Aasta alguses toimus A-Galerii SEIFIS Vaida Suitsu juubelinäitus VAIDA SUITS 90, mille raames toimus ka kunstnikuvestlus.
Kunstnikuvestluse viis läbi ehtekunstnik Marita Lumi.
Filmis ja monteeris Liina Lõõbas.
A-Galerii kunstnikuvestluste loomist toetab Eesti Kultuurkapital.
Alustasime intervjuusid Eesti ehtekunstnikega 2019. aastal, et seda erakordset valdkonda ja selles tegutsevaid inimesi laiema publikuni tuua ning kohalike ehtekunstnike loomingut ja eluteid kaardistada.
Vaida Suits tähistas 2021 aasta 11. novembril oma 90. juubelit. Sel puhul toimus A-Galerii SEIFis tema viljakat loomingulist teekonda kokku võttev näitus VAIDA SUITS 90.
Ühel laupäevasel päeval said Vaida ehted Hobusepea 2 majas tuulutust ja veelkord võimalust austusega kantud olla.
Modell: Katarina Kotselainen
Pildistas: Helle Ly Tomberg
Vaida Suitsu põnevast elust ja loomingust on võimalik kuulata tema KUNSTNIKUVESTLUSES.
A-Galerii 2022. aasta hooaega alustatakse 14. jaanuaril pidulikult kolme näituse avamisega!
A-Galerii pakub alanud aastal kultuurielamusi läbi 32 erineva näituse, mis toimuvad nii meie ajaloolises SEIFIS kui ka avalikkku linnaruumi rikastavatel AKENDEL.
Haarav näitusehooaeg alustab 14. jaanuari õhtul piduliku sündumsega, kus avatakse aasta esimesed näitused.
SEIFIS on 14.01–08.02 üleval legendaarse metallikunstniku Vaida Suitsu juubelinäitus VAIDA SUITS 90, mis kulgeb läbi kunstniku võrratu loomingu 1960. aastatest kuni aastani 1982.
AKENDEL on 14.01–26.02 üleval Aino ja Keesi Kapsta ning Henry Mardisalu ühisnäitus KOLM LUGU, mis on ühe perekonna kolme põlvkonna nägemus ehtekunstist. Lisaks on samal perioodil AKENDEL ka Taani ja Lõuna-Aafrika Vabariigi kunstnike Therese Mørchi ja Helen Clara Hemsley näitus JÄLJED AJAS, milles on olulisel kohal igapäeva-kontseptsiooni uurimine ja läbimõtestamine.
A-Galerii näitusehooaja avasündmus toimub A-Galeriis, reedel, 14. jaanuaril, kell 18:00 ning on kõigile huvilistele tasuta külastamiseks avatud. Osalemiseks on vajalik kehtiv COVID-pass.
Tutvu A-Galerii 2022. aasta näituseprogrammiga siin.
Reedel, 14. jaanuaril kell 18:00 avatakse A-Galerii SEIFIS Vaida Suitsu juubelinäitus VAIDA SUITS 90. Näitus jääb avatuks 8. veebruarini.
Vaida Suits on legendaarne eesti ehtekunstnik, kes tähistas möödunud aasta 11. novembril oma 90. juubelit. Tähtsaima kohaliku ehte- ja metallikunsti näituseruumina on A-Galeriil olnud siiras rõõm Vaida Suitsu juubelinäitust korraldada. Näitus kulgeb läbi Vaida võrratu loomingu 1960. aastatest kuni aastani 1982.
Käesolev näitus avab Vaida rännakut kunstnikuna, mis algab 1930ndatel lapsepõlvest, mil ema käsitöö armastus ka tütreni jõudis. Pärast õpinguid ERKIs töötas Vaida 10 aastat ARSi Tallinna Kunstitoodete Kombinaadis terasegraveerijana, olles selles positsioonis ainus naine. 1966–1993 tegutses Vaida teostuskunstnikuna ARSi metallehistööde ateljees ARS-Juveel, kus ta valmistas üksikseeriate kõrval ka vastutusrikkaid tellimustöid Eesti ning üleliidulistele institutsioonidele.
Vaida eristuvat käekirja ehtekunstnikuna on läbi aja saatnud juugendlik vormikäsitlus ja täpsuseni lihvitud detailne idamaadest pärit kassisaba tehnika. Oma pika karjääri jooksul on Vaida Suits osalenud näitustel Balkanist Norrani ja Itaaliast Mongooliani. Tema teoseid on teiste hulgas Moskva Tarbekunstimuuseumis ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, samuti mitmetes erakogudes. Vaida meisterlikkuse ning fantastilise käekirja eest räägib ka see, et tema looming leidis Nõukogude Eesti tingimustes märkimisväärset tunnustust ka Londoni moelaval 1968. aastal.
A-Galerii ühe asutaja ning osanikuna on Vaida looming galeriis alati esindatud olnud. Viimane Vaida töö galeriis leidis oma kandja 2021. aastal.
Näituse kujundajaks on ehtekunstnik Mari Pärtelpoeg, koordinaatoriks Helle Ly Tomberg ning näitust saatva kataloogi koostajateks Paula Hõbe ja Johanna Maria Mängel.
A-Galerii soovib tänada koostöö eest Eesti Kultuurkapitali, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi, Eesti Kunstnike Liitu, Ketli Tiitsart, Madis Kurssi, Marita Lumi, Sille Kima, Ellington Printi.
KULTUUR.ERR.EE. Galerii. A-Galerii alustas hooaega kolme näituse avamisega.
Nad teavad iseennast, liiguvad paralleelselt, pulbitsevad roosaks lögaks ja jätkavad teekonda.
ARMASTAJAD on
Vaida Suits
Mart Kekišev + Kairin Koovit
Liina Lelov + Valdek Laur
Adolfas Šaulys + Mari Relo-Šaulys
AJAST AEGA
Vaida Suits
Vaida Suits (s 1931) on eesti metallikunstnik, kelle jõulist loomingut iseloomustab töömahukus, juugendlik vormitunnetus ja detailideni täpne traditsiooniliste tehnikate valdamine. Selle juures mõjub ta käekiri alati selgepiiriliselt, isegi lakooniliselt. Suits on töötanud ARSi kunstikombinaadis ainukese naisena terasegraveerijana ja hiljem kunstnikuna, tehes üksikseeriate kõrval ka vastutusrikkaid tellimustöid Eesti ning üleliidulistele institutsioonidele. Tallinna Moemaja ehtekunstnikuna leidis tema looming Nõukogude Eesti tingimustes täiesti erakordset tunnustust ka Londoni moelaval. Täpse tööeetika ja eristuva käekirja poolest kõrgelt hinnatud Suits on osalenud näitustel Balkanist Norrani ja Itaaliast Mongooliani. Tema teoseid on teiste hulgas Moskva Tarbekunstimuuseumis ning Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumis, samuti mitmetes erakogudes.
Kummardusena Vaida Suitsu enam kui poole sajandi pikkusele loometeele, on A-Galerii kahel aknal vaatamiseks Suitsu sõrmused, käevõrud, kaelaehted ning seinaplaadid alates 1960ndatest aastatest kuni tänapäevani. Näiteid on nii filigraanist, kohrutusest, graveerimisest kui ka eri materjalide kokku komponeerimisest.
KOOS
Kairin Koovit ja Mart Kekišev
Kahest erinevast osapoolest koosnev ühtekuuluv ja ühesliikuv materjal. Otsides kahe erineva inimese vahelist piiri ja kokkusobivust. Tulemuseks on mitmekihiline materjal, mis nõuab koos edasi liikumiseks ja üksteisest kinnihoidmiseks piisavalt ruumi ja pinget.
Teosed on valminud damaskuse terasest ja mokume-gane tehnikat kasutades.
Kairin Koovit on õppinud Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas. Osalenud näitustel nii Eestis kui välismaal. Praktiseerinud Rootsis Peter de Wit ja Margareth Sandström stuudios. 2011. aastal pälvis Roman Tavasti Noore ehtekunstniku stipendiumi ja alates 2012 aastast töötab Roman Tavastis kunstnik/kujundajana.
Mart Kekišev on õppinud Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas. Viimased 10 aastat on olnud vabakutseline metallikunstnik. Viimased 5 aastat õpetas ametikoolis seppasid. Eelmine sügis alustas magistriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas.
#ROOSAMULL @roosaila
Liina Lelov ja Valdek Laur
Meile meeldib #roosaila #roosalöga
Roosast mullist pulbitseb välja nii roosa ila kui ka röösa löga – kõik see, mis on heatahtlik, salliv ja rõõmus. Roosa ila on kogu aeg olemas olnud, aga materiaalsusesse vormus see eelmise aasta mais, kui tekkis vajadus meelde tuletada, et roosas mullis elamises pole midagi halba. Selleks tuli halvustavale väljendile anda ümberpööratud, positiivne ning elurõõmus tähendus.
Tänaseks on roosa ila levinud nii Rootsi, Tuneesiasse kui ka USAsse, osalenud lugematutel meeleavaldustel, konverentsidel ning üritustel ja jõudnud mitme prominentse hobusevarga rinda.
A-Galerii aknanäitus on ila materiaalse teekonna lõppakord. Tegu on viimaste ilade ja lögadega, mis mullist pärismaailma imbuvad. On vaid kohane, et sümboli viimane etteaste leiab aset Eesti ainsas autoriehete galeriis. Peatselt on kõik taas normaalne.
Roosa ila autoriteks on ehtekunstnik Liina Lelov ja EKA ehte- ja sepakunsti tudeng Valdek Laur.
Neile meeldib #roosaila ja #roosalöga.
ELU 100
Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys
„Head sõbrad juhtisid meie tähelepanu, et saime mõned päevad tagasi kokku 100 aastaseks.
A+M=100
Näituselt jookseb läbi meie ühisloomingu kaks liini. Sotsiaalselt kriitiline Viva la Vida ! (2005), mis on osa koduapteekide seeriast ning KAKS ÕUNA (2020), mis on kommentaariks ELU 100 näitusele ja millega jätkame argiobjektide kuldamise traditsiooni.“
“Kunstnike esimene suur ühisnäitus „Viva la Vida!“ (2005, A-Galeriis, praegune Hop) pööras tähelepanu apteekide massilisele levikule linnaruumis. Kunstnikud esitasid küsimuse, kas linnas, kus galeriid, teatrid, kinod ja väikesed ärid asenduvad apteekidega, on parem või koguni turvalisem elada? Kas lootus surematusele ja õige tableti võtmine väiksemate või suuremate hädade leevenduseks teeb meid õnnelikumaks?“. – Ketli Tiitsar
Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys on eesti ehtekunstnikud, kelle silmapaistev koostöö on leidnud märkimist nii meil kui mujal. Ühisnäitustega on nad üles astunud kokku viieteistkümnel korral ning kahasse on nad on pälvinud 2005. aastal Ede Kurreli nimelise Eesti Metallikunstnike Liidu preemia, 2010. aastal Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ning 2015. aastal A-Galerii Seifinäituse preemia. 2002. aastal võitsid nad Leedu Merevaigumuuseumi galerii konkursi “Amber in Interiors“.