Tagasi Posted on

ISMINI PACHI, SANDER HAUGAS / KERTU VELLERIND

Reedel, 30. juunil kell 18:00 avavad A-Galerii akendel oma ühise näituse kreeka kunstnik Ismini Pachi ja Sander Haugas ning oma soolonäituse Kertu Vellerind. Näitused on üleval kuni 13. augustini.

KAKS²

Ismini Pachi ja Sander Haugas

“Enamik minu päevi on täidetud ebamugava mõttetusega. Kui miski algab äratus(!)kellaga, siis see annab tooni ka kõigele järgnevale. Mul kulub vähemalt tass või 2 kohvi, et end ainuüksi käima saada, ja see on päeva kõige loomulikum osa.

Me petame oma kehasid ja meeli koidust hämarikuni ning muid võimalusi pole. Otseteid ei eksisteeri, ega ükski lõunasöök ole tasuta. Kogu elu käib ümber „olme“. Trikk seisneb pehmete kohtade leidmises, sealt, kus neid on võimalik leida, ning mitte peaga vastu seina jooksmises, kui nii võib öelda.

Seeria „Väljateenitud olme“ räägib elust, mida ma tunnen, ametist, mida praktiseerin, inimestest, keda armastan ning rõõmust, mida see kõik mulle pakub. See on ülistus tervele mõistusele ja ood armastusele. Alati…” —— Sander

“Enamik minu päevi on ärevad ja lärmakad. Mind ümbritsevad inimesed, kes räägivad keeli, mida ma ei mõista, proovin kohaneda ning sobituda ruumi, mis mulle antud. Selles pidevas andmises ja võtmises, mida elu nõuab, vajan rohkem aega. Valin hoolikalt, kellega loon sidemeid, nii kaitstes ennast tugevuse ja aususega. See kõlab hapralt, kuid tegelikult ei ole. Kätega töötamine toob mind tagasi maa peale, aitab mul suhestuda oma kehaga. See on aeg iseendale, aeg aeglustuda ja vaikselt jälgida, kuidas maine vallutab meeled ning mateeria võtab kujusid, mis rahustavad minu hinge. See maandab mind, ühendab mind minu juurtega ja sillutab pikka teekonda, mille olen läbinud, sidudes mind eesoleva rajaga, mis on valla minu ees…” —— Ismini

Näitus KAKS² on dialoog, milles kunstnikud kompavad erinevate materjalide piire ja tugevusi ning küsivad, kas jõud saab tekkida hoolitsuse ja koostöö kaudu. Sander Haugas esitleb värskeid kehaehteid ja objekte, mida koondab pealkiri “Väljateenitud olme”. Ta kasutab tehnikaid nagu sepistamine, jootmine ja keevitamine ning materjale nagu teras, messing, samet, pleksiklaas ja vana sokk. Ismini Pachi kollektsioon “Kätega loodud jõud” koosneb ehetest ja objektidest. Teosed on valmistatud portselani valu tehnikas ning hõbedat sepistades. Kõik kunstiteosed on valminud 2023. aastal ega ole varem eksponeeritud.

KAKS² tähendab jõudu. Kahekordset kahe jõudu. Kaks kultuuri, kaks materjali, kaks kvaliteeti, neli loomingulist kätt.

Sander Haugas (1983) on praktiseeriv sepp, skulptuuri tehnik, arhitektuuritudeng ning Eesti Kunstiakadeemia lektor. Pärast skulptuuri erialal bakalaureuse õpingute lõpetamist Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (2003-2008) jätkas Sander Haugas oma professionaalset karjääri sepp Ivar Feldmanni töökojas (2007-2012). 2012. aastal asutas Sander oma sepikoja. 2020. aastal sai ta magistrikraadi cum laude koos Noore tarbekunstniku preemiaga Eesti Kunstiakadeemia disaini ja rakenduskunsti õppekaval. Alates 2020. aastast õpib ta arhitektuuri erialal samas koolis. Sander Haugas on töötanud ka Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja installatsiooni osakonna tehnikuna (2018-2020) ning lektorina Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (2013-2016) ja Eesti Kunstiakadeemias (alates 2018).

Ismini Pachi (1984) on Kreeka ehtekunstnik ja õpetaja, kes elab viiendat aastat Eestis. Tal on bakalaureusekraad filosoofia, pedagoogika ja psühholoogia erialal Kreeka Riiklikust ja Kapodistria Ülikoolist Ateenast (2008). Pärast bakalaureuse õpingute lõpetamist osales ta ehtekunsti ja skulptuuri kursustel Chalki Ehtekool – Eric Robbertis (Kreekas) ning hakkas töötama iseseisva ehtekunstnikuna, osaledes aktiivselt rahvusvahelistel näitustel. 2021. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia disaini ja rakenduskunsti õppekaval cum laude. Lõputööga nomineeriti ta Noore tarbekunstniku preemia saajaks. Alates 2021. aastast töötab ta Tallinna Rahvusvahelise Kooli kunstiõpetajana.

PEA

Kertu Vellerind

VÕIB KÕVERDUDA ÕIGE VEIDRALT

PIHTA SAANUD NAELAPEA,

KAS TAINAS PEITUV MÕISTUS LÕIKAB

VÕI ON KINNI ASI PEAS?

PEARAHA PEAGI PEAKSKI MAKSMA

PEATA MEHEL ÕIGE PEA

KAMA KAKS, KAS PUU VÕI KAPSA –

KAKS PEAD ON IKKA KAKS PEAD!

KERTU VELLERIND

Näitus on väike viiv… võimalus võtta hingetõmme, enne, kui elus jälle edasi tormata. “PEA nüüd ometi!” kutsub üles kunstnik Kertu Vellerind, enda aknanäitusest möödujat. Talle on pealkirjad alati olulised olnud, kandes kindlat sõnumit. Olles eestlane, muretseb kunstnik meie väikese rahva emakeele pärast ja naudib selle ilusa keele kõla ja mitmetähenduslikkust. Nii ongi tema ehete nimedesse peidetud väikese vimkaga sõnamängud. 

Vellerind on selgitanud, et kasutab näitusetöödes materjalina enamasti hõbedat ja peakivi (sic). Peakivi on tema sõnul ääretult ilus, mitmepalgeline ja midagi, mille üle peaksime uhked olema. Samuti ei häbene kunstnik Eesti rahvuslikku ehtepärandit. Inspiratsiooni ammutamiseks kihutab ta väidetavalt ringi kodarrahast ratastel ning eksleb natuke metsas.

Kertu Vellerind on võluvalt naljamaigulise loominguga Eesti ehtekunstnik. 1997 omandas ta magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias, metallikunsti erialal. Lisaks on ta täiendavalt õppinud Soomes ja Saksamaal. Aastast 1995 tegutseb kunstnik vabakutselisena ning kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Metallikunstnike Liitu. Vellerind on osalenud mitmel grupinäitustel nii Eestis, kui välismaal, sealhulgas Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Taanis, Poolas, Tšehhis, Islandil, Belgias, Itaalias ja USA-s. Omal sõnul armastab ta isiknäitusi teha iga viie aasta tagant, kui ümmargune number jälle ette kukub. Teda on tunnustatud mitmel rahvusvahelisel konkursil ning 2018 pälvis ta koos Urve Küttneriga Ede Kurreli nimelise preemia.

Tagasi Posted on

PARIMA SEIFINÄITUSE KONKURSS

Alates 2007. aastast toimub A-Galeriis iga aasta parima seifinäituse valimine. Konkursi eesmärk on tunnustada kunstnike meisterlikke saavutusi oma loomingus. Võitja selgitavad välja A-Galerii osanikud.

2022 – Irene Jürna LEIUD

2021 – Taavi Teevet AINUEKSEMPLAR

2020 – Erle Nemvalts VOORUSE LÄTTED

2019 – A-Galerii 25 juubelinäitus MÄLUKAARDID

2018 – Marita Lumi PAREM HOMME

2017 – Kertu Vellerind FACEBOOK/NÄORAAMAT

2016 – Caius Kull (H)AAKRIK

2015 – Mari-Relo Šaulys ja Adolfas Šaulys VERTIKAAL

2014 – Mari Pärtelpoeg RINGID

2013 – Leida Ilo HINGEPAADID

2012 – Urmas Ott (Hans-Otto Ojaste ja Urmas Lüüs) VARJEND 2415

2011 – Ülle Kõuts VESI

2010 – Kaire Rannik INONOTUS OBLIQUUS

2009 – Maria Valdma TOLM

2008 – Katrin Amos SAHTELDUSED

2007 – Katrin Veegen LOORBERID

Tagasi Posted on

A-Galerii aastanäitus 2020

A-Galerii Seifis avaneb läbilõige kohalike ehtekunstnike lõppeva aasta suundumustest aastanäitusega NÄITUS-MÜÜK 2020, mis on huvilistele avatud alates teisipäevast, 8. detsembrist. Näitus kestab 30. jaanuarini 2021.

Näitus koondab üle 30 ehtekunstniku viimase aasta loomingut ning võtab lähtepunktiks uskumatu, usutava ja enneolematu aasta keerdkäigud, et arhiveerida selle kaost ja ilu. Aastanäituse ehted on ka müügis ning ainulaadseid autoritöid on võimalik endale soetada terve näituse kestvuse aja.

Näituse juhtmõte on uurida kunstnikelt, kuidas on 2020. aasta oma vääramatu jõuga mõjutanud nende elu ja loomingut. Lõppev aasta on endas kandnud palju ärevust ja muret teadmatuse ees, kuid samas andnud ka võimaluse ootamatult teisiti kulgevas ajas senisest enam süveneda kohal olemisse. Eraldatusest leiab inspiratsiooni, vajalikku rahu ja aega, et hinges olevaga tõtt vaadata ning see vormi valada. 

Ehtekunstnik Liisbeth Kirss: “Selle aasta piirangud sundisid mind võtma pausi, läbi mille sain rahulikult mõelda või ka mitte mõelda oma loomingu üle. Tunnen, et see oli väga vajalik ja kuidagi muud moodi see ei olekski saanud juhtuda.”

Samas on ka kunstnikke, kelle jaoks pakilised argimured suruvad loominguga tegelemise tagaplaanile, sest majanduslik olukord kannatab koroonaviiruse tõttu. “Hiljuti jäin oma ateljeest ilma, kuna see asus vanalinna tuntud restorani majas ning restoran läks pankrotti. Seega on pandeemial päris otsesed mõjud loometööle,” ütleb kunstnik Anni Kagovere. Kunstniku Claudia Lepiku sõnul pole tema loomise rütm hetkel muutunud ja teekonnad, mis kunstnik igapäevaselt võtab, on endiselt sama tagasihoidlikud nagu nad enne pandeemiat olid. 

A-Galerii on kohaliku ehtekunsti kodugalerii ning kohtumispaik, kus saab tutvuda üle saja erineva autori loominguga. A-Galeriis avaneb Eesti ehtekunsti lugu läbi erinevate generatsioonide, vormide ja ideede. Toimides nii müügi- kui näitusepinnana, esindab A-Galerii Eesti professionaalsete ehtekunstnike erinevaid põlvkondasid ning koolkondi. Iga käsitööna valminud ehe on kordumatu ning kannab endas autorile ainuomast käekirja ja kontseptsiooni, mis on teostatud meisterliku tehnikaga. 

Näitusel osalevad järgmised kunstnikud:

Krista Laos, Ive-Maria Köögard, Mari Pärtelpoeg, Ülle Mesikäpp, Anne Roolaht, Tea Vellerind, Ihan Toomik, Anni Kagovere, Kertu Vellerind, Mari Relo-Šaulys, Adolfas Šaulys, Urve Küttner, Liisbeth Kirss, Ulvi Haagensen, Ülle Voosalu, Tamara Sergijenko, Claudia Lepik, Ivar Kaasik, Ane Raunam, Kadi Kübarsepp, Ülle Kõuts, Keesi Kapsta, Katrin Veegen, Raili Vinn, Merike Balod, Margit Paulin, Aino Kapsta, Kristi Paap, Kätrin Beljaev, Erle Nemvalts, Melitina Balabin, Nikolai Balabin, Marita Lumi, Ene Valter, Viktorija Lillemets, Rita-Livia Erikson, Sille Luiga, Kristiina Laurits.

Tagasi Posted on

Balašov x Vellerind x Kotselainen

BALAŠOV x VELLERIND x KOTSELAINEN loob sissevaate metallikunstivaimu kandumisse põlvkondade vahel kolme perekonna näitel. Näitusel osalevad ema-tütar Tea ja Kertu Vellerind, isa-poeg Andrei ja Igor Balašov ning õde-vend Katarina ja Kalle Kotselainen. 

“Vast enam südamlikumalt või kirglikumalt ei saa oma teadmisi edasi anda kui kasvades koos, rohujuure tasandil mängeldes. Midagi siirast, rõõmsat  ja aupaklikku on selles metallivaimu alateadlikus kandumises, mis nakatab järgnevad põlvkonnad teadmiste ja loomepisikuga,” ütleb näituse kohta A-Galerii galerist ja ehtekunstnik Marita Lumi. 

RELIKVIAARIUM
Andrei Balašov

„Näitusel olev miniplastika on tehtud keskajast inspireeritud põhimõttega. Relikviaar on asi, karp või lahtikäiv hoidla, milles hoitakse väga pühasid ja väärtuslikke asju. Relikviaare kohtab näiteks katoliku ja õigeusu kirikuis.

Näitusel on esitatud neli hõbekuju, millest kolm on relikviaarid. Naise kuju LILY ehk naine kui kiusaja, teine punase kiviga PÄIKESE OOTAMINE ja kolmas nooltest läbistatud PÜHA SEBASTIAN.”

Andrei Balašov (s 1965) on lõpetanud EKA metallikunsti eriala ning täiendanud end Lahti Disainiinstituudis. Tema töid on näidatud teiste hulgas Tallinna Tarbekunstitriennaalil, galeriides SOFA (Chicago), Sienna Gallery (Lenox, USA), Galerie Beeld Aambeeld (Enschede, Holland), Gallery Chic Choc (Berlin), Gallery Stockgard (Siuntio, Soome) ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.

PIIRIPOSTID
Igor Balašov

„Meie arusaam maailma struktuurist on vahel illusoorselt kaunis. Nurgakivi metafoor kui raputamatu piir kaotab oma tähenduse.

Aasta oli 1990. Need tööd on justkui kahe riigi vaheline suhe. Nagu piiripostid.

Ühel postidest on ühe riigi sümbolid ning on kasutatud graafilisi detaile, näiteks õigeusu sümboolikast ja nõukaajast. Teise peal Eesti vapist ja kroonist – vabariigi sümbolid. “

Igor Balašov (s 1940 Venemaal) on teenekas eesti skulptor ja EKLi liige, õppinud ERKIs 1959-1965. Tema ehk kuulsaim taies on TELESILM, mis kaunistab Eesti Televisiooni maja. Balašov on loonud monumentaalskulptuure ka mujale – tema töid on Jaapanis Osakas, Venemaal Moskvas ja mujalgi, Ukrainas ning Hollandis. Ta on osalenud mainekatel kunstimessidel ja näitustel üle ilma ning tema teoseid kuulub mainekate fondide ja muuseumide kogudesse (Eesti Kunstimuuseum, Tretjakovi galerii, Puškini muuseum jt).

TASAKAAL
Tea Vellerind

„Minu tööde mõte on tasakaal. Kuna olen kunagi tahtnud arhitektiks saada, siis mind huvitab siiani ruumiliste mahtude tasakaal, lihtsus ja lakoonilisus. 

Igaühel on oma kuldlõige ja mina otsin enda oma.“

Tea Vellerind (s 1939 Rakveres) on lõpetanud ERKI metallehistöö eriala. Alates 1966. aastast töötas ta kunstnikuna kombinaadis Ars-Juveel. Tea on osalenud arvukatel isiku-, rühma- ja tarbekunstinäitustel nii kodu- kui välismaal, teiste hulgas Kunstisalongis (tänane Kunstihoone galerii), Tallinna Linnamuuseumis, Tampere Kunstihoone galeriis, A-galeriis ja Riia Vanalinna galeriis. Ta on EKLi liige ja juveelifirma OÜ Kuldgraal asutajaliige. 2017. aastal oli Tea Eesti Metallikunstnike Liidu Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat.

KANTPEA
Kertu Vellerind

„Mu töödel on alati kindlad pealkirjad, sest sõnum ehtes on mulle tähtis. Naudin mängu eesti keelega. Antud näituse mõtestan lahti haikuna:

vinguv tuul kõle
sasides aju mõtted peas
mängin keelega“

Kertu Vellerind (s 1967) õppis EKA metallehistöö kateedris (BA ja MA) ning on täiendanud end Lahti Disainiinstituudis Soomes ja Maini-äärse Hanau Joonestusakadeemias Saksamaal. Kertu on osalenud näitustel nii Eestis kui ka väljaspool. 2016. aastast on ta koos Urve Küttneriga Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat. Samal aastal autasustati teda III kohaga rahvusvahelise emailkunsti bienaalil Vilniuses Leedus. 2017. aastal oli Kertu Eesti Kulla- ja Kellaseppade Liidu poolt korraldatud ehtekonkursi „Eesti Ehe 2017 – EV 100“ nominent ja A-galerii parim aastanäitus 2017 laureaat.

VÄIKE LUKSUS II
Katarina Kotselainen
, Kalle Kotselainen

„Oleme sündinud peresse, kus on alati osatud oma kätega asju teha. Perekondlikult olen ümbritsetud ehtemaffiaga, nagu ma ise naljatlevalt ütlen, sest mees, isa, vend ja meheõde teevad samuti ehteid. Kasvasin üles erinevates Soome linnades ja kuigi reisimine on mul sellega veres, ajendab mind ehteid tegema eelkõige sentimentaalsus. Minu jaoks on ehe midagi väga isiklikku ja seostub mälestustega inimestest, kohtadest ja tunnetest. Kui minu tööd kutsuvad ka vaatajas esile positiivseid tundeid, siis on mul hea meel, et olen suutnud muuta kellegi päeva killukese võrra paremaks.“

Katarina Kotselainen (s 1982 Tartus) on õppinud EKAs (2006 EKA BA, 2010 EKA MA) ning täiendanud end korduvalt Saksamaal ja Norras. Alates 2002. aastast on Katarina osalenud näitustel maailma eri nurkades.

Kalle Kotselainen (s 1981 Tartus): „Mulle meeldib damaskuse juures materjali väärtustamine. Erinevaid metalle kokku sepistades sünnib iga kord ainulaadne ja kordumatu muster. Damaskuse teras sobib hästi kokku teiste metallidega.” Kalle Kotselainen on disaininud ja valmistanud väärismetallidest ehteid üle kümne aasta. Ta lõpetas 2019. a. Vana-Vigala TTK sepa eriala ning on üks Tuletuul OÜ asutajatest.

Tagasi Posted on

2017 parim Seifinäitus

11. jaanuaril kuulutati A-Galeriis välja 2017. aasta Parim Seifinäitus, milleks osutus Kertu Vellerinna näitus FACEBOOK/NÄORAAMAT.  

A-Galerii on professionaalsete metallikunstnike loomingut esindav ehtegalerii, mille tegevuste hulka kuulub ka ajaloolises seifis näituste korraldamine. A-Galerii algatas 2007. aastal Parima Seifinäituse preemia eesmärgiga tunnustada loominguga aktiivselt tegelevaid kolleege. Sellest ajast on traditsioon mööduvat aastat kokkuvõtval peol valida ja välja kuulutada aasta parim seifinäitus ning anda üle preemia.  

2017. aasta Parima Seifinäituse preemia saanud ehtekunstnik Kertu Vellerind kirjeldab oma näituse sisu tabavalt luulevormis:   NÄORAAMAT/FACEBOOK (Mida mina, kellel FB konto puudub, sellest arvan)   ÜKS VEEBIPÕHINE ÜÜRATU VÕRGUSTIK – MINU JAOKS TÄIESTI TUNDMATU KÕRGUSTIK ENDAST FOTOSID PILDISTA, SILDISTA RIPUTA, RAPUTA PASSIIVSELT – AKTIIVSELT ELU JAGA JA SEGA SHEERI VÕI KOMMENTEERI HUVILÄHTUVALT GRUPEERI LIIDA VÕI LAHUTA KOOSELUSID NAHUTA ELA KAASA JA LAIGI KUNI SÜDAMES LÄIGIB OHTRALT SÕPRU SAAD LISADA VÕI SÕNUMEIS KISADA, ET: „SIHIPÄRATULT AEGA MINA EI KULUTA!   Näituse kujundas Tea Tammelaan.   Kertu Vellerind (s 1967 Tallinnas): „EKA metallehistöö kateedris veetsin kokku üheksa aastat – sinna mahtus nii bakalaureuse- kui ka magistrikraad, täiendõpe Lahti Disainiinstituudis Soomes 1992 ja Maini-äärse Hanau Joonestusakadeemias Saksamaal 1993, üks aasta akadeemilist puhkust ning kolm toredat suve ERKI Soome-Ugri ekspeditsiooni liikmena 1990–1992. Vabakutselise ehtekunstnikuna töötan aastast 1995, aasta hiljem astusin EKL-i liikmeks.

Näitustest olen osa võtnud omajagu nii Eestis kui ka väljaspool. 2016. aastast olen Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat.“

Tagasi Posted on

NÄORAAMAT/FACEBOOK

NÄORAAMAT/FACEBOOK
(Mida mina, kellel FB konto puudub, sellest arvan)

ÜKS VEEBIPÕHINE ÜÜRATU VÕRGUSTIK
– MINU JAOKS TÄIESTI TUNDMATU KÕRGUSTIK
ENDAST FOTOSID PILDISTA, SILDISTA
RIPUTA, RAPUTA
PASSIIVSELT – AKTIIVSELT
ELU JAGA JA SEGA
SHEERI VÕI KOMMENTEERI
HUVILÄHTUVALT GRUPEERI
LIIDA VÕI LAHUTA
KOOSELUSID NAHUTA
ELA KAASA JA LAIGI
KUNI “SÜDAMEST LÄIGIB”
OHTRALT SÕPRU SAAD LISADA
VÕI SÕNUMEIS KISADA,
ET: „SIHIPÄRATULT AEGA
MINA EI KULUTA!“

Kertu Vellerind (s 1967 Tallinnas): „EKA metallehistöö kateedris veetsin kokku üheksa aastat – sinna mahtus nii bakalaureuse- kui ka magistrikraad, täiendõpe Lahti Disainiinstituudis Soomes 1992 ja Maini-äärse Hanau Joonestusakadeemias Saksamaal 1993, üks aasta akadeemilist puhkust ning kolm toredat suve ERKI Soome-Ugri ekspeditsiooni liikmena 1990–1992. Vabakutselise ehtekunstnikuna töötan aastast 1995, aasta hiljem astusin EKL-i liikmeks. Näitustest olen osa võtnud omajagu nii Eestis kui ka väljaspool. 2016. aastast olen Ede Kurreli nimelise aastapreemia laureaat.“

Näituse kujundaja on Tea Tammelaan.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Foto: K. Vellerind

Näitus valiti 2017. aasta parimaks A-Galerii seifinäituseks.