Ja ilu sünnib. Keset pruuni muda lögast kõntsa: sumin, värin, idanemine, paljunemine, vohamine. See on looduse jõud, madalamal kui muru, juurdumas tumedates sügavustes, küündimas hella valguse sooja tolmnema. Ja seda ei ole võimalik hoida tagasi, ja kevad tärkab, ja suvi lokkab… üks kord, ja alati, ja igavesti.
LOODUSE ÜLESTÕUSU näitust saab külastada alates 20. märtsist A-Galerii müügisaalis ja näitus jääb avatuks 30. juunini 2026.
Osalevad kunstnikud:
Anneli Tammik, Ene Valter, Erle Nemvalts, Ester Faiman, Guntis Lauders, Harry Tensing, Henry Mardisalu, Hyrv, Katrin Kosenkranius, Keesi Kapsta, Keiu Koppel, Kertu Tuberg, Krista Laos, Krista Lehari, Liisbeth Kirss, Lisa Kröber, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Merike Balod, Michael Schoorl, Robert Idvani, Riin Somelar, Tanel Veenre, Urve Küttner, Viktorija Lillemets, Ülle Voosalu
Ehtekunstniku Keiu Koppel uued teosed on inspireeritud kaardimajadest. Poeetiliste meisterlikult teostatud objektide kaudu püstitub küsimus, kui kaua võivad vastu pidada inimeste loodud rohkem ja vähem reaalsed konstruktsioonid. Näitusel VARINGU EEL saavad mõisted ebastabiilsus, igatsus ning pinge vormi.
Väärtus ja turvatunne püsivad seni, kuni ootamatusi ei juhtu.
Kuni laud on sirge.
Kuni keegi ei hinga liiga sügavalt.
Varing ei ole pauk.
See on see hetk, kui käsi jääb korraks õhku pidama.
Kui kõik saavad aru, aga keegi ei taha veel uskuda.
Kui kaua peab vastu see, mida me nimetame päriseluks?
Ja mis juhtub siis, kui enam ei mängita kaasa?
Kas pinnale võib tõusta seesama nälg —
millest oleme iga hinna eest hoidunud.
Keiu Koppel (1988) on Eesti ehtekunstnik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala. Tema loomingus on selgelt tunda materjalide mitmekülgset kasutust ja isikupärast visuaalset keelt, mis liidab poeetilisi ideid ja kantava ehte vormi. Koppeli tööd ühendavad traditsioonilise käsitöö kaasaegse kunstilise lähenemisega. Ta elab ja töötab Tallinnas ning loob nii kantavaid autoriehteid kui kontseptuaalseid teoseid.
____________________
VOLDITUD FASSAADID
Näitusel VOLDITUD FASSAADID näeb Hollandi kunstniku Michael Schoorli maju kujutavate skulptuuride seeriat. Majad on justkui inimese teine nahk, need kujundavad elu ning ilmestavad endasse tõmbumise ja teistele avanemise viise. Schoorl käsitleb arhitektuuri keelena, mille kaudu üksikisikud ja ühiskonnad maailmaga suhtlevad, kasutades maju vabaduse, läheduse ja kuuluvuse ideede peegeldamiseks.
Teosed, mida saab voltida kompaktseteks metallplokkideks, toimivad interaktiivsete vestluse algatajatena. Esmapilgul meenutavad need arhitektuurseid mudeleid, kuid nende muutuv mõõtkava ja kaal üllatab. Skulptuurid on sepistatud teraslehtedest, joodetud kokku ja ühendatud hoolikalt valmistatud hingedega. Schoorl loob majade ja raamatute vahel paralleeli. Raamatud on samuti objektid, mis võivad kanda lõputuid lugusid, varjata või paljastada tähendusi ning mida sageli hinnatakse vaid kaante järgi. Iga teos on loodud riiulilt kätte võetavaks, uuritavaks ja seejärel tagasi kompaktseks vormiks volditavaks. Värvi- ja patinakihid loovad taktiilsed pinnad, mis toetavad iga teose narratiivi.
Schoorl kasutab materjali ja tehnikat fiktsiooni ja reaalsuse vahel liikumiseks. Tõde pole niivõrd oluline vaid emotsioon. Kontseptsioonid painduvad sarnaselt sellele, kuidas mälestused muutuvad neid korduvalt külastades. Sidudes lugusid argiste objektidega pakub VOLDITUD FASSAADID tarbimisühiskonnale alternatiiviks emotsionaalse väärtuse esiletõstmist kutsudes üles näitama hoolivust inimesi ümbritsevate esemete ja ruumide suhtes.
Michael Schoorl (1997) on Hollandist pärit kunstnik, kes töötab metalli, puiduga valmistades kohati arhitektuurse mastaabiga skulpturaalseid vorme. Tema hiljutine looming tegeleb majade ja hoonete kujutistega, uurides, kuidas käsitöö, mälu ja narratiivide esitlemine loob emotsionaalse sideme keskkondadega. Schoorl on õppinud metallikunsti Göteborgi ülikooli HDK–Valandi kunstikoolis. 2024. aastal läbis ta kursuse ka Eesti Kunstiakadeemias ning naaseb sinna peagi residentuuri. Ta on osalenud näitustel Rootsis, Hollandis ja Saksamaal. Lisaks kunstipraktikale juhib Schoorl stuudiot De Nietsfabriek, mis keskendub skulptuursele toodangule, restaureerimisele ning eritellimusel puidu- ja metallitöödele.
Reedel, 17. veebruaril kell 18:00 avab A-Galerii SEIFis Keiu Koppel näituse KINGITUSEKS MURTUDSÜDAMED. Näitus püsib avatuna 30. märtsini.
Murtudsüdamed ehk Dicentra spectabilis on paljudele tuttavad talulilled lapsepõlvest, mil veedeti oma suved maal vanaema juures. Nõtked, õrnad, roosad, armsad ning kannavad nime, millest dramaatilisemat oleks raske välja mõelda. Rida väikseid valgeid või roosasid lõhkikistud südamekesi sooja tuule käes värelemas. Inglise keeles on see taim tuntud kui Bleeding hearts, jällegi väga otsene viide tilgakujulisele vormile, mis südamest justkui välja immitseb. Murtudsüdamete vorm on habras, samal ajal veider ja eriline kehastades just seda inimlikku haavatavust ja murdumist, kuid ka ehedat ilu, mida hoitakse tihti ainult endale. Ta on õhkõrn lill, meis enestes, mida tuleb kaitsta maailma eest.
Murtudsüdamed. Teatavat tähenduslikku intriigi võis selles nimes tajuda juba lapsena. Pigem oli see naiivne ja filmilik ettekujutlus sellest, kui äge võiks olla tunda suuri tundeid. Tänased murevärvid on muutunud sootuks teiseks ja joonistanud üle endised kujutlused toonidega, mis lapsepõlve paletis puudusid.
Aeg on selline, et viisakas on olla ilus, õnnelik ja rahulolev. Ometi on olemas ka teine pool, seda näeme harva ja korraks, siis kui murdumised on lõplikult ära murdunud ja lagunemised on pöördumatult lagunenud.
Veebruar on juba ligi 30 aastat ka meie inimeste jaoks olnud Valentinipäeva kuu. See läänest tulnud pulbitsevate südamete ja magusa šokolaadiga kaetud tähtpäev võtab hästi kokku selle, miks meie põlvkonda on tabavalt kirjeldatud kui naeratava näoga kurba generatsiooni. Kõik see on tänapäevases Sõbrapäevaski olemas: surve tarbida ja tähistada, eeldus õnnelikule suhtele ja armastusele. Terava kontrastina on seda kõike kandmas aga reaalsus üksildastest inimestest ning kurvast statistikast.
Keiu Koppel on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala lõpetanud ehtekunstnik, kelle looduse imetlusest tõukuvas loomingus põimuvad detailsus, tähendusrikkus ja kullassepatöö kõrge tase. Keiu mängulised tööd on inspireerivate lugude ja detailidega ning oma ruumilisuse ja liikuvusega pakuvad kandjale kineetilist ehtekogemust. KINGITUSEKS MURTUDSÜDAMED on Keiu Koppeli kolmas isikunäitus A-Galerii SEIFis.
Reedel, 27. mail kell 18.00 avatakse A-Galeriis Keiu Koppeli ehtenäitus PINNAPEALNE.
Kui kunstnik heidab kõrvale poeetilis-romantilise vaateviisi nii loodusele kui inimühiskonnale ning haarab kätte luubi ja mikroskoobi, avaneb erinevate mustrite, tekstuuride ja struktuuride maailm. Tõepoolest, kõik näib olevat taandatav korrapärasteks struktuurideks: rakud, koed, lehed, soomused, karvad, okkad, liiv… Kuid lisaks palja silma- või suurendusklaasiga nähtavatele mustritele, on tajutavad ka nähtamatud mustrid. Isegi keel reedab selliste süsteemide olemasolu.
Igapäevaselt kasutame väljendeid nagu mõttemuster ja sotsiaalne struktuur, ilma et me saaksime neid käega katsuda. Neid saab küll kujutada pildis või sõnas, kuid mitte päriselt näha. Keeles esinevad sõnad, mis viitavad nähatamatute mustrite olemasolule, on näide inimese vajadusest korrastada maailma. Nähtamatut püütakse süstematiseerida sama loogika alusel, mida olema harjunud nägema looduses, niisamuti nagu oleme ülesehitatud ka ise. Oleme keerukad organismid ning koosneme paljudest liikuvatest pindadest, kuid samal ajal moodustame veelgi keerukamaid struktuure, mis annavad kokku inimühiskonna.
Maailma korrastamine on teataval määral omane kõikidele inimestele. Uudishimulikkuse aste ja suund on aga erinevad. Samal ajal, kui mõned rahulduvad lihtsamate struktuuride mõistmisega, on teistel vajadus ka need laiali lammutada ja lahti mõtestada. Lammutamine on aga igasuguse ehitustöö vältimatu osa, ka selleks, et valmistada liikuvaid pindasid ehete jaoks, tuli hävitada korralikku siledat plekki.
Ehete pinnapealsus tuleneb sellest, et füüsiliselt kanname neid oma kõige pindmise pinna peal. Näitusel PINNAPEALNE eksponeeritud tööd on inspireeritud looduses esinevatest tekstuuridest. Näituse moodustavad metallidest valmistatud liikuvad pinnad, mis on vormitud kantavateks eheteks. Ehete valmistamisel on kasutatud erinevaid metalle: rauda, titaani, hõbedat ning ehtekive. Pindade liikuvus on saavutatud klassikalisi kullasepatehnikaid kasutades. Kõik ehete elemendid on väljalõigatud käsitsi.
Näitus MÄNGULT/PÄRISELT põhineb tõsielulistel mängudel.
Läbi kaartide ja malendite avaneb maailm, kus soovunelmana on mängijal võimalus olla kuningas, mängujuht, jumal. Kaotuse korral võib see kaardimaja aga trööstitult kokku variseda. Sellest aga pole midagi, sest alati võib minna uuele ringile. Võib-olla järgmine kord saad paremad kaardid või satub nõrgem vastane. Kui muud ei jää üle, võib alati teha sohki ja õigel hetkel tarvitada salaja varrukasse sokutatud trumpi. Võttes elu mänguliselt, polegi nii valus leppida sellega, et maailmas, kus kõik on müüdav, ei olegi sa tegelikult mängujuht, vaid tühipaljas ettur. Margit Paulini ehetes on põhilise materjalina kasutatud malendeid. Keiu Koppeli töödes võib kohata nii mängu- kui ka pangakaarte. Margit ja Keiu õppisid Eesti Kunstiakadeemias kursusekaaslastena ja praegu töötavad samas ateljees.
