Author Archives: A-galerii

Tagasi Posted on by

MÄLUKAARDID

Näitus MÄLUKAARDID on pühendatud A-Galerii 25. tegutsemisaastale. Näitus koondab 57 ehtekunstniku tööd, mille juurde on lisatud autori enda kommentaar konkreetse ehte kohta või ka laiem mõtisklus enda seotuse üle A-Galeriiga.

A-Galerii on Eesti esimene ja suurim autoriehete tutvustamisele suunatud ja kunstnike endi poolt asutatud galerii. Alates 1994. aastast on galerii eesmärk olnud avardada kohaliku ja rahvusvahelise publiku arusaamu autoriehtest laiemalt. Kahekümne viie aasta jooksul on A-Galeriis moodustunud kihistus esindatud kunstnike autoritehnikatest, materjalikäsitustest ning kontseptuaalsetest lähenemistest. Iga uus põlvkond ehtekunstnikke on toonud kaasa oma ajale omase stiilitunnetuse. Traditsioonid ja uuendused käivad siin käsikäes, väärismetall koos kõige erinevamate kunstnike jaoks tähendusega laetud materjalidega.

Seifis fotodena esitletud ehted on leitavad iga autori juurest ka müügisaalis. Kunstnike ehteloomingu avamise kõrval räägivad need fotod oma ajast, mälust, traditsioonidest, kontseptsioonide mitmekesisusest, kandmisvõimalustest, laiast materjalivalikust ning kunstnike oskustest – moodustades kokku justkui ühise arhiivi, mis ühe galerii veerandsadat toimimisaastat olemuslikult iseloomustab. Näituse kuraatorid on andnud igale ehtekunstnikule vaba lähenemise, kuidas end vaatajale avada.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.  

Näitus valiti 2019. aasta parimaks A-Galerii seifinäituseks.

Tagasi Posted on by

KIVID MINU TEEL

Käesolev näitus on väike tagasivaade minu kividekarpi, kuhu on ajaga nii mõndagi kogunenud. Tihti on küsitud kuidas üks või teine kivi on sinna jõudnud. Armastan reisida ja seigelda, mis on ka ilmselt minu jaoks üheks võimsaimaks inspiratsiooni allikaks. Näha ja tajuda erinevate maade sümboolikat, värve ja imelist loodust oma mitmekesisuses.

Materjalina meeldib hõbe oma pehmete pooltoonide rohkuses. Oma loomingus kasutan tihtipeale erinevaid kaitsesümboleid ja märke. Meie oma kaheksakand, päikseseratas ja erinevad ruunimärgid on kujunenud aga vaieldamatuteks lemmikuteks.

Sellele näitusele välja pandud kaelaehted on minu jaoks väga eriliste ja armsate kivide ning pärlitega. Olen neid varemgi karpidest välja võtnud, imetlenud ja tagasi pannes mõelnud, et pole veel nende aeg. Nüüd on nad siin Teie ees, igalühel oma lugu.

Tagasi Posted on by

METSIK LUGU

Unistus jääb
metsas uidates kohata
kohata kuldsarvelist hirve.
Unistus jääb.

Pärinen metsade keskel elanud suguvõsast. Minu isa Evald oli kolmandat põlve metsamees. Õnnelik inimene -süda tööga ühes -vaba kui lind. Isegi sõja ajal Riias raudteel töötades olla isa olnud igapäevane külaline kohalikus loomaaias. Evaldi ainus ja suur püha olid Jõulud. Siis jahti ei peetud, metsa aga mindi küll. Kõik lapsed pakiti peale, tuli laanerahva eest hoolt kanda. Metsa söödasõimed pandi jõulutoitu täis. Kunagise esiisade talu juures, kus vaid järel mõned visad õunapuud ja kivihunnikud, sai kuuseke külge ehted ja küünlad põlema, toidupakid okste all. Niisiis ikka päris Laanerahva Jõulupidu. Loomade kohta ei tea öelda, aga lapsed olid alati õnnelikud. Tallinlasena käisin oma pojaga jõulupäeval loomaaia metsasõime toitu viimas. Oh seda õnne, nägime kuidas metskits tuli, nagu oleks meid oodanud, toodut uurima. Veel vana mehena käis isa igal võimalusel „mõtsan kullemas”. Tänapäevaselt siis metsas mediteerimas. Ka loomad kullesid kenasti -ei häbenenud midagi. Vanad ajad ja vanad rajad ja vanad inimesed ja õnnerikkad mälestused. Nüüdseks juba 20 aastat on isake taevases metsas tähena kullemas.

Ja mina leides kodumetsast sarve saan mõelda selle kuldseks kuldseks ajatuks eluks või õnneks.
Unistus jääb.

Puud varjaks kui sügavat saladust,
mida kunagi aeg ei reeda.
Ning salajõusse sel püsib usk,
kes nooruse metsades veedab.

(Salm Juhan Sütiste luuletusest „Vanad rajad”.)

Ülle Voosalu sündis Tartus 1954. Lõpetanud ERKI (EKA) 1980 metallehistöö erialal. TÜ kunstipedagoogi diplom 1995. EKL liige 1987. On esinenud 1981. aastast ühisnäitustel ja isiknäitustega Eestis ja välismaal. Töötanud Tartu Arsis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õppejõuna.

2001. aastast vabakutseline ehtekunstnik. Ehete püsiväljapanek A-Galeriis Tallinnas. Ehted autoritehnikas, tehtud parimate soovidega kandjale.

Tagasi Posted on by

PAREM HOMME

PAREM HOMME on utoopiline mõtisklus millegi õrna ja hapra säilitamisest, sellest, kuidas tänapäeval ohuolukorrast kiiresti välja tulla, kui see on üldse enam võimalik. Kas lahenduseks oleks kosmoselaev, kuhu mahuksid muu hulgas loomad, sest loodus üksi ei suuda praegustes oludes kliima muutumist aeglustada ja maa peal pole meil varsti enam kohta? 2018. aasta maailma kliimakonverentsi kokkuvõttes on kirjas, et vähem kui saja aastaga on tööstuse kiire arengu tõttu üle 60 protsendi liigirikkusest juba hävinenud. Massiline väljasuremine toimub 50–500 aasta pärast, kui poliitikud midagi kiirkorras ette ei võta. Maailm on justkui eri liigirikkuste ja loomade paabel, kus osal on kõht plasti täis, teistel kosmose hapnikumullid peas ning kus kägaras loomad on kokku surutud ühte kosmoselaeva.
Ehted on tehtud eri tehnika ja materjalidega, kasutades nii klassikalist kullassepa tehnoloogiat kui ka moodsamat biolagunevat 3D-trükki, mis on hiljem galvaanitud (sealhulgas kohrutatud tegelased ja sillerdavad vääriskivipiisad).

Marita Lumi on lõpetanud 2015. aastal Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala magistriõppe. Ta on end täiendanud Prantsusmaal Strasbourgis ja TTÜ geoloogiainstituudis ning elanud mõnda aega Portugalis Portos. Osalenud rohketel näitustel, olnud 2016. ja 2017. a preemia Noor Ehe nominent ning 2018. a selle auhinna võitja, lisaks 2017. a Eesti Kulla- ja Kellaliidu konkursi Eesti Aasta Ehe nominent ning 2017. a A-galerii ehtevõistluse võitja.

Näitust aitasid teostada Rait Siska, Paul Villemi, Danero Toomsalu, Alo Allar Altmets.

Näitus valiti 2018. aasta parimaks A-Galerii seifinäituseks.

Tagasi Posted on by

PALJU VETT JA VÄHE KULDA

PALJU VETT JA VÄHE KULDA on mõtisklus ajalisest ja ajatust. Näituse keskmes on kolm esmapilgul erinevat, kuid ometi tihedalt seotud teemat – mets, kaduvus ja sümbolid.

Kõik kolm nähtust saavad kokku ürgses Lõuna-Eesti matusekombestikus, mille üks osa on rituaal lõigata elavasse puusse rist. Selline risti lõikamine on ühtaegu austusavaldus surnule ja tõrjemaagiline toiming, kuna hing kinnistatakse puusse, et kadunuke leiaks rahu ega hakkaks kodus käima.

Nii nagu surnutesse, on ka metsa suhtutud austuse ja kartusega. Mets on tundmatu paik, kus varitsevad ohud. Samal ajal on üks ürgsemaid maailmakäsitlusi maailmapuu kui elu ja taassünni allikas. Viimast võib pidada ka üheks ristimärgi algeks, kuna see jaotab ilmaruumi vertikaalselt osadeks kõrgemate olendite, lihtsurelike ja siitilmast lahkunute vahel ning horisontaalselt neljaks ilmakaareks.

Näitusel uuritakse mainitud kolme teema seotust ja tagamaid, juureldes selle üle, kuidas on inimeste suhtumine ümbritsevasse ajas muutunud. Kuna mõni eluline vaade on lausa tundmatuseni muutunud, sümboliseerib iga näitusetöö mõnda ühiskonna nähtust, mis on autori arvates aja jooksul nii palju teisenenud, et sellest pole enam kuigi palju „kulda“ järele jäänud.

Tagasi Posted on by

MINIMAL-COMPACT

MINIMAL-COMPACT on Dot Melanini ja Dana Seachuga ühisnäitus. Melanin ja Seachuga avastasid koos õppides, et nad esindavad ehtekunstis eri maailmavaateid. Üks seab tähelepanu keskmesse materjali tähenduse ja väärtuse ning jutustab ehte osade kaudu kindla loo. Teine loob võimaluse anda ehetele tähendus ja väärtused, jättes samas nende (aja)loo lahtiseks. On huvitav jälgida, kuidas mõlemad kunstnikud kasutavad oma töös sarnaseid traditsioonilisi, näiteks struktuurile ja kihtidele keskenduvaid tehnikaid, et väljendada oma isiklikke vaateid.

Dot Melanini näitusetööd valmisid pärast 2013. aastal Eestist saadud loomingulisest elamusest. Tema kasutatud värvide, materjalide, vormide ja hoiakute juures on märgata kohalike kunstnike loomingu mõjutusi.

Dana Seachuga esitleb näitusel viimase kolme aasta jooksul valminud töid. Seachuga uurib oma töös rolle, mida ehted meie elus mängivad, ja suhteid, mida üks või teine roll inimese ja tema isikliku eseme vahele loob.
A-galerii väike hubane näituseala annab võimaluse nautida kunstnike koostööprojekti tervikuna ühes ruumis. See loob olukorra, kus looming võib ümbritsevasse sekkuda, sellelt peegelduda või sellele vastanduda.

Tagasi Posted on by

MIND + MAP

 
Näituse keskmes on mõttemaailmad ja kaardid. Oleme mõelnud Tallinnale ja sellele, mida see Helsingist vaid umbes 80 kilomeetri kaugusel asuv linn meie jaoks tähendab. Me oleme seda linna palju kordi külastanud, kuid sel korral püüame Tallinna näha ehtekunstniku silmade läbi ja leida sellele iseloomulikke paiku. Lisaks peidame näituse raames Tallinna tänavatele ehteid. Peidikud saavad olema pisikesed, kuid silmaga nähtavad, ja nende leidmiseks on vaja kaarti või vihjeid. Tänavale peidetud ehted juhatavad leidja A-Galeriini.
 
Kaisa Vuorinen:
Töö mängib enamiku inimeste elus suurt rolli. Kes ei tööta, sel pole ka raha.
Raha, töö ja võistlemine on minu ehete kesksed teemad. Ma mõtlen neist tihti. Enamiku ehete valmistamiseks olen kasutanud aeganõudvat ja töömahukat Jaapanist pärit mokume gane tehnikat, mis seisneb eri metallikihtide liitmises. Ehetel olevad mustrid on pärit kirbuturgudelt leitud spordimedalitelt. Ehete pealispinnal teevad inimesed kuldmedalite nimel rasket tööd.
*Mündid sümboliseerivad väikseid rahasummasid. Neid võib tihti tänavatelt leida, kuid sageli ei vaevu inimesed liiga väikese väärtusega münti üles korjama. Mul on kodus kausitäis münte, mida ma ei saa enam poes kasutada, sest need on käibelt kadunud. Need on tehtud mitmesugustest metallidest ja nende väärtust on raske hinnata. Mõned minu ehted on valmistatud müntidest. Ma annan neile oma (käsi)töö kaudu uue elu ja väärtuse.
 
Sanna Nuutinen:
Kõik algab ühest kaardist; maismaa, vesi, koordinaadid. Sellele lisanduvad piirid ja müürid. Müürid lahutavad, kaitsevad või ähvardavad. Kes ehitas müüri ja milleks? Kellel on lubatud teisele poole minna? Ühel pool müüri võib olla õnn, kuid teisel pool on midagi muud. Sõnad said valitud nüüdisaegsetest meediaväljaannetest. Need on möödaminnes tehtud märkused aktuaalsete teemade – liikumiste, piiride ja poliitika – kohta. Hõbeehetena annavad need meile rohkem aega, et mõtiskleda sõnade laiema tähenduse üle. Ma valisin välja eri paikade koordinaadid. Mõned neist juhatavad väljamõeldud müüride või piirideni, mis asuvad keset merd ja ookeane. Teiste taga on päris müürid. Mõned juhatavad aga müürideni, mille aukudest võib leida ehteid. Kuhu sina müüri ehitaksid? Või sooviksid sa hoopis mõne müüri lammutada?
 
Teekond:
Me peitsime Tallinna tänavatele hulga pisikesi ehteid. Teekond algab sadamaterminalist ja lõppeb Pikal tänaval, A-Galerii lähedal. Ehete leidmiseks tuleb külastajal uurida näitusel olevaid fotosid. On huvitav näha, kui kauaks ehted tänavatele jäävad.
Tagasi Posted on by

Juveel kivide seas

Kollektsiooni aluseks sai kunstniku piiritu huvi 17. ja 18. sajandi ekstravagantsete vääriskividega ehete vastu. Kunstianalüütika ja vaba assotsiatsiooni meetodi ühendamine ning väärisehete esteetika sulandub igapäevaste kivikonstruktsioonidega.

Sari „A Jewel among Stones” („Juveel kivide seas”) uurib kahe erineva kivi suhet. Neid kahte peetakse sageli vastanditeks, millest üks on märkimisväärselt väärtuslik ja teine kõlbab vaid tarbeesemeks. Ent tavalistel ja praktilistel kividel on samuti esteetilisi aspekte. Mõnikord moodustavad ehituskivid ehitise seintele või maapinnale kauneid mustreid, peaaegu nagu kalliskivid tavaliste kivide seas. Samamoodi võib kalliskive, mida on alati ihaldatud hinnalisuse ja ilu pärast, kasutada üksnes nende funktsionaalsete omaduste tõttu. Huvitav on vaadata, et kõrvuti asetatuna sobivad vääriskive ja munakivisillutisega tänavaid kujutavad pildid omavahel ideaalselt kokku. Sageli on vääris- ja munakivide asetus hämmastavalt sarnane. Näitusel „A Jewel among Stones” esitletakse jätkuvat eseme-, ehte- ja fotokollektsiooni.

Hanna Ryynänen on Soomes Lappeenrantas elav ja töötav kunstnik. 2016. aastal lõpetas ta Saimaa kutsekõrgkooli kunstiteaduse bakalaureusekraadiga, spetsialiseerudes ehtekunstile. Peale ainueksemplaride ja väikeste ehtesarjade on ta loonud objekte, installatsioone ning pisiskulptuure.