Tag Archives: Anne Reinberg

Tagasi Posted on

MAIA HELLMAN (SWE)/ ANNE REINBERG

VALGUSEGA AKTIVEERITUD

Kolm materjali, üks protsess. Igaüks murrab valgust erinevalt.

Näitusel olevad plaadid on käinud läbi liivapritsi alt, kiirendades protsesse, mis aja möödudes toimuks aeglaselt. Abrasiivne töötlemine kulutab pinda tehes nähtavaks materjalide vastupidavuse: klaas muutub iga töötlusega üha õhemaks, muutudes läbipaistvamaks ja nõrgemaks; keraamika, näiliselt tugev, on poorne ja vastuvõtlik; raud püsib kõige kauem.

Nende seas on savil eriline koht. Erinevalt metallist, mida saab ümber sulatada ja uuesti vormida, ei saa põletatud savi tagasi pöörata. Sellel ei ole teist elu toormaterjalina. Kui kuumus on savi muutnud, eksisteerib see edasi ainult sellena, mis ta on, kogudes kahjustusi, talletades mälu ja liikudes vaid ühes suunas. Keraamika on võib-olla kõige ausam materjal: pöördumatu selle sõna kõige otsesemas tähenduses.

Liivaprits ei hävita neid objekte niivõrd, kuivõrd kiirendab nende kujunemist, lükates iga materjali edasi mööda rada, millel see juba oli. Korrosioon ei ole lõpp, vaid protsess, mis on materjali tegelikult algusest peale saatnud.

Maia Hellman on Rootsi-Portugali päritolu autor, kes töötab keraamika, metalli ja klaasiga. Tal on bakalaureusekraad metallikunstis Göteborgi Ülikoolist ning ta lõpetab praegu magistriõpinguid taidestuudiumis Eesti Kunstiakadeemias. Hellmani kunstipraktika keskendub hetkedele, mil materjalid paljastavad oma tõelise olemuse aja möödumise, kulumise ja muundumiste kaudu. Skandinaavia ja Baltikumi keskondatest mõjutatuna põhineb tema töömeetod hoolikal vaatlusel ja käelistel oskustel.

_______________________________

MURD JA JÄLJED

Näituse MURD JA JÄLJED ehted lähtuvad materjali voltimisest, jälgedest ja kuumusest kui töövõtetest, mille kaudu kujunevad pinna reljeef ja struktuur. Rangest kordusest eemaldudes liigub tähelepanu materjali reageerimisele tööprotsessis. Näitus käsitleb kontrolli ja juhuslikkuse kokkupuutepunkti ning seda, kuidas need kujundavad vormi. Ehted ei ole valatud, vaid on käsitsi volditud ja vormitud.

Anne Reinberg on eesti ehtekunstnik. Ta lõpetas 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala bakalaureuseõppe. Eelnevalt arvutigraafiku haridusega kunstnik osaleb näitustel aastast 1996. Tema loomingus põimuvad hõbe, puit ja kristallid, tuues esile looduslikes struktuurides peituvaid mustreid ning neid kujundavaid matemaatilisi seaduspärasusi. Reinberg on Eesti Metallikunstnike Liidu liige.

Näitusi A-Galeriis toetab Eesti Kultuurkapital

Tagasi Posted on

JÄNKUD, MUNAD JA MUUD NUNNUD A-Galerii müügisaalis

Vaata VIDEOTUTVUSTUST!

No näksti, krõksti
ja POTS!

Kes meil siin siis on?

ÜLLATUS!

Jätkuks eelmise aasta “Üllatus munanäitusele” toimub A-Galeriis taas lihavõtte temaatiline hüpik-väljapanek: JÄNKUD, MUNAD JA MUUD NUNNUD. Sel puhul palume ärgata talveunest – aeg on ülestõusta ja tulla meie juurde! Näituselt on võimalik soetada endale nii “MÄRTSIJÄNES”, “LIHAVÕTTEJÄNES” kui ka “JULGE JÄNES”. Iga uue omaniku leidnud nunnu toob kevade kiiremini kohale.

Osalevad kunstnikud:
Anne Reinberg, Caius Kull, Edgar Volkov, Ene Valter, Erle Nemvalts, Henry Mardisalu, Kadi Kübarsepp, Katariina Kriipsalu, Katrin Kosenkranius, Keesi Kapsta, Kertu Vellerind, Krista Lehari, Liina Lelov, Liisu Saar, Mari Pärtelpoeg, Merike Balod, Viktorija Lillemets, Ülle Mesikäpp, Pilvi Tammoja, Ülle Voosalu

Plakatidisain: Rasmus Lukas
Kuraator: Sille Luiga

Jänkude näitust saab külastada alates 17. märtsist A-Galerii müügisaalis ja näitus jääb avatuks 30. aprillini 2025. Oleme tänulikud sõna levitamast!

Tagasi Posted on

ÜKS TA KÕIK: AASTANÄITUS 2025

Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhetest. Näitusel on tänavu teoseid nii A-Galerii kogukonna kunstnikelt kui ka autoritelt, kes on ehtevaldkonnaga uuel moel suhestunud, koondades eri põlvkondade ja taustade kokkupuutepunkti.

Aastanäituse kujunduse loonud kunstnik Karl Joonas Alamaa töötab rõivatekstiilijääkidest valmistatud pehmete figuursete objektidega, mida täiendavad puidust ja metallist orgaanilised pinnastruktuurid. Kujundus põimib ehted ja skulpturaalsed vormid ning suunab mõtisklema, milline võiks olla ehtekunsti roll inimeseks olemise ja teravalt kontrastsete ühiskondlike kriiside keskel.

Pealkiri „Üks ta kõik” viitab pingetele erilisuse ja universaalsuse väärtustamise vahel, kõlamas irooniline: mis iganes, vahet ju pole. Iga teos ja näitus on justkui oma väikese maailma probleemi püstitus ja võimalik lahendus, üks paljus. Suure ühisnäituse puhul avaneb väärtuste ruum, kus näiliselt sarnased osad korrutuvad ja erilisus hajub, kuid vaatamata sellele kerkib pinnale midagi oluliselt ainulaadset, uusi vaatenurki ja ootamatut uuenduslikkust pakkuvat.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Sille Luiga

Kujundaja: Karl Joonas Alamaa

Graafiline disain: Villem Sarapuu

64 kunstnikku: Mirjam Aun, Andrei Balašov, Merike Balod, Jens Andreas Clausen, Margus Elizarov, Rita-Livia Erikson, Kati Erme, Elize Hiiop, Tatiana Iakovleva, Hedi Jaansoo, Ivar Kaasik, Keesi Kapsta, Mari Käbin, Liisi Kõuhkna, Keiu Koppel, Ülle Kõuts, Kalle Kotselainen, Olga Tea Krek, Kadi Kübarsepp, Triin Kukk, Valdek Laur, Kristiina Laurits, Krista Lehari, Claudia Lepik, Viktorija Lillemets, Elis Liivo, Urmas Lüüs, Keiu Maasik, Tõnis Malkov, Henry Mardisalu, Ülle Mesikäpp, Juulia Aleksandra Mikson, Paul Aadam Mikson, Maarja Niinemägi, Erle Nemvalts, Ulrika Paemurru, Õnne Paulus, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Darja Popolitova, Ane Raunam, Anne Reinberg, Mari Relo-Šaulys, Liisa-Chrislin Saleh, Tamara Sergijenko, Kairi Sirendi, Birgit Skolimowski, Riin Somelar, Kärt Summatavet, Hansel Tai, Sven Tali, Harry Tensing, Margus Tänav, Bianca Triinu Toots, Kertu Tuberg, Maria Valdma-Härm, Ene Valter, Katrin Veegen, Kadi Veesaar, Kertu Vellerind, Tea Vellerind, Raili Vinn, Ülle Voosalu.