks aasta akadeemilist puhkust ning kolm toredat suve ERKI Soome-Ugri ekspeditsiooni liikmena 1990–1992. Vabakutselise ehtekunstnikuna töötan aastast 1995, aasta hiljem astusin EKL-i liikmeks.

Näitustest olen osa võtnud omajagu nii Eestis kui ka väljaspool. 2016. aastast olen Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat.“

Tagasi Posted on by

Marita Lumi metsik looming EESTI AASTA EHE 2017 konkursil

1. detsembril 2017 kuulutati välja Eesti Vabariigi 100 sünnipäevale pühendatud ehtekonkursi “AASTA EHE 2017” võitja – palju õnne Allan Maripuu!
Suurepärase konkursi kutsus ellu Eesti Kulla- ja Kellaliit, et taaselustada traditsioon ning anda hoogu kitsale, ent olulisele valdkonnale Eesti kunstimaastikul. Konkursist olid oodatud osa võtma kõik Eesti Vabariigis tegutsevad ehtekunstnikud, juveliirid ja valdkonnaga seotud ettevõtted. Just viimane andis ka meile tõuke mõtteks, et miks mitte võtta osa sellisest meie valdkonnale olulisest üritusest.

A-galerii kutsus üles oma kunstnikke osalema ning andsime võimaluse esitada ehte kavand meie juhatusele, et parimat tööd materjalikulude võrra toetada. Meie väikesel sisekonkursil “Eesti aasta ehe 2017” võitjaks valiti Marita Lumi, kelle metsik kavand tõotas tulla midagi unikaalset ja pööraselt ägedat. Midagi, mis on ainult Maritale omane ega jäta külmaks ühtegi vaatajat.

Meie rõõmuks realiseerus Marita Lumi idee veel enneolematult kui oodata oskasime. Ning seda kõige paremas mõttes. Marita kaelaehe “Metskits” on hõbedasse valatud ja kullatud väike skulptuur, kitseke on ehitud sadade väikeste kivikestega ning mõjub suursuguselt ja tagasihoidlikult samaaegselt. Julge vorm, ent kitsekese elegantne kuju ümber kaela, häbelik ilme läbi kahe suure silma annab ehtele elujõu ja emotsionaalsuse, millest kumab läbi tõeline hingestatus, mida kunsntik kätetöösse talletanud on.

Meeletu töötahe, filigraanne teostus ning pöörane idee sai märgatud ka konkursi žürii poolt, kuhu kuulusid ehtekunstnik Kadri Mälk, ehtegurmaan Ivi Eenmaa, Soome Kullasseppade Liidu esinaine ja disainer Marjut Viitanen, gemmoloog ja Eesti Proovikoja ekspert Jelena Muhhamedjanova ning kaupmees ja Eesti Kulla- ja Kellaliidu juhatuse esimees Kaupo Nõlvak. Marita Lumi “Metskits” nomineeriti nelja parima töö hulka. A-galerii suureks rõõmuks ja uhkuseks olid neljast parimast nomineeritud tööst kolme autorid meie oma galerii kunstnikud. Lisaks Marita Lumile said positiivset tähelepanu Ene Valteri ja Kertu Vellerindi looming.

Konkursile laekunud parimad tööd on kõikidele huvilistele vaatamiseks näitusel LHV panga teenindussaalis Tartu mnt 2, Tallinn detsembrikuu lõpuni.

Vaata meeleolukat galeriid ka Delfi Catwalk rubriigist

Tagasi Posted on by

VAATA: A-GALERII 18 AASTAT TAGASI


A-Galerii avas oma uksed 1994. aasta 10. mail avas Eesti Kunstnike Liidu Hobusepea tänava maja ruumis, kus praegu asub HOP-galerii. Aastal 2005 koliti avaramale pinnale Hobusepea ja Pika tänava nurgal, kus galerii tänagi asub.

A-Galerii näituseruum SEIF, on ajalooline pidepunkt, mis ühendab 1920ndatel juveliir Joseph Kopfi kullassepaärina ehitatud hoone esialgse funktsiooni ja kaasaegse ehte- ja sepakunsti olulisima kohaliku näitusepinna. Seifis toimub näitusetegevus aastast 2005. Seifiruum sai Joseph Kopfi eestvedamisel ruumidesse loodud pärast 1925. aasta talvel toimunud röövi. Hobusepea tänava poolne aken purustati ja sellelt varastati ehteid miljoni marga ulatuses, mis tegi sellest esimese vabariigi aja suurima rahalise väärtusega röövi. Sellele järgnenud aeg pidi olema Kopfi firmale raske, kuna kurjategijad jäid tabamatuks ja ehted kadusid jäljetult. Firma jätkas siiski tegutsemist, ning peale suurt röövi lukustas ka Joseph Kopf vaateakendelt väärtuslikumad ehted ööseks seifi.

Filmis ja monteeris Tõnu Aru.