Tag Archives: Valdek Laur

Tagasi Posted on by

ÜKS TA KÕIK: AASTANÄITUS 2025

Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhetest. Näitusel on tänavu teoseid nii A-Galerii kogukonna kunstnikelt kui ka autoritelt, kes on ehtevaldkonnaga uuel moel suhestunud, koondades eri põlvkondade ja taustade kokkupuutepunkti.

Aastanäituse kujunduse loonud kunstnik Karl Joonas Alamaa töötab rõivatekstiilijääkidest valmistatud pehmete figuursete objektidega, mida täiendavad puidust ja metallist orgaanilised pinnastruktuurid. Kujundus põimib ehted ja skulpturaalsed vormid ning suunab mõtisklema, milline võiks olla ehtekunsti roll inimeseks olemise ja teravalt kontrastsete ühiskondlike kriiside keskel.

Pealkiri „Üks ta kõik” viitab pingetele erilisuse ja universaalsuse väärtustamise vahel, kõlamas irooniline: mis iganes, vahet ju pole. Iga teos ja näitus on justkui oma väikese maailma probleemi püstitus ja võimalik lahendus, üks paljus. Suure ühisnäituse puhul avaneb väärtuste ruum, kus näiliselt sarnased osad korrutuvad ja erilisus hajub, kuid vaatamata sellele kerkib pinnale midagi oluliselt ainulaadset, uusi vaatenurki ja ootamatut uuenduslikkust pakkuvat.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Sille Luiga

Kujundaja: Karl Joonas Alamaa

Graafiline disain: Villem Sarapuu

64 kunstnikku: Mirjam Aun, Andrei Balašov, Merike Balod, Jens Andreas Clausen, Margus Elizarov, Rita-Livia Erikson, Kati Erme, Elize Hiiop, Tatiana Iakovleva, Hedi Jaansoo, Ivar Kaasik, Keesi Kapsta, Mari Käbin, Liisi Kõuhkna, Keiu Koppel, Ülle Kõuts, Kalle Kotselainen, Olga Tea Krek, Kadi Kübarsepp, Triin Kukk, Valdek Laur, Kristiina Laurits, Krista Lehari, Claudia Lepik, Viktorija Lillemets, Elis Liivo, Urmas Lüüs, Keiu Maasik, Tõnis Malkov, Henry Mardisalu, Ülle Mesikäpp, Juulia Aleksandra Mikson, Paul Aadam Mikson, Maarja Niinemägi, Erle Nemvalts, Ulrika Paemurru, Õnne Paulus, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Darja Popolitova, Ane Raunam, Anne Reinberg, Mari Relo-Šaulys, Liisa-Chrislin Saleh, Tamara Sergijenko, Kairi Sirendi, Birgit Skolimowski, Riin Somelar, Kärt Summatavet, Hansel Tai, Sven Tali, Harry Tensing, Margus Tänav, Bianca Triinu Toots, Kertu Tuberg, Maria Valdma-Härm, Ene Valter, Katrin Veegen, Kadi Veesaar, Kertu Vellerind, Tea Vellerind, Raili Vinn, Ülle Voosalu.

Tagasi Posted on by

Liisbeth Kirss/ Valdek Laur

LÕPMATU TÜDRUKUEA SÄRA JA SILLERDUS trotsib maailma, kus siiani domineerivad vananenud ja igavad nägemused soorollidest, iluideaalidest ning vaimsest ja füüsilisest küpsusest. Tüdrukuks olemisest inspireeritud ehted on jätkuks Liisbeth Kirsi eelmisel aastal kaitstud magistritööle MU SÕBRANNAD ON MIMMUD.

“Ma ei infantiliseeri end, kui ütlen: “Ma olen kõigest üks tüdruk!” Sest olla igavene tüdruk, on olla mänguline, hooliv ja kirglik! Charli XCX on tituleerinud selle brat suveks – me oleme kõik natuke katki, ärevil ja meil on pidevalt kiire, aga parim aeg elamiseks on nüüd ja praegu. 

Niisiis helista oma sõbrannadele, mine peole, nuta vetsus, klõbista kontsadel, pea pidžaamapidusid, kleebi seinale poster oma lemmik artistist, tee endale nabaneet, ole cringe! Maailm vajab rohkem tüdrukuid, õnneks igaühe meie sees on ta olemas… otsi see tüdruk üles!”  hüüab Liisbeth Kirss. 

Liisbeth Kirss (1996) on ehtekunstnik, kes on peamiselt keskendunud dekoratiivsetele hambavõredele ehk grillzidele. Tema tööd on inspireeritud mimmundusest, naistevahelisest sõprusest, pidudest ning oma kodukohast. 2023. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia magistrikraadiga ehtekunsti suunal. Kirss tegutseb peamiselt Pärnus, populariseerides grillze ning ajades sealset feministlikku beibebaari nimega KRÕHVA.

KESTVA KESKEA VÄRVITUD VIRMALISED on absurdi kalduv eneseirooniline mõtisklus ürgmehelikkust ülistavate subkultuuride teemal. 

Ülekandemaagia põhimõttest kantud, peamiselt pullimunade põhjal loodud teosed tõmbavad tähelepanu mehelikkuse äärmuslikele stereotüüpidele. Kunstniku valmistatud regaaliad kommenteerivad maskuliinsust promovate mõjuisikute kaheldavaid motiive ja ilmavaateid. Sotsiaalmeedias figureerivate eluõpetajate kõledasse maailma sukeldumine võib osutuda tervisele kahjulikuks, lähisuhteid laastavaks ning laiemas mõttes ühiskonnale ohtlikuks. Oma töödega vastandub Laur alfaisastest prohvetitele naeruvääristades nende teguviise.

“Mehelikkus on muutunud kosmeetiliseks karikatuuriks, kus välised aspektid muunduvad kandja olemuseks. Õigel mehel on palju raha, kallid autod, villa Hispaanias (või vähemalt mõis Läänemaal), maitsetud kuldketid ja klotserid, jõusaali kuuspakk ning kuulekas naine.

Kuidas peaksid käituma need mehed, kes ei taha olla vallutajad, juhid või superkangelased? Kui mulle ei meeldi lahendada vaidlusi rusikate abil, kui ma ei oska raha teenida, kui naine haugub vastu ning nõelakartus välistab isegi tätoveeringute tegemise? Kas ma olen üldse õige mees? 

Kui ma teen endale Andrew Tate’i või Joe Rogani väärilise regaalia, kas ma muutun sellest mehelikumaks? Kui ma sööksin ära Jordan Petersoni või Mihkel Kunnuse munad, kas mul oleks lootust saada meheks? Või pean ma ikkagi lihtsalt oma toa korda tegema ja trenni minema?” küsib Valdek Laur.

Valdek Laur on kunstnik, kes tegutseb nii ehte- ja metallikunsti kui ka digitaalkunsti valdkonnas. Tal on bakalaureusekraad Eesti Kunstiakadeemiast ehte ja sepise erialal ning reklaami ja meedia erialal Tallinna Ülikoolist. Laur on näidanud oma töid isiku- ja grupinäitustel Eestis, Lätis ning mujal Euroopas. Tema peamisteks huvideks on eelajaloolised mütoloogiad, spekulatiivne politoloogia ja futuroloogia. Laur on avaldanud artikleid tehnoloogia ja generatiivsete masinõppemudelite teemal ning on lektor Tallinna Majanduskoolis ja Eesti Kunstiakadeemias.

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Pildid: Liisbeth Kirsi ja Valdek Lauri isikunäituste avamine A-Galeriis

Tagasi Posted on by

SILMUSED

Alates 28. juulist on A-Galerii SEIFIS üleval ehtekunstniku Valdek Lauri isikunäitus SILMUSED. Näituse külastus on kõigile huvilistele tasuta. Näitus on avatud kuni 2. septembrini.

VAATA! Kunstnikuvestlus Valdek Lauriga näitusele ainest andnud teemadel.

Näitus SILMUSED on Valdek Lauri kommentaar kultuurinormide ja stereotüüpide loodud tagasisidesilmustele, mis on inimkonda mõjutanud läbi ajastute. Sidudes ulmet ja fantaasiat ajaloo ning müütidega, otsib ta alternatiive oleviku olemise viisidele. Oma töös kasutab ta raua-, pronksi- ja hõbedavalu ning 3D printimist.

Maailm on igikestvas muutumises. Arenemas on lugematu hulk tagasisidest võimendatud suundumusi ehk silmuseid, mis on pidevas omavahelises võimuvõitluses. Mõtted mõjutavad arvamusi ning kutsuvad esile tegusid. Inimeste teod aga manavad esile tulevikku. Mõtted ja teod, mis leiavad toetust, koguvad jõudu ja muutuvad ideoloogiateks. Kui tihti aga teadvustatakse oma ilmavaate suunda?

Ideoloogia mõjutab kultuuri nii sisult kui vormilt. Iga sümbol, märk ja sõna kannab endas tähenduslikkuse ehitusklotse, millest valmistatakse nalju, lugusid ja filme, aga ka uskumuskomplekte ja mütoloogiaid. Iga kuju, materjal, ning kompositsioon esindab uskumust ja omab tähendusvälja. Vahetevahel seoseväljad resoneeruvad ühiskondliku meelsusega, siis jälle sumbuvad ja uinuvad. Uskumuste võimendamine, või vastupidi summutamine, on üks väheseid viise, kuidas me inimestena tuleviku esile manamisse tegelikult panustada saame. Seega peame endalt küsima, milline on meie toetatud ilmavaate lõppsiht? Mille poole me pürgime?

Valdek Laur on Eestis tegutsev multidisiplinaarne kunstnik, kes põimib oma tegevuses 3D modelleerimist, ehtekunsti ja skulptuuri. Teda huvitavad eelajaloolised müüdid, spekulatiivne politoloogia ja tulevikutrendid. Laur on avaldanud artikleid, pidanud loenguid ning avaldanud arvamust tehisintellekti ja masinõppe ühiskondliku mõju teemal. Tal on bakalaureusekraad reklaamis ja meedias (Tallinna Ülikool) ning sepakunstis (Eesti Kunstiakadeemia). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ning rühmanäitustel Eestis, Lätis ja Saksamaal.

Tagasi Posted on by

ARMASTAJAD/LOVERS

Vaida Suits
Vaida Suits
Mart Kekišev, Kairin Koovit
Liina Lelov, Valdek Laur
Adolfas Šaulys, Mari Relo-Šaulys
Adolfas Šaulys, Mari Relo-Šaulys

Nad teavad iseennast, liiguvad paralleelselt, pulbitsevad roosaks lögaks ja jätkavad teekonda.

ARMASTAJAD on 
Vaida Suits
Mart Kekišev + Kairin Koovit
Liina Lelov + Valdek Laur
Adolfas Šaulys + Mari Relo-Šaulys

AJAST AEGA
Vaida Suits

Vaida Suits (s 1931) on eesti metallikunstnik, kelle jõulist loomingut iseloomustab töömahukus, juugendlik vormitunnetus ja detailideni täpne traditsiooniliste tehnikate valdamine. Selle juures mõjub ta käekiri alati selgepiiriliselt, isegi lakooniliselt. Suits on töötanud ARSi kunstikombinaadis ainukese naisena terasegraveerijana ja hiljem kunstnikuna, tehes üksikseeriate kõrval ka vastutusrikkaid tellimustöid Eesti ning üleliidulistele institutsioonidele. Tallinna Moemaja ehtekunstnikuna leidis tema looming Nõukogude Eesti tingimustes täiesti erakordset tunnustust ka Londoni moelaval. Täpse tööeetika ja eristuva käekirja poolest kõrgelt hinnatud Suits on osalenud näitustel Balkanist Norrani ja Itaaliast Mongooliani. Tema teoseid on teiste hulgas Moskva Tarbekunstimuuseumis ning Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumis, samuti mitmetes erakogudes.

Kummardusena Vaida Suitsu enam kui poole sajandi pikkusele loometeele, on A-Galerii kahel aknal vaatamiseks Suitsu sõrmused, käevõrud, kaelaehted ning seinaplaadid alates 1960ndatest aastatest kuni tänapäevani. Näiteid on nii filigraanist, kohrutusest, graveerimisest kui ka eri materjalide kokku komponeerimisest. 

KOOS
Kairin Koovit ja Mart Kekišev

Kahest erinevast osapoolest koosnev ühtekuuluv ja ühesliikuv materjal. Otsides kahe erineva inimese vahelist piiri ja kokkusobivust. Tulemuseks on mitmekihiline materjal, mis nõuab koos edasi liikumiseks ja üksteisest kinnihoidmiseks piisavalt ruumi ja pinget.
Teosed on valminud damaskuse terasest ja mokume-gane tehnikat kasutades.

Kairin Koovit on õppinud Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas. Osalenud näitustel nii Eestis kui välismaal. Praktiseerinud Rootsis Peter de Wit ja Margareth Sandström stuudios. 2011. aastal pälvis Roman Tavasti Noore ehtekunstniku stipendiumi ja alates 2012 aastast töötab Roman Tavastis kunstnik/kujundajana. 

Mart Kekišev on õppinud Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas. Viimased 10 aastat on olnud vabakutseline metallikunstnik. Viimased 5 aastat õpetas ametikoolis seppasid. Eelmine sügis alustas magistriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas.

#ROOSAMULL @roosaila 
Liina Lelov ja Valdek Laur

Meile meeldib #roosaila #roosalöga

Roosast mullist pulbitseb välja nii roosa ila kui ka röösa löga – kõik see, mis on heatahtlik, salliv ja rõõmus. Roosa ila on kogu aeg olemas olnud, aga materiaalsusesse vormus see eelmise aasta mais, kui tekkis vajadus meelde tuletada, et roosas mullis elamises pole midagi halba. Selleks tuli halvustavale väljendile anda ümberpööratud, positiivne ning elurõõmus tähendus.
Tänaseks on roosa ila levinud nii Rootsi, Tuneesiasse kui ka USAsse, osalenud lugematutel meeleavaldustel, konverentsidel ning üritustel ja jõudnud mitme prominentse hobusevarga rinda.

A-Galerii aknanäitus on ila materiaalse teekonna lõppakord. Tegu on viimaste ilade ja lögadega, mis mullist pärismaailma imbuvad. On vaid kohane, et sümboli viimane etteaste leiab aset Eesti ainsas autoriehete galeriis. Peatselt on kõik taas normaalne.

Roosa ila autoriteks on ehtekunstnik Liina Lelov ja EKA ehte- ja sepakunsti tudeng Valdek Laur.
Neile meeldib #roosaila ja #roosalöga.

ELU 100
Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys

„Head sõbrad juhtisid meie tähelepanu, et saime mõned päevad tagasi kokku 100 aastaseks.
A+M=100

Näituselt jookseb läbi meie ühisloomingu kaks liini. Sotsiaalselt kriitiline  Viva la Vida ! (2005), mis on osa koduapteekide seeriast ning KAKS ÕUNA (2020), mis on kommentaariks ELU 100 näitusele ja millega jätkame argiobjektide kuldamise traditsiooni.“

“Kunstnike esimene suur ühisnäitus „Viva la Vida!“ (2005, A-Galeriis, praegune Hop) pööras tähelepanu apteekide massilisele levikule linnaruumis. Kunstnikud esitasid küsimuse, kas linnas, kus galeriid, teatrid, kinod ja väikesed ärid asenduvad apteekidega, on parem või koguni turvalisem elada? Kas lootus surematusele ja õige tableti võtmine väiksemate või suuremate hädade leevenduseks teeb meid õnnelikumaks?“. – Ketli Tiitsar


Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys on eesti ehtekunstnikud, kelle silmapaistev koostöö on leidnud märkimist nii meil kui mujal. Ühisnäitustega on nad üles astunud kokku viieteistkümnel korral ning kahasse on nad on pälvinud 2005. aastal Ede Kurreli nimelise Eesti Metallikunstnike Liidu preemia, 2010. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ning 2015. aastal A-Galerii Seifinäituse preemia. 2002. aastal võitsid nad Leedu Merevaigumuuseumi galerii konkursi “Amber in Interiors“.