Tagasi Postitatud

SILMUSED

Alates 28. juulist on A-Galerii SEIFIS üleval ehtekunstniku Valdek Lauri isikunäitus SILMUSED. Näituse külastus on kõigile huvilistele tasuta. Näitus on avatud kuni 2. septembrini.

VAATA! Kunstnikuvestlus Valdek Lauriga näitusele ainest andnud teemadel.

Näitus SILMUSED on Valdek Lauri kommentaar kultuurinormide ja stereotüüpide loodud tagasisidesilmustele, mis on inimkonda mõjutanud läbi ajastute. Sidudes ulmet ja fantaasiat ajaloo ning müütidega, otsib ta alternatiive oleviku olemise viisidele. Oma töös kasutab ta raua-, pronksi- ja hõbedavalu ning 3D printimist.

Maailm on igikestvas muutumises. Arenemas on lugematu hulk tagasisidest võimendatud suundumusi ehk silmuseid, mis on pidevas omavahelises võimuvõitluses. Mõtted mõjutavad arvamusi ning kutsuvad esile tegusid. Inimeste teod aga manavad esile tulevikku. Mõtted ja teod, mis leiavad toetust, koguvad jõudu ja muutuvad ideoloogiateks. Kui tihti aga teadvustatakse oma ilmavaate suunda?

Ideoloogia mõjutab kultuuri nii sisult kui vormilt. Iga sümbol, märk ja sõna kannab endas tähenduslikkuse ehitusklotse, millest valmistatakse nalju, lugusid ja filme, aga ka uskumuskomplekte ja mütoloogiaid. Iga kuju, materjal, ning kompositsioon esindab uskumust ja omab tähendusvälja. Vahetevahel seoseväljad resoneeruvad ühiskondliku meelsusega, siis jälle sumbuvad ja uinuvad. Uskumuste võimendamine, või vastupidi summutamine, on üks väheseid viise, kuidas me inimestena tuleviku esile manamisse tegelikult panustada saame. Seega peame endalt küsima, milline on meie toetatud ilmavaate lõppsiht? Mille poole me pürgime?

Valdek Laur on Eestis tegutsev multidisiplinaarne kunstnik, kes põimib oma tegevuses 3D modelleerimist, ehtekunsti ja skulptuuri. Teda huvitavad eelajaloolised müüdid, spekulatiivne politoloogia ja tulevikutrendid. Laur on avaldanud artikleid, pidanud loenguid ning avaldanud arvamust tehisintellekti ja masinõppe ühiskondliku mõju teemal. Tal on bakalaureusekraad reklaamis ja meedias (Tallinna Ülikool) ning sepakunstis (Eesti Kunstiakadeemia). Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ning rühmanäitustel Eestis, Lätis ja Saksamaal.

Tagasi Postitatud

ARMASTAJAD/LOVERS

Nad teavad iseennast, liiguvad paralleelselt, pulbitsevad roosaks lögaks ja jätkavad teekonda.

ARMASTAJAD on 
Vaida Suits
Mart Kekišev + Kairin Koovit
Liina Lelov + Valdek Laur
Adolfas Šaulys + Mari Relo-Šaulys

AJAST AEGA
Vaida Suits

Vaida Suits (s 1931) on eesti metallikunstnik, kelle jõulist loomingut iseloomustab töömahukus, juugendlik vormitunnetus ja detailideni täpne traditsiooniliste tehnikate valdamine. Selle juures mõjub ta käekiri alati selgepiiriliselt, isegi lakooniliselt. Suits on töötanud ARSi kunstikombinaadis ainukese naisena terasegraveerijana ja hiljem kunstnikuna, tehes üksikseeriate kõrval ka vastutusrikkaid tellimustöid Eesti ning üleliidulistele institutsioonidele. Tallinna Moemaja ehtekunstnikuna leidis tema looming Nõukogude Eesti tingimustes täiesti erakordset tunnustust ka Londoni moelaval. Täpse tööeetika ja eristuva käekirja poolest kõrgelt hinnatud Suits on osalenud näitustel Balkanist Norrani ja Itaaliast Mongooliani. Tema teoseid on teiste hulgas Moskva Tarbekunstimuuseumis ning Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumis, samuti mitmetes erakogudes.

Kummardusena Vaida Suitsu enam kui poole sajandi pikkusele loometeele, on A-Galerii kahel aknal vaatamiseks Suitsu sõrmused, käevõrud, kaelaehted ning seinaplaadid alates 1960ndatest aastatest kuni tänapäevani. Näiteid on nii filigraanist, kohrutusest, graveerimisest kui ka eri materjalide kokku komponeerimisest. 

KOOS
Kairin Koovit ja Mart Kekišev

Kahest erinevast osapoolest koosnev ühtekuuluv ja ühesliikuv materjal. Otsides kahe erineva inimese vahelist piiri ja kokkusobivust. Tulemuseks on mitmekihiline materjal, mis nõuab koos edasi liikumiseks ja üksteisest kinnihoidmiseks piisavalt ruumi ja pinget.
Teosed on valminud damaskuse terasest ja mokume-gane tehnikat kasutades.

Kairin Koovit on õppinud Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas. Osalenud näitustel nii Eestis kui välismaal. Praktiseerinud Rootsis Peter de Wit ja Margareth Sandström stuudios. 2011. aastal pälvis Roman Tavasti Noore ehtekunstniku stipendiumi ja alates 2012 aastast töötab Roman Tavastis kunstnik/kujundajana. 

Mart Kekišev on õppinud Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas. Viimased 10 aastat on olnud vabakutseline metallikunstnik. Viimased 5 aastat õpetas ametikoolis seppasid. Eelmine sügis alustas magistriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas.

#ROOSAMULL @roosaila 
Liina Lelov ja Valdek Laur

Meile meeldib #roosaila #roosalöga

Roosast mullist pulbitseb välja nii roosa ila kui ka röösa löga – kõik see, mis on heatahtlik, salliv ja rõõmus. Roosa ila on kogu aeg olemas olnud, aga materiaalsusesse vormus see eelmise aasta mais, kui tekkis vajadus meelde tuletada, et roosas mullis elamises pole midagi halba. Selleks tuli halvustavale väljendile anda ümberpööratud, positiivne ning elurõõmus tähendus.
Tänaseks on roosa ila levinud nii Rootsi, Tuneesiasse kui ka USAsse, osalenud lugematutel meeleavaldustel, konverentsidel ning üritustel ja jõudnud mitme prominentse hobusevarga rinda.

A-Galerii aknanäitus on ila materiaalse teekonna lõppakord. Tegu on viimaste ilade ja lögadega, mis mullist pärismaailma imbuvad. On vaid kohane, et sümboli viimane etteaste leiab aset Eesti ainsas autoriehete galeriis. Peatselt on kõik taas normaalne.

Roosa ila autoriteks on ehtekunstnik Liina Lelov ja EKA ehte- ja sepakunsti tudeng Valdek Laur.
Neile meeldib #roosaila ja #roosalöga.

ELU 100
Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys

„Head sõbrad juhtisid meie tähelepanu, et saime mõned päevad tagasi kokku 100 aastaseks.
A+M=100

Näituselt jookseb läbi meie ühisloomingu kaks liini. Sotsiaalselt kriitiline  Viva la Vida ! (2005), mis on osa koduapteekide seeriast ning KAKS ÕUNA (2020), mis on kommentaariks ELU 100 näitusele ja millega jätkame argiobjektide kuldamise traditsiooni.“

“Kunstnike esimene suur ühisnäitus „Viva la Vida!“ (2005, A-Galeriis, praegune Hop) pööras tähelepanu apteekide massilisele levikule linnaruumis. Kunstnikud esitasid küsimuse, kas linnas, kus galeriid, teatrid, kinod ja väikesed ärid asenduvad apteekidega, on parem või koguni turvalisem elada? Kas lootus surematusele ja õige tableti võtmine väiksemate või suuremate hädade leevenduseks teeb meid õnnelikumaks?“. – Ketli Tiitsar


Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys on eesti ehtekunstnikud, kelle silmapaistev koostöö on leidnud märkimist nii meil kui mujal. Ühisnäitustega on nad üles astunud kokku viieteistkümnel korral ning kahasse on nad on pälvinud 2005. aastal Ede Kurreli nimelise Eesti Metallikunstnike Liidu preemia, 2010. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ning 2015. aastal A-Galerii Seifinäituse preemia. 2002. aastal võitsid nad Leedu Merevaigumuuseumi galerii konkursi “Amber in Interiors“.