E
EMOTSIOONID
M
MÄNG VÄRVIDEGA
A
AKTUAALSED ASJAD
I
INIMESTE ELUD
L
LIHTSAD LOOD
Silt: Kertu Vellerind
PARIMA SEIFINÄITUSE KONKURSS
Alates 2007. aastast toimub A-Galeriis iga aasta parima seifinäituse valimine. Konkursi eesmärk on tunnustada kunstnike meisterlikke saavutusi oma loomingus. Võitja selgitavad välja A-Galerii osanikud.
2021 – Taavi Teevet AINUEKSEMPLAR
2020 – Erle Nemvalts VOORUSE LÄTTED
2019 – A-Galerii 25 juubelinäitus MÄLUKAARDID
2018 – Marita Lumi PAREM HOMME
2017 – Kertu Vellerind FACEBOOK/NÄORAAMAT
2015 – Mari-Relo Šaulys ja Adolfas Šaulys VERTIKAAL
2012 – Urmas Ott (Hans-Otto Ojaste ja Urmas Lüüs) VARJEND 2415
2010 – Kaire Rannik INONOTUS OBLIQUUS
A-Galerii aastanäitus 2020
A-Galerii Seifis avaneb läbilõige kohalike ehtekunstnike lõppeva aasta suundumustest aastanäitusega NÄITUS-MÜÜK 2020, mis on huvilistele avatud alates teisipäevast, 8. detsembrist. Näitus kestab 30. jaanuarini 2021.
Näitus koondab üle 30 ehtekunstniku viimase aasta loomingut ning võtab lähtepunktiks uskumatu, usutava ja enneolematu aasta keerdkäigud, et arhiveerida selle kaost ja ilu. Aastanäituse ehted on ka müügis ning ainulaadseid autoritöid on võimalik endale soetada terve näituse kestvuse aja.
Näituse juhtmõte on uurida kunstnikelt, kuidas on 2020. aasta oma vääramatu jõuga mõjutanud nende elu ja loomingut. Lõppev aasta on endas kandnud palju ärevust ja muret teadmatuse ees, kuid samas andnud ka võimaluse ootamatult teisiti kulgevas ajas senisest enam süveneda kohal olemisse. Eraldatusest leiab inspiratsiooni, vajalikku rahu ja aega, et hinges olevaga tõtt vaadata ning see vormi valada.
Ehtekunstnik Liisbeth Kirss: “Selle aasta piirangud sundisid mind võtma pausi, läbi mille sain rahulikult mõelda või ka mitte mõelda oma loomingu üle. Tunnen, et see oli väga vajalik ja kuidagi muud moodi see ei olekski saanud juhtuda.”
Samas on ka kunstnikke, kelle jaoks pakilised argimured suruvad loominguga tegelemise tagaplaanile, sest majanduslik olukord kannatab koroonaviiruse tõttu. “Hiljuti jäin oma ateljeest ilma, kuna see asus vanalinna tuntud restorani majas ning restoran läks pankrotti. Seega on pandeemial päris otsesed mõjud loometööle,” ütleb kunstnik Anni Kagovere. Kunstniku Claudia Lepiku sõnul pole tema loomise rütm hetkel muutunud ja teekonnad, mis kunstnik igapäevaselt võtab, on endiselt sama tagasihoidlikud nagu nad enne pandeemiat olid.
A-Galerii on kohaliku ehtekunsti kodugalerii ning kohtumispaik, kus saab tutvuda üle saja erineva autori loominguga. A-Galeriis avaneb Eesti ehtekunsti lugu läbi erinevate generatsioonide, vormide ja ideede. Toimides nii müügi- kui näitusepinnana, esindab A-Galerii Eesti professionaalsete ehtekunstnike erinevaid põlvkondasid ning koolkondi. Iga käsitööna valminud ehe on kordumatu ning kannab endas autorile ainuomast käekirja ja kontseptsiooni, mis on teostatud meisterliku tehnikaga.
Näitusel osalevad järgmised kunstnikud:
Krista Laos, Ive-Maria Köögard, Mari Pärtelpoeg, Ülle Mesikäpp, Anne Roolaht, Tea Vellerind, Ihan Toomik, Anni Kagovere, Kertu Vellerind, Mari Relo-Šaulys, Adolfas Šaulys, Urve Küttner, Liisbeth Kirss, Ulvi Haagensen, Ülle Voosalu, Tamara Sergijenko, Claudia Lepik, Ivar Kaasik, Ane Raunam, Kadi Kübarsepp, Ülle Kõuts, Keesi Kapsta, Katrin Veegen, Raili Vinn, Merike Balod, Margit Paulin, Aino Kapsta, Kristi Paap, Kätrin Beljaev, Erle Nemvalts, Melitina Balabin, Nikolai Balabin, Marita Lumi, Ene Valter, Viktorija Lillemets, Rita-Livia Erikson, Sille Luiga, Kristiina Laurits.
Balašov x Vellerind x Kotselainen
BALAŠOV x VELLERIND x KOTSELAINEN loob sissevaate metallikunstivaimu kandumisse põlvkondade vahel kolme perekonna näitel. Näitusel osalevad ema-tütar Tea ja Kertu Vellerind, isa-poeg Andrei ja Igor Balašov ning õde-vend Katarina ja Kalle Kotselainen.
“Vast enam südamlikumalt või kirglikumalt ei saa oma teadmisi edasi anda kui kasvades koos, rohujuure tasandil mängeldes. Midagi siirast, rõõmsat ja aupaklikku on selles metallivaimu alateadlikus kandumises, mis nakatab järgnevad põlvkonnad teadmiste ja loomepisikuga,” ütleb näituse kohta A-Galerii galerist ja ehtekunstnik Marita Lumi.
RELIKVIAARIUM
Andrei Balašov
„Näitusel olev miniplastika on tehtud keskajast inspireeritud põhimõttega. Relikviaar on asi, karp või lahtikäiv hoidla, milles hoitakse väga pühasid ja väärtuslikke asju. Relikviaare kohtab näiteks katoliku ja õigeusu kirikuis.
Näitusel on esitatud neli hõbekuju, millest kolm on relikviaarid. Naise kuju LILY ehk naine kui kiusaja, teine punase kiviga PÄIKESE OOTAMINE ja kolmas nooltest läbistatud PÜHA SEBASTIAN.”
Andrei Balašov (s 1965) on lõpetanud EKA metallikunsti eriala ning täiendanud end Lahti Disainiinstituudis. Tema töid on näidatud teiste hulgas Tallinna Tarbekunstitriennaalil, galeriides SOFA (Chicago), Sienna Gallery (Lenox, USA), Galerie Beeld Aambeeld (Enschede, Holland), Gallery Chic Choc (Berlin), Gallery Stockgard (Siuntio, Soome) ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.
PIIRIPOSTID
Igor Balašov
„Meie arusaam maailma struktuurist on vahel illusoorselt kaunis. Nurgakivi metafoor kui raputamatu piir kaotab oma tähenduse.
Aasta oli 1990. Need tööd on justkui kahe riigi vaheline suhe. Nagu piiripostid.
Ühel postidest on ühe riigi sümbolid ning on kasutatud graafilisi detaile, näiteks õigeusu sümboolikast ja nõukaajast. Teise peal Eesti vapist ja kroonist – vabariigi sümbolid. “
Igor Balašov (s 1940 Venemaal) on teenekas eesti skulptor ja EKLi liige, õppinud ERKIs 1959-1965. Tema ehk kuulsaim taies on TELESILM, mis kaunistab Eesti Televisiooni maja. Balašov on loonud monumentaalskulptuure ka mujale – tema töid on Jaapanis Osakas, Venemaal Moskvas ja mujalgi, Ukrainas ning Hollandis. Ta on osalenud mainekatel kunstimessidel ja näitustel üle ilma ning tema teoseid kuulub mainekate fondide ja muuseumide kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Tretjakovi galerii, Puškini muuseum jt).
TASAKAAL
Tea Vellerind
„Minu tööde mõte on tasakaal. Kuna olen kunagi tahtnud arhitektiks saada, siis mind huvitab siiani ruumiliste mahtude tasakaal, lihtsus ja lakoonilisus.
Igaühel on oma kuldlõige ja mina otsin enda oma.“
Tea Vellerind (s 1939 Rakveres) on lõpetanud ERKI metallehistöö eriala. Alates 1966. aastast töötas ta kunstnikuna kombinaadis Ars-Juveel. Tea on osalenud arvukatel isiku-, rühma- ja tarbekunstinäitustel nii kodu- kui välismaal, teiste hulgas Kunstisalongis (tänane Kunstihoone galerii), Tallinna Linnamuuseumis, Tampere Kunstihoone galeriis, A-galeriis ja Riia Vanalinna galeriis. Ta on EKLi liige ja juveelifirma OÜ Kuldgraal asutajaliige. 2017. aastal oli Tea Eesti Metallikunstnike Liidu Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat.
KANTPEA
Kertu Vellerind
„Mu töödel on alati kindlad pealkirjad, sest sõnum ehtes on mulle tähtis. Naudin mängu eesti keelega. Antud näituse mõtestan lahti haikuna:
vinguv tuul kõle
sasides aju mõtted peas
mängin keelega“
Kertu Vellerind (s 1967) õppis EKA metallehistöö kateedris (BA ja MA) ning on täiendanud end Lahti Disainiinstituudis Soomes ja Maini-äärse Hanau Joonestusakadeemias Saksamaal. Kertu on osalenud näitustel nii Eestis kui ka väljaspool. 2016. aastast on ta koos Urve Küttneriga Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat. Samal aastal autasustati teda III kohaga rahvusvahelise emailkunsti bienaalil Vilniuses Leedus. 2017. aastal oli Kertu Eesti Kulla- ja Kellaseppade Liidu poolt korraldatud ehtekonkursi „Eesti Ehe 2017 – EV 100“ nominent ja A-galerii parim aastanäitus 2017 laureaat.
VÄIKE LUKSUS II
Katarina Kotselainen, Kalle Kotselainen
„Oleme sündinud peresse, kus on alati osatud oma kätega asju teha. Perekondlikult olen ümbritsetud ehtemaffiaga, nagu ma ise naljatlevalt ütlen, sest mees, isa, vend ja meheõde teevad samuti ehteid. Kasvasin üles erinevates Soome linnades ja kuigi reisimine on mul sellega veres, ajendab mind ehteid tegema eelkõige sentimentaalsus. Minu jaoks on ehe midagi väga isiklikku ja seostub mälestustega inimestest, kohtadest ja tunnetest. Kui minu tööd kutsuvad ka vaatajas esile positiivseid tundeid, siis on mul hea meel, et olen suutnud muuta kellegi päeva killukese võrra paremaks.“
Katarina Kotselainen (s 1982 Tartus) on õppinud EKAs (2006 EKA BA, 2010 EKA MA) ning täiendanud end korduvalt Saksamaal ja Norras. Alates 2002. aastast on Katarina osalenud näitustel maailma eri nurkades.
Kalle Kotselainen (s 1981 Tartus): „Mulle meeldib damaskuse juures materjali väärtustamine. Erinevaid metalle kokku sepistades sünnib iga kord ainulaadne ja kordumatu muster. Damaskuse teras sobib hästi kokku teiste metallidega.” Kalle Kotselainen on disaininud ja valmistanud väärismetallidest ehteid üle kümne aasta. Ta lõpetas 2019. a. Vana-Vigala TTK sepa eriala ning on üks Tuletuul OÜ asutajatest.
2017 parim Seifinäitus
11. jaanuaril kuulutati A-Galeriis välja 2017. aasta Parim Seifinäitus, milleks osutus Kertu Vellerinna näitus FACEBOOK/NÄORAAMAT.
A-Galerii on professionaalsete metallikunstnike loomingut esindav ehtegalerii, mille tegevuste hulka kuulub ka ajaloolises seifis näituste korraldamine. A-Galerii algatas 2007. aastal Parima Seifinäituse preemia eesmärgiga tunnustada loominguga aktiivselt tegelevaid kolleege. Sellest ajast on traditsioon mööduvat aastat kokkuvõtval peol valida ja välja kuulutada aasta parim seifinäitus ning anda üle preemia.
2017. aasta Parima Seifinäituse preemia saanud ehtekunstnik Kertu Vellerind kirjeldab oma näituse sisu tabavalt luulevormis: NÄORAAMAT/FACEBOOK (Mida mina, kellel FB konto puudub, sellest arvan) ÜKS VEEBIPÕHINE ÜÜRATU VÕRGUSTIK – MINU JAOKS TÄIESTI TUNDMATU KÕRGUSTIK ENDAST FOTOSID PILDISTA, SILDISTA RIPUTA, RAPUTA PASSIIVSELT – AKTIIVSELT ELU JAGA JA SEGA SHEERI VÕI KOMMENTEERI HUVILÄHTUVALT GRUPEERI LIIDA VÕI LAHUTA KOOSELUSID NAHUTA ELA KAASA JA LAIGI KUNI SÜDAMES LÄIGIB OHTRALT SÕPRU SAAD LISADA VÕI SÕNUMEIS KISADA, ET: „SIHIPÄRATULT AEGA MINA EI KULUTA! Näituse kujundas Tea Tammelaan. Kertu Vellerind (s 1967 Tallinnas): „EKA metallehistöö kateedris veetsin kokku üheksa aastat – sinna mahtus nii bakalaureuse- kui ka magistrikraad, täiendõpe Lahti Disainiinstituudis Soomes 1992 ja Maini-äärse Hanau Joonestusakadeemias Saksamaal 1993, üks aasta akadeemilist puhkust ning kolm toredat suve ERKI Soome-Ugri ekspeditsiooni liikmena 1990–1992. Vabakutselise ehtekunstnikuna töötan aastast 1995, aasta hiljem astusin EKL-i liikmeks.
Näitustest olen osa võtnud omajagu nii Eestis kui ka väljaspool. 2016. aastast olen Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat.“
NÄORAAMAT/FACEBOOK
NÄORAAMAT/FACEBOOK
(Mida mina, kellel FB konto puudub, sellest arvan)
ÜKS VEEBIPÕHINE ÜÜRATU VÕRGUSTIK
– MINU JAOKS TÄIESTI TUNDMATU KÕRGUSTIK
ENDAST FOTOSID PILDISTA, SILDISTA
RIPUTA, RAPUTA
PASSIIVSELT – AKTIIVSELT
ELU JAGA JA SEGA
SHEERI VÕI KOMMENTEERI
HUVILÄHTUVALT GRUPEERI
LIIDA VÕI LAHUTA
KOOSELUSID NAHUTA
ELA KAASA JA LAIGI
KUNI “SÜDAMEST LÄIGIB”
OHTRALT SÕPRU SAAD LISADA
VÕI SÕNUMEIS KISADA,
ET: „SIHIPÄRATULT AEGA
MINA EI KULUTA!“
Kertu Vellerind (s 1967 Tallinnas): „EKA metallehistöö kateedris veetsin kokku üheksa aastat – sinna mahtus nii bakalaureuse- kui ka magistrikraad, täiendõpe Lahti Disainiinstituudis Soomes 1992 ja Maini-äärse Hanau Joonestusakadeemias Saksamaal 1993, üks aasta akadeemilist puhkust ning kolm toredat suve ERKI Soome-Ugri ekspeditsiooni liikmena 1990–1992. Vabakutselise ehtekunstnikuna töötan aastast 1995, aasta hiljem astusin EKL-i liikmeks. Näitustest olen osa võtnud omajagu nii Eestis kui ka väljaspool. 2016. aastast olen Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat.“
Näituse kujundaja on Tea Tammelaan.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Foto: K. Vellerind
Näitus valiti 2017. aasta parimaks A-Galerii seifinäituseks.