Silt: Ülle Voosalu
A-Galerii aastanäitus 2020
A-Galerii Seifis avaneb läbilõige kohalike ehtekunstnike lõppeva aasta suundumustest aastanäitusega NÄITUS-MÜÜK 2020, mis on huvilistele avatud alates teisipäevast, 8. detsembrist. Näitus kestab 30. jaanuarini 2021.
Näitus koondab üle 30 ehtekunstniku viimase aasta loomingut ning võtab lähtepunktiks uskumatu, usutava ja enneolematu aasta keerdkäigud, et arhiveerida selle kaost ja ilu. Aastanäituse ehted on ka müügis ning ainulaadseid autoritöid on võimalik endale soetada terve näituse kestvuse aja.
Näituse juhtmõte on uurida kunstnikelt, kuidas on 2020. aasta oma vääramatu jõuga mõjutanud nende elu ja loomingut. Lõppev aasta on endas kandnud palju ärevust ja muret teadmatuse ees, kuid samas andnud ka võimaluse ootamatult teisiti kulgevas ajas senisest enam süveneda kohal olemisse. Eraldatusest leiab inspiratsiooni, vajalikku rahu ja aega, et hinges olevaga tõtt vaadata ning see vormi valada.
Ehtekunstnik Liisbeth Kirss: “Selle aasta piirangud sundisid mind võtma pausi, läbi mille sain rahulikult mõelda või ka mitte mõelda oma loomingu üle. Tunnen, et see oli väga vajalik ja kuidagi muud moodi see ei olekski saanud juhtuda.”
Samas on ka kunstnikke, kelle jaoks pakilised argimured suruvad loominguga tegelemise tagaplaanile, sest majanduslik olukord kannatab koroonaviiruse tõttu. “Hiljuti jäin oma ateljeest ilma, kuna see asus vanalinna tuntud restorani majas ning restoran läks pankrotti. Seega on pandeemial päris otsesed mõjud loometööle,” ütleb kunstnik Anni Kagovere. Kunstniku Claudia Lepiku sõnul pole tema loomise rütm hetkel muutunud ja teekonnad, mis kunstnik igapäevaselt võtab, on endiselt sama tagasihoidlikud nagu nad enne pandeemiat olid.
A-Galerii on kohaliku ehtekunsti kodugalerii ning kohtumispaik, kus saab tutvuda üle saja erineva autori loominguga. A-Galeriis avaneb Eesti ehtekunsti lugu läbi erinevate generatsioonide, vormide ja ideede. Toimides nii müügi- kui näitusepinnana, esindab A-Galerii Eesti professionaalsete ehtekunstnike erinevaid põlvkondasid ning koolkondi. Iga käsitööna valminud ehe on kordumatu ning kannab endas autorile ainuomast käekirja ja kontseptsiooni, mis on teostatud meisterliku tehnikaga.
Näitusel osalevad järgmised kunstnikud:
Krista Laos, Ive-Maria Köögard, Mari Pärtelpoeg, Ülle Mesikäpp, Anne Roolaht, Tea Vellerind, Ihan Toomik, Anni Kagovere, Kertu Vellerind, Mari Relo-Šaulys, Adolfas Šaulys, Urve Küttner, Liisbeth Kirss, Ulvi Haagensen, Ülle Voosalu, Tamara Sergijenko, Claudia Lepik, Ivar Kaasik, Ane Raunam, Kadi Kübarsepp, Ülle Kõuts, Keesi Kapsta, Katrin Veegen, Raili Vinn, Merike Balod, Margit Paulin, Aino Kapsta, Kristi Paap, Kätrin Beljaev, Erle Nemvalts, Melitina Balabin, Nikolai Balabin, Marita Lumi, Ene Valter, Viktorija Lillemets, Rita-Livia Erikson, Sille Luiga, Kristiina Laurits.
ARRAK x PÄRTELPOEG x PAAL x VOOSALU
5 NUGA
Tõnu Arrak
Mõnda aega oli see mulle väljakutse, nüüd on see minu elukutse. Ma lihtsalt tahtsin neid asju teha. Just seda oskan kõige paremini, see ei ole veel igavaks läinud ning pakub jätkuvalt uusi väljakutseid. Näitusel olevad noad on tehtud viimase aasta jooksul.
Tõnu Arrak (1964) on noameister ning metallikunstnik. Arrak õppis aastatel 1985–1990 Eesti Kunstiakadeemia metallehistöö erialal. Lisaks ehete valmistamisele tegeles Arrak sepise loomise ja disainimisega , mis juhatas kunstniku tema praeguse praktika, nugade valmistamise juurde. Arraku noad on hinnatud tippköökides Eestis ja mujal ning kannavad tema stuudio nime – Tuuts.
Arraku noad on pälvinud rahvusvahelisi auhindu Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal ja Soomes. Tema näitus „Triibuline raud“ toimus koostöös Ajaloomuuseumiga (2004) ning „40 nuga. Tõnu Arrak ja sõbrad“ leidis aset Rahvusraamatukogus (2014).
KUI AEG PEATUB / maailm tormab edasi
Mari Pärtelpoeg
Kui minu aeg peatub: ma näen heina kõrgeks kasvamas, seemneid valmimas, jõge kivide vahel teed leidmas, pilvi aeglaselt kuju muutmas.
Hõbetraadi kudumine on vana, aeglane ja kannatlikkust nõudev, ent nauditav India ja Tiibeti tehnika. Detailid kettidele on valatud või pressitud.
Mari Pärtelpoeg (1956) õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metallehistöö erialal 1974–1979 ning osaleb näitustel alates 1978. aastast. Pikaajalise näitusetegevuse kõrval Saksamaa, Taani ja Rootsi tarbekunstinäitustel ning -kvadriennaalidel on tema teoseid eksponeeritud Stockholmis Rootsi Kaasaegse Hõbeda galeriis (1992) ning Baltimaade ja Skandinaavia tarbekunsti näitustel “FROM DREAM TO REALITY” Tallinnas, Riias, Vilniuses, Kopenhaagenis, Göteborgis ja Helsingis (1993/94). Ta on kolmel korral osalenud Tallinna rakenduskunsti triennaali . Mari Pärtelpoeg on rühmituse ON-grupp asutajaliige ning tema teoseid on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogudes. Pärtelpoeg on oma loomingut näidanud Tallinna Kunstisalongis 1986. aastal (koos Anu Paaliga) ning mitmel isikunäitusel A-galeriis. Tema viimane näitus “Garten”, kahasse Katrin Veegeniga, toimus 2017. aastal Berliinis galeriis Trofejas.
HÕLLANDUSED
Anu Paal
Sõle ja preesi motiivist inspireeritud rinnanõelad, mis on valminud puukoorest ja puidust, kannavad mõtet pärandkultuuri ja loodusega üks olemisest.
Anu Paal (1951) on lõpetanud ERKI 1979. aastal ning osalenud näitustel alates 1978. aastast. Eesti ja Baltimaade tarbekunstinäituste kõrval on Anu Paal alates 1980. aastate lõpust osalenud arvukatel näitustel Skandinaavias, Saksamaal, Venemaal ning Ühendkuningriigis. Tema isiku- või koostöönäitused on toimunud muuhulgas Tallinna Kunstisalongis koos Mari Pärtelpojaga (1986), Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (1990, 1995, 2002), Kristjan Raua majamuuseumis (1995), Tallinna Kunstihoones (1996, 2011, 2016), Adamson-Ericu muuseumis (2001) ning A-galeriis (2016). Anu Paali tööd kuuluvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogudesse. Paal pälvis 1991. aastal Kristjan Raua preemia.
KUSAGIL MUJAL
Ülle Voosalu
See, mis on siin, on kusagil mujal.
Tuleb mõte ja pöörasel kiirusel möödub, realiseerub kusagil mujal.
Alusta vaid tegu ja juba ta hakkab end ise looma, läheb oma teed.
Lõpptulemus on ettearvamatu või liialt ettearvatav, otsustatakse kusagil mujal.
Mäng, mis ei lase end püüda siin ja praegu.
Mäng, mida mängitakse kusagil mujal.
Ülle Voosalu (1954) on EKA lõpetanud ehtekunstnikuna. Alates 1980. aastast on ta osalenud näitustel Eestis, endises Tšehhoslovakkias, Venemaal, Soomes, Rootsis, Taanis, Leedus, Lätis ja Saksamaal. Voosalu on Eesti Kunstnike Liidu liige. Ta on töötanud Tartu Arsi kunstnikuna ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õppejõuna, samuti on ta õppinud kunstipedagoogikat Tartu Ülikoolis.
METSIK LUGU
Unistus jääb
metsas uidates kohata
kohata kuldsarvelist hirve.
Unistus jääb.
Pärinen metsade keskel elanud suguvõsast. Minu isa Evald oli kolmandat põlve metsamees. Õnnelik inimene -süda tööga ühes -vaba kui lind. Isegi sõja ajal Riias raudteel töötades olla isa olnud igapäevane külaline kohalikus loomaaias. Evaldi ainus ja suur püha olid Jõulud. Siis jahti ei peetud, metsa aga mindi küll. Kõik lapsed pakiti peale, tuli laanerahva eest hoolt kanda. Metsa söödasõimed pandi jõulutoitu täis. Kunagise esiisade talu juures, kus vaid järel mõned visad õunapuud ja kivihunnikud, sai kuuseke külge ehted ja küünlad põlema, toidupakid okste all. Niisiis ikka päris Laanerahva Jõulupidu. Loomade kohta ei tea öelda, aga lapsed olid alati õnnelikud. Tallinlasena käisin oma pojaga jõulupäeval loomaaia metsasõime toitu viimas. Oh seda õnne, nägime kuidas metskits tuli, nagu oleks meid oodanud, toodut uurima. Veel vana mehena käis isa igal võimalusel „mõtsan kullemas”. Tänapäevaselt siis metsas mediteerimas. Ka loomad kullesid kenasti -ei häbenenud midagi. Vanad ajad ja vanad rajad ja vanad inimesed ja õnnerikkad mälestused. Nüüdseks juba 20 aastat on isake taevases metsas tähena kullemas.
Ja mina leides kodumetsast sarve saan mõelda selle kuldseks kuldseks ajatuks eluks või õnneks.
Unistus jääb.
Puud varjaks kui sügavat saladust,
mida kunagi aeg ei reeda.
Ning salajõusse sel püsib usk,
kes nooruse metsades veedab.
(Salm Juhan Sütiste luuletusest „Vanad rajad”.)
Ülle Voosalu sündis Tartus 1954. Lõpetanud ERKI (EKA) 1980 metallehistöö erialal. TÜ kunstipedagoogi diplom 1995. EKL liige 1987. On esinenud 1981. aastast ühisnäitustel ja isiknäitustega Eestis ja välismaal. Töötanud Tartu Arsis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õppejõuna.
2001. aastast vabakutseline ehtekunstnik. Ehete püsiväljapanek A-Galeriis Tallinnas. Ehted autoritehnikas, tehtud parimate soovidega kandjale.
60 NAERVAT KALA
Ei ole häid ega paremaid aegu………………………….kõik on ainult nüüd ja praegu.
Mis oli, see on läinud……………….mis tuleb………alles ees ……………või……..
Kuldkala Muldkala Tõldkala Hingekala Hõbekala Vääriskala Lendkala Õnnekala
Suitsukala Vanakala Võikala Prügikala Põiskala Mõiskala Marjakala Seemnekala
Vöökala Töökala Öökala Rahvuskala Peakala Seakala Peenkala Röövkala Kalakala
Sookala Interkala Maimkala Kaimkala Mahtkala Vahtkala Kärsskala Puukala Muukala Õiskala Keerdkala Käsikala Jalgkala Seepkala Vipkala Troppkala Outkala Inkala Ilukala Tilukala Võltskala Veenuskala Viinakala Silmkala Suukala Kõrvkala Hädakala Mädakala Nõõpkala Südakala Kopskala Meelkala Keelkala Moekala Poekala.
Mõned kalad võivad minema ujuda,mõned juurde tulla, mõned jääda.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.