Reedel, 13. jaanuaril avasime A-Galerii SEIFis möödunud aasta novembris lahkunud Lia Tüüri mälestusnäituse JOONEGA PUUDUTATUD, mis annab esmakordselt ülevaate kunstniku 1960. aastal alanud loometeest, kasutades selleks perekonna arhiivimaterjale ja fotosid, kavandeid ning teoseid Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist, Ajaloomuuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Eesti Kunstnike Liidust ja erakogudest.
Näituse programmiga kaasneb ka avalik vestlusõhtu 25. jaanuaril kell 18:00, kus Lia Tüüri elust ja loomingust räägivad Lia kolleegid, kelle seas Tiina Käesel, Ene Valter, Kertu Vellerind, Adolfas Šaulys ja Ketli Tiitsar. Vabas vormis kulgevas vestlusringis meenutatakse Liat läbi isiklike kokkupuudete ja mälestuste. Juttu tuleb metallieriala õpingutest ERKI-s 1960. aastatel, tööst kunstikombinaadis Ars, loomeresidentuurist Palangas ja õpetajatööst Kunstiülikoolis. Samuti avatakse A-Galerii asutamisega kaasnenud ideid ja tegevusi.
Kõik huvilised on vestlusõhtule oodatud ning osalemine on tasuta.
Eesti ehtekunstnikud on valinud välja 2022. aasta parima A-Galerii seifinäituse. A-Galerii SEIFIS, mis on kohaliku ehtekunsti olulisimaks näitusepinnaks, avati möödunud aastal 11 näitust, millest parimaks valiti Irene Jürna juubelinäitus LEIUD.
Irene Jürna näitusel sai näha tuttavaid ja kulunud mustreid, rebenenud ja katkevaid pindu ning servi – heegelpitse metallis. Pitskanga ja metalli koosmõjul juhuslikult leitud mõtteid. Irene Jürna ehted on ühtaegu nii kerged, õhulised ja väga naiselikud kui ka monumentaalsed. Tema loomingusse lisab võlu vana sulatamistehnika tulemusel tekkiv säbruline pinnatöötlus, mis ehted justkui elavaks muudab. Näitus oli A-Galerii SEIFIS üleval 04.11–29.11.2022.
Irene Jürna (s. 1952) on eesti metallikunstnik, kes 1976 lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö alal. Alates aastast 1974 osalenud näitustel Tallinnas ja mujal. Kunstnikul on olnud mitu isikunäitust A-Galeriis.
Parimat seifinäitust valitakse A-Galeriis alates 2007. aastast, eesmärgiga tunnustada kunstnike meisterlikke saavutusi oma loomingus. A-Galerii on professionaalsete metallikunstnike loomingut esindav ehtegalerii, mille tegevuste hulka kuulub ka ajaloolises SEIFIS näituste korraldamine. SEIF on ajalooline pidepunkt, mis ühendab 1920ndatel juveliir Joseph Kopfi kullassepaärina ehitatud hoone esialgse funktsiooni ja näitusepinna. Näitusetegevus toimub SEIFIS 2005. aastast.
7. novembril 2022 lahkus meie seast ehtekunstnik Lia Tüür, A-Galerii idee algataja, üks asutajatest ja selle kauaaegne hingehoidja. Sügav kaastunne Lia Tüüri perele ja lähedastele.
Tänu Lia Tüüri imepärasele oskusele metallikunstnikke kokku tuua sündis toonaste (1994) ehtekunstnike toel A-Galerii.
2014. aastal ilmunud raamatus “A-Galerii. Eesti autoriehte galerii 20 aastat” kirjutab kolleeg ja ehtekunstnik Margus Tänav Lia Tüürist –”Lia on ehtekunstnik kelle suureks sümpaatiaks on skulptuur. Ta oskab hinnata ka ilu lihtsas vormis. Tahtis ta ju ERKI-sse õppima minna skulptuuri. Paraku just sellel aastal ei olnud vastuvõttu ja nii tuli otsustada metallikunsti osakonna kasuks. Poolehoid skulptuurile saadab ka tema loomingut. Vähestel õnnestus Kunstiinstituuti pääseda esimesel katsel, Lial läks see korda. Mis inspireerib Liat? Sageli on selleks loodus. Väljendugu see lindude, kalade või hoopis kuusirbi näol. Sealt saadud muljed ja meeleolud on olulised. Neid looduselamusi pehmes, plastilises materjalis tunnetades elab autor justkui muljed uuesti läbi. Selleks materjaliks on peamiselt hõbe, sekka ka vääriskive ja kübeke värvi. Üliõrnad värvitoonidki sünnivad läbi tule- looduse kaasabil. Lia ise arvab, et tal puudub kogu loomingut läbiv ühtne stiil. Küll aga köidavad teda lihtsad vormid oma kargevõitu ilus. Tema tõeline kirg on gravüür. Graveeritud pindasid näeme paljudel tema ehetel, moodustagu need peeni graafilisi jooniseid või täitku faktuurina terve ehte pinna. See on küll just ainuomane talle. Valmimise käigus ehe muutub, kasvab või kahaneb. Esialgsest paberile pandud ideest või kavandist ei pruugi palju alles jääda. Nagu nende autor ise ütleb, ei tohi kavandisse kinni jääda. Ehted võivad olla ka ainult vaatamiseks. Kõike ei peagi kandma. Ehe peab haakuma sisemusega, alles siis saavutab ta täiuse ja on tõeliselt väärtuslik.”
Lia Tüüri ärasaatmine toimub 15. novembril kell 13 Tallinna Issanda Muutmise Peakirikust (Suur-Kloostri 14), muldasängitamine Tallinna Metsakalmistul kell 14.
Ootame kõiki huvilisi teisipäeval, 18. oktoobril, kell 18 A-Galeriisse sündmusele “Kohtumine kunstnikuga: Ivar Kaasik”, mis avab võimaluse kunstniku ning tema loominguga vahetult tutvuda!
Kunstnik räägib oma A-Galerii aknanäitusest 𝐄𝐋𝐔 𝐉𝐀 𝐒𝐔𝐑𝐌. 𝐋𝐎̃𝐏𝐏 𝐉𝐀 𝐀𝐋𝐆𝐔𝐒. kantuna oma loometee algusest ja lõpust, ehtekunsti elujõust ja hääbumisest, ehtekunsti õppimisest ja õpetamisest, kunstist ja kunstnikust – ehk kõigest, mida ta on ehtekunstnikuna elus avastanud.
Ivar Kaasik on tuntud nii maali- kui metallikunstikuna. A-Galeriis särab ta eelkõige oma hinnaliste ja vapustavate vääriskividest ehetega, milles võib leida barokkpärle, safiire, briljante ja rubiine.
Ootame kõiki huvilisi neljapäeval, 15. septembril, kell 18 A-Galeriisse vaimuvärskendusele!
2. septembril avasid Ketli Tiitsar ja Flora Vagi A-Galerii SEIFIS näituse KAHEKÕNED IGATSUSEST.
15. septembril avaneb kõigil huviliselt erakordne võimalus näitust koos kunstnikega kogeda!
Ketli Tiitsar ja Flora Vagi vestlevad kultuuriajakirjaniku ja metallikunstniku Urmas Lüüsiga oma näitusest, koostööst ja loometeest.
Südamlikest ja isiklikest kahekõnedest kantud näitus sünteesib igatsust, mida saab seostada näiteks melanhoolia, nostalgia, üksinduse ja südamevaluga. Samas märkasid Ketli ja Flora omavahel vesteldes, et igatsus võib olla ka midagi äratuntavat ja ühendavat – süvenemise meeleseisund, mille läbi jõutakse enesele ja nii ka teistele lähemale.
Vestlus toimub inglise keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.
Ilona Treiman on ehte-, metallikunstnik ja pedagoog, kes kasutab oma loomingus erinevaid materjale ja tehnikaid. Tema töödele on iseloomulik skulpturaalne lähenemine. Ta on lõpetanud metallehistöö eriala Eesti Kunstiakadeemias (1984), on Eesti Kunstnike Liidu liige, kuulub Disainerite Liitu Ornamo ja Soome Kunstnike Liitu. Ta on osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel aastast 1985, sealhulgas Cincinnatis USA (1989,-91) Limoges Prantsusmaal (1990,-92, -94), Tokyos 1992, Balti ja Põhjamaade emailikunsti rändnäitusel (Taani-Soome-Rootsi 1991), Pekingis, Taanis (2004) ning Tarbekunstinäitustel Tallinnas ja Moskvas (1985- 91). Samuti Berliinis (2005, -16), Soulis L-Koreas (2011) ja isikunäitusega Soomes Hyvinkää Kunstimuuseumis (2012). Aastal 2019 pälvis ta Ede Kurreli nimelise Eesti Metallikunstnike Liidu aastapreemia. Tema teoseid on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus, Põhjamaa Muuseum Vaasas ja erakogudes Prantsusmaal, USA-s, Inglismaal, Soomes, Taanis, Itaalias.
“Sõna TULI samakujulisus, aga erinev tähendus annab võimaluse mõttemänguks. Oleme liikunud edasi sellise tempoga, nagu tuli oleks jalge all. Lõpuks tuli peatuda ja tasakaalu otsida. Tule osatähtsus elus ja metallikunstniku töös on vaieldamatu. Metalli tagudes ja valades on võimsalt tuli domineeriv: kirg, kuumus, entusiasm samas ka uue loomine, uus algus või hoopis lõpp. Tao rauda, kuni see on veel kuum – õige hetke tabamine on ainuõige. Tuli võib olla kaunis, maagiline, puhastav, valgustav ja soojendav, kuid ühtäkki hävitav. Tuld taltsutada on keeruline. Metallikunstnikena olemegi kui tuležonglöörid. Igaaastased tulekahjud on pannud mõtisklema ja heitma pilku maailmale, kliimamuutuse mõjudele meie planeedile, floorale ja faunale. Töödesse toongi elemente loodusest, milles on osake kaduvast maailmast. Kui näeme kui haavatavad ja haprad oleme tule jõu vastu võideldes, meie väärtushinnangud muutuvad. Kuidas kallutada kaalukausid õilsale tahtele? Teame ju, et iga asi puruneb kui rakendada suurt jõudu. Tahtmatult tekib shakespearelik küsimus “olla või mitte olla?”. Küsides käsitlen ja mõtestan teekonda töödesse peidetud sümbolite ja dialoogi abil. Tules on vastandite dialoog, kokkupõrked, liikumine läbi aja ning tasakaalu leidmine. Maailm on kui kahe teraga mõõk: üks tera on sulg ja teine terav teras, kumb kaalub üle?” –
Ilona Treiman Ilona Treimani näitus “Tuli” toimus A-Galerii SEIFIs 28.05–29.06.2021.
Näitus oli osa 8. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammist.
Kunstnikuvestluse viis läbi ehtekunstnik Marita Lumi, vestluse filmis ja monteeris Liina Lõõbas.
6. juulil 2022 oli meil rõõm avada A-Galerii AKENDEL Norra ehtekunsti kollektiivi ARTKIVETi rühmanäitus JÄÄKÜLM, mida külastas ka Norra suursaadik Else Berit Eikeland. Avamise õhtul tutvustasid Camilla Luihn ja Putte H. Dal rühmituse telgitaguseid lähemalt ning neid küsitles kunstnik Urmas Lüüs.
ARKIVET on 2014. aastal asutatud Norra kunstnike rühmitus, kuhu kuuluvad Putte H. Dal, Hilde Dramstad, Camilla Luihn ja Ella Heidi Sand. Neli ehtekunstnikku, kel igaühel oma kunstiline iseloom. Üheskoos on neil materiaalne arusaam, käsitööoskus, kunstiline taju ja kontseptuaalne teemapõhine lähenemine, mis realiseerub kaasaegses ehtekunstis – mida eksponeeritakse nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel areenil.
Filmis ja monteeris Valdek Laur.
Alustasime intervjuusid Eesti ehtekunstnikega 2019. aastal, et seda erakordset valdkonda ja selles tegutsevaid inimesi laiema publikuni tuua ning kohalike ehtekunstnike loomingut ja eluteid kaardistada.
A-Galerii osaleb esmakordselt 6.–10. juulil rahvusvahelisel Müncheni ehtekunsti nädalal, esitledes seal 40 Eesti ehtekunstniku teoseid.
Kord aastas toimuv Müncheni ehtekunsti nädal leiab tänavu aset 12. korda ning on kujunenud valdkonna olulisimaks rahvusvaheliseks sündmuseks, tuues kokku maailmaklassi loomingu ning kunstnike, entusiastide ja kollektsionääride globaalse kogukonna.
A-Galerii väljapanekul osaleb 40 kunstnikku, teiste seas Ivar Kaasik, Marita Lumi, Urmas Lüüs, Nils Hint ning Kapstade perekond, kus ehtekunsti traditsioon jookseb läbi kolme generatsiooni. Kokku viib A-Galerii Münchenisse üle 180 teose. Esitletakse nii suuremaid skulptuure, kaasaegseid kunstilisi ehteid kui ka klassikalist filigraani.
“Münchenis on väljas valdkonna paremik. Eesti ehtekunsti kodugaleriina on meie jaoks oluline, et tipptasemel kohalik ehtekunst oleks ka rahvusvahelisel väljal esindatud ning selle jaoks pole paremat platvormi kui ehtekunsti nädal,” ütleb A-Galerii juhatuse liige ja ehtekunstnik Marita Lumi.
Varasemalt on Eesti ehtekunsti Münchenis esindanud näiteks Kadri Mälk, Tanel Veenre ja Darja Popolitova. A-Galerii väljapanekut saab näha Münchenis Handwerksmesse messihallis 6.–10. juulil.
2022. aasta juunis oli A-Galerii SEIFIS üleval Katja Toporski isikunäitus HEA OLU.
Katja Toporski on Saksamaal, Frankfurdis sündinud ehtekunstnik, professor ja kirjanik. Toporski teenis oma magistrikraadi Townsoni ülikoolis ning hetkel resideerub ta Washington DC lähistel. Lisaks kunstimagistrile omab Toporski ka arstikraadi ning enne karjääri ehtekunsti valdkonnas, töötas ta anestesioloogina.
Kunstnikuvestluse viis läbi ajakirjanik ja Müürilehe kultuuritoimetaja Sanna Kartau. Filmis ja monteeris Liina Lõõbas.
Alustasime intervjuusid Eesti ehtekunstnikega 2019. aastal, et seda erakordset valdkonda ja selles tegutsevaid inimesi laiema publikuni tuua ning kohalike ehtekunstnike loomingut ja eluteid kaardistada.
