Silt: Keiu Koppel

Tagasi Posted on by

KINGITUSEKS MURTUDSÜDAMED

Reedel, 17. veebruaril kell 18:00 avab A-Galerii SEIFis Keiu Koppel näituse KINGITUSEKS MURTUDSÜDAMED. Näitus püsib avatuna 30. märtsini. 

Murtudsüdamed ehk Dicentra spectabilis on paljudele tuttavad talulilled lapsepõlvest, mil veedeti oma suved maal vanaema juures. Nõtked, õrnad, roosad, armsad ning kannavad nime, millest dramaatilisemat oleks raske välja mõelda. Rida väikseid valgeid või roosasid lõhkikistud südamekesi sooja tuule käes värelemas. Inglise keeles  on see taim tuntud kui Bleeding hearts, jällegi väga otsene viide tilgakujulisele vormile, mis südamest justkui välja immitseb. Murtudsüdamete vorm on habras, samal ajal veider ja eriline kehastades just seda inimlikku haavatavust ja murdumist, kuid ka ehedat ilu, mida hoitakse tihti ainult endale. Ta on õhkõrn lill, meis enestes, mida tuleb kaitsta maailma eest. 

Murtudsüdamed. Teatavat tähenduslikku intriigi võis selles nimes tajuda juba lapsena. Pigem oli see naiivne ja filmilik ettekujutlus sellest, kui äge võiks olla tunda suuri tundeid. Tänased murevärvid on muutunud sootuks teiseks ja joonistanud üle endised kujutlused toonidega, mis lapsepõlve paletis puudusid.

Aeg on selline, et viisakas on olla ilus, õnnelik ja rahulolev. Ometi on olemas ka teine pool, seda näeme harva ja korraks, siis kui murdumised on lõplikult ära murdunud ja lagunemised on pöördumatult lagunenud. 

Veebruar on juba ligi 30 aastat ka meie inimeste jaoks olnud Valentinipäeva kuu. See läänest tulnud pulbitsevate südamete ja magusa šokolaadiga kaetud tähtpäev võtab hästi kokku selle, miks meie põlvkonda on tabavalt kirjeldatud kui naeratava näoga kurba generatsiooni. Kõik see on tänapäevases Sõbrapäevaski olemas: surve tarbida ja tähistada, eeldus õnnelikule suhtele ja armastusele. Terava kontrastina on seda kõike kandmas aga reaalsus üksildastest inimestest ning kurvast statistikast.

Keiu Koppel on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala lõpetanud ehtekunstnik, kelle looduse imetlusest tõukuvas loomingus põimuvad detailsus, tähendusrikkus ja kullassepatöö kõrge tase. Keiu mängulised tööd on inspireerivate lugude ja detailidega ning oma ruumilisuse ja liikuvusega pakuvad kandjale kineetilist ehtekogemust. KINGITUSEKS MURTUDSÜDAMED on Keiu Koppeli kolmas isikunäitus A-Galerii SEIFis. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

MEEDIAKAJA

eestinaine.delfi.ee – Ehtekunstnik Keiu Koppel: tahan, et ehe liiguks inimesega kaasa nii nagu looduses on pidev liikumine. Keiut küsitles Heili Sõrmus.

Tagasi Posted on by

PINNAPEALNE

Reedel, 27. mail kell 18.00 avatakse A-Galeriis Keiu Koppeli ehtenäitus PINNAPEALNE.

Kui kunstnik heidab kõrvale poeetilis-romantilise vaateviisi nii loodusele kui inimühiskonnale ning haarab kätte luubi ja mikroskoobi, avaneb erinevate mustrite, tekstuuride ja struktuuride maailm. Tõepoolest, kõik näib olevat taandatav korrapärasteks struktuurideks: rakud, koed, lehed, soomused, karvad, okkad, liiv… Kuid lisaks palja silma- või suurendusklaasiga nähtavatele mustritele, on tajutavad ka nähtamatud mustrid. Isegi keel reedab selliste süsteemide olemasolu.

Igapäevaselt kasutame väljendeid nagu mõttemuster ja sotsiaalne struktuur, ilma et me saaksime neid käega katsuda. Neid saab küll kujutada pildis või sõnas, kuid mitte päriselt näha. Keeles esinevad sõnad, mis viitavad nähatamatute mustrite olemasolule, on näide inimese vajadusest korrastada maailma. Nähtamatut püütakse süstematiseerida sama loogika alusel, mida olema harjunud nägema looduses, niisamuti nagu oleme ülesehitatud ka ise. Oleme keerukad organismid ning koosneme paljudest liikuvatest pindadest, kuid samal ajal moodustame veelgi keerukamaid struktuure, mis annavad kokku inimühiskonna.

Maailma korrastamine on teataval määral omane kõikidele inimestele. Uudishimulikkuse aste ja suund on aga erinevad. Samal ajal, kui mõned rahulduvad lihtsamate struktuuride mõistmisega, on teistel vajadus ka need laiali lammutada ja lahti mõtestada. Lammutamine on aga igasuguse ehitustöö vältimatu osa, ka selleks, et valmistada liikuvaid pindasid ehete jaoks, tuli hävitada korralikku siledat plekki.

Ehete pinnapealsus tuleneb  sellest, et füüsiliselt kanname neid oma kõige pindmise pinna peal. Näitusel PINNAPEALNE eksponeeritud tööd on inspireeritud looduses esinevatest tekstuuridest. Näituse moodustavad metallidest valmistatud liikuvad pinnad, mis on vormitud kantavateks eheteks. Ehete valmistamisel on kasutatud erinevaid metalle: rauda, titaani, hõbedat ning ehtekive. Pindade liikuvus on saavutatud klassikalisi kullasepatehnikaid kasutades. Kõik ehete elemendid on väljalõigatud käsitsi.

Tagasi Posted on by

MÄNGULT/PÄRISELT

Näitus MÄNGULT/PÄRISELT põhineb tõsielulistel mängudel.

Läbi kaartide ja malendite avaneb maailm, kus soovunelmana on mängijal võimalus olla kuningas, mängujuht, jumal.
Kaotuse korral võib see kaardimaja aga trööstitult kokku variseda.
Sellest aga pole midagi, sest alati võib minna uuele ringile. Võib-olla järgmine kord saad paremad kaardid või satub nõrgem vastane.
Kui muud ei jää üle, võib alati teha sohki ja õigel hetkel tarvitada salaja varrukasse sokutatud trumpi.
Võttes elu mänguliselt, polegi nii valus leppida sellega, et maailmas, kus kõik on müüdav, ei olegi sa tegelikult mängujuht, vaid tühipaljas ettur.
Margit Paulini ehetes on põhilise materjalina kasutatud malendeid. Keiu Koppeli töödes võib kohata nii mängu- kui ka pangakaarte.
Margit ja Keiu õppisid Eesti Kunstiakadeemias kursusekaaslastena ja praegu töötavad samas ateljees.