Category Archives: Näitused

Tagasi Posted on by

Indrek Mesi/ Ulrika Paemurru/ Tauris Reose

Aknanäitusel HOKSTOL HEDGA PÄRELMIT JALD esitab Indrek Mesi uudse vormikeele otsinguid. Autor seob ehtekunstniku ekspertiisi graafika ja AI-genereeritud visuaalidega ning propageerib seeläbi valdkondade dialoogi.

Indrek Mesi poolt AI-genereeritud visuaalid on litograafia meetodil laserkoopialt trükitud paberile, mida on omakorda liigendatud ja täiendatud metallist ehisdetailidega. Kujutiste valikul on Mesi vältinud stereotüüpilisi klantse AI-genereeritud pilte. Vastandudes teadlikult klišeede rohkele trendile, võib teostes digitaalsete ja analoogsete vahetöötluste tulemusel kohata pigem tummisemaid tumedamaid toone ja hübriidsemaid vorme, kui see mida tavapäraselt seostame AI-genereeritud kunstiga. Katsetused graafika alal lisavad lõpliku vormina teostes esinevatele visuaalelementidele omaette kihi, mis eristab neid lähtekohaks olnud genereeritud piltidele – sinna on lisandunud veelgi enam käelist tegevust ja protsessiga kaasnevaid nö visuaalseid tõlkevigu. Pildid kaotavad teravaid detaile, kuid võidavad juurde uut tekstuuri.

Projektiga soovib autor panustada aktuaalsesse diskussiooni kunstimaastikul AI-
genereeritud visuaalide teemal. Lähenedes AI-le kui ühele tööriistale paljudest, mida on võimalik lisada olemasolevatele oskustele ja tööriistade pagasitele, saab
AI-st väärtuslik kaaslane loomingulises töös, mis ei vähenda kunstniku enda panust
ega takista isikupärast lähenemist teose temaatikale.

Indrek Mesi (1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes ühendab oma loomingus ehte- ja metallikunsti, graafikat, skulptuuri ja uusi tehnoloogilisi lahendusi. Mesil on bakalaureusekraad ehtekunstis ning omandamisel magistrikraad Eesti Kunstiakadeemiast samal erialal. Mesi teosed on olnud väljas soolo- ja grupinäitustel Eestis ja Hispaanias.

–

Ulrika Paemurru näituse KIVIAJA JÄREL keskmes on messingust ja kõrgkuumussavist pea- ja kaelaehted, mis segavad arhailisi materjale tänapäevaste vormidega ning mõjuvad kui eelajaloolised artefaktid samas omamata ühegi tegeliku kultuuriga otsest sidet. Projekt innustab vaatajat otsima tähedusi teoste sümboolikas ning looma enda taustast ja huvidest lähtuvat mütoloogiat. Ehtekunstile lisaks egüptoloogiat õppinud kunstniku paelub mõte, et inimesed pole ajas muutunud – et meid vaevavad ikka veel samad mured, valud ja küsimused, mis eelkäijaidki tuhandeid aastaid tagasi.

Paemurru kirjutab: “Mulle paistab ühe inimeseks olemise nurgakivina, et meil on vaja teada, kuidas asjad töötavad, leida seletusi ja alguspunkte ning selleks peame me taandama maailma keerukust enda jaoks mõistetavale tasemele – olgu selleks tasemeks siis muinasjutt või koostisosade tehniline nimestik. Sealjuures on omamoodi võluv, et faktiliste, koheselt kontrollitavate teadmiste puudus ei halva inimest, nagu ta võiks halvata masinat, vaid teadmiste rolli võtab üle kujutlusvõime – see viib omakorda tihti ka juba uute teadmiste tekkimiseni.”

Näitusel esitlemisele tulevad uued teosed on edasiarendused kunstniku eelmistest projektidest “Õrnad ahelad” (2018-2021) ning “Ebausk ja ebareaalsus” (2023). Näitus on osa Tallinna rakenduskunsti triennaali (TRTR) satelliitprogrammist.

Ulrika Paemurru (1989) on Tallinnas tegutsev visuaalkunstnik, kelle praktika keskmesse kuuluvad ehtekunst, videokunst ja interaktiivsed teosed. Paemurrul on magistrikraadid egüpoloogias (University of Liverpool, 2013) ja ehtekunstis (Eesti Kunstiakadeemia, 2023) ning kunstialaselt on ta end täiendanud veel HfG Karlsruhe ja Haute école des arts du Rhin ülikoolides ning praktikandina Ruudt Petersi stuudios Amsterdamis. Paemurru on esinenud näitustel Eestis, Itaalias ja Saksamaal.

–

Tauris Reose isikunäitus HAIGLANE JOOVASTUS koondab esemeid ja ehteid, mis peegeldavad kunstniku siseheitlust hetkedel, mil tunded on jäänud ühepoolseks. Näitus on osa Tallinna rakenduskunsti triennaali (TRTR) satelliitprogrammist.

“Mida pikemaks muutub periood joovastuse surve all, seda paeluvam ja ka aheldavam see on.

Iga järgnev samm võib olla ettearvamatu. Ma küll planeerin kogu järgneva teekonna – tunni, päeva, nädala, kuid ettearvamatud käänakud mõttemaailmas mängivad kõik ümber. Enesepeks läbi uute poovate järeleandmatute aadete, mis koormavad aju kuniks need mõtted võtavad üle kogu ümbritseva elu. Kaob söögiisu ja tekib haiglane joovastav tunne.

Mõtteline enesepeks võtab ajaga uusi vorme – äkki vabastaks füüsiline enese nüpeldamine mind neist mõtetest ja tunnetest. See on lihtsalt väsitav. Aju võib iga hetk plahvatada, see ei üllataks mind üldse. Mõtteid koondada muude eluks vajalike teemade ümber ei ole lihtsalt võimalik. Lihtsalt ei ole. Valitseb valurahu. Suutmatus endast välja rabeleda. Seal pole otsest teed, mille kaudu saaksin astuda uuesti üle serva tagasi reaalsusse. Tuleb vaid lasta ajal end kanda.”

Tauris Reose (1996) on Eestis tegutsev metallikunstnik ja õpetaja. Ta on Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli vilistlane (2012), lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti eriala (Ehte- ja Sepakunst BA 2021) ja õpingute ajal täiendanud ennast Gothenburgi Ülikoolis Steneby Rootsis (2019). Tema töid on eksponeeritud Eestis, Rootsis, Hollandis, Ungaris ja Portugalis. Kunstniku loomingus on läbivateks teemadeks ülemõtlemine ning vaimse tasakaalu otsing.

Tagasi Posted on by

SAUN

Näitus on osa Tallinna rakenduskunsti triennaali (TRTR) satelliitprogrammist.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Saku Õlletehase AS ja Ferrorist OÜ.

Näitusel SAUN avaneb A-Galerii SEIFIS kolme kaasaegse sepakunstniku autoriloomingu kaudu vaatepilt, milles võib esmapilgul süüdistada liigset leilitamist, ülevihtlemist ning veidike vintis pead. Või ehk on süüdi sürrealistlikke algetega ruumi kujunemises saunas avalduv müstika? Valla pääsenud teise maailma uks, mis on täitnud lava nihutatud reaalsusega? Kuldne saunaviht, laeni veninud leilikulp, pronksist kerisekivid, sulanud seebid – need on esemed, mis jäävad Kalma sauna keskmisele päevale võõraks, kuid on siiski äratuntavad igale endast lugupidavale saunasõbrale. 

Ajalooliseltki on saun praktiliste vajaduste ja müstiliste maailmade kohtumiste lävepakk. Saunas pesti end, et pühapäeval kirikuriided selga ajada ja olla valmis hingepuhastuse kogemiseks. Saunas kergitati õlleteoks pärmi ja kuivatati liha, sünnitati ja kui keegi suri, viidi ta sauna ja pesti viimast korda puhtaks. 

Vepslased nimetavad oma pärimuses sauna ukseks teise maailma, Mulgimaal öeldi: “Sann om püham kotus kui kerik” ja Tammsaare kirjutab: “…Kui inimesed on üheskoos saunas käinud, siis on nad omad inimesed, peaaegu sõbrad. Saun teeb kõik ühesuguseks. Saun on nagu haud.” 

Saun on keerukas mõiste, struktuur, mis on samas meeletult selge ja lihtne. Saunalaval on asjad paigas. Leili visatakse siis, kui enamik selleks soovi avaldab. Kui kuumus hakkab liialt turjale või kui olud muutuvad vaimule liialt raskeks, on alati vaba võimalus lahkuda. Laval võib olla ihualasti või rätik ümber keha, kanda ujumispükse või bikiine, panna pähe vilditud saunamütsi ja kaitsta varbaid sussidega. Saunas võib olla sina ise.

Tänapäeval on see struktuur sattunud erinevate teaduste ja pseudoteaduste uurimise alla. Ilmub artikleid sauna kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta, püütakse leida kõige õigemat leilitemperatuuri ja protseduuri kestvust, et saavutada suurimat kasutegurit. Välja on ilmunud teadjamehed, kes sätivad enne igat saunatseremooniat piinliku täpsusega kerisekive, valmistavad nõiakateldes eeterlikke tinktuure, pomisevad leilitalumise mantraid, peavad pikki loenguid selle kohta, millal, kuidas ja millega teha õige viht, ning leiavad igas saunas, kus nad viibivad, alati mõne väiksema või suurema vea. 

Kunstnike, siinkõnelejate arvates kehtib saunamaailmas lihtne kuldreegel: parim saun on see, mille lavale parasjagu sattunud oled ja viha võiks soovituslikult valmis lõigata siis, kui sauna minek on ees ootamas.

Taavi Teevet, Karl Uustal ning Tauris Reose on kolm eesti kunstniku ja sõpra, kes kohtusid sepakunsti õpingute ajal Eesti Kunstiakadeemias. SAUN on nende esimene ühine näituseprojekt.

Taavi Teevet (1996) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (Disain ja rakenduskunstid  MA cum laude 2023) ning töötab seal alates 2021. aastast metallitöökodade meistri ja juhatajana. 2023. aastal pälvis Teevet Eesti Kunstiakadeemia noore tarbekunstniku preemia ning Marzee kaasaegse ehtekunsti galerii lõpetajate näituse preemia. Teevet on osalenud näitustel Eestis, Saksamaal, Belgias, Ungaris, Itaalias, Suurbritannias, Portugalis ja USA-s. Teevetit paeluvad materjalide ja tehnoloogiate sümbioos, klassikaliste tehnoloogiate eksperimentaalsed edasiarendused ja mäng materjali mälu ning laetusega. 

Karl Uustal (1999) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti eriala (Ehte- ja sepakunst BA 2021). Uustal näeb end lisaks kunstnikule ka käsitöölisena ning huvitub taidega seotud tundmustest. Loomingulises praktikas on tema jaoks oluline katsetusterohke protsess ning selle üllatuslikud ilmingud tulemis. Peamised meediumid, millega ta end väljendab on puit ja metall. Nende kahe materjali abil leiab ta elulisi ning ajaloolisi seoseid looduse ja tehnoloogia vahel.

Tauris Reose (1996) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti eriala (ehte- ja sepakunst BA 2021) ning lisaks õpingute ajal täiendanud ennast Gothenburgi Ülikoolis Steneby Rootsis. Ta on Märjamaa Muusika ja Kunstikooli vilistlane (2012) ning töötab seal ka õpetajana. Tema töid on eksponeeritud Eestis, Rootsis, Hollandis, Ungaris ja Portugalis. Kunstniku loomingus on läbivateks teemadeks ülemõtlemine ning vaimse tasakaalu otsing. 

Tagasi Posted on by

A-GALERII AASTANÄITUS UNISTUSI TÄHENDUSTEST

6. detsembril avas A-Galerii näituse, kus saab näha valimit 2024 aastal valminud Eesti kaasaegset ehtekunsti, abstraktseid objekte ning tarbeesemeid, mis pakuvad vaatajale laia tõlgendusruumi. Teosed on valminud erinevatest metallidest, tekstiilist, klaasist ning orgaanilistest materjalidest. Näituse teema hõlmab endas inimesi ja sotsiaalseid praktikaid ning mõtiskleb, millist rolli esemed ja neile omistatud tähendused meie reaalsuse loomisel mängivad.

Ehe ja kunstiobjekt on väärtuslik ning kihiline kultuurikandja. Ta on sümboliseerinud kuuluvust vastavasse sotsiaalsesse, religioossesse- või poliitilisse gruppi funktsioneerides hulka inimesi ühendava ja neid mingil viisil käituma paneva jõuna. Niisiis on tähenduse omistamine füüsilisele esemele mõjus võte nii isiklikul, kui ka grupi tasandil. Vaadeldavale objektile on võimalik omistada tähendusi, mida ilma vaataja tõlgenduseta ei eksisteeriks.

Objektide kaudu saab esitada hüpoteese tuleviku loomise kohta. Selline tegevus võimaldab harjumuspärastest tähendustest seoses esemetega lahti öelda ning nendega teadlikult mängida. See näitab, et tulevik ei ole fikseeritud, kuigi vahel võib nii tunduda. Näitus julgustab vaatajat läbi unistamise ja tõlgendamise mõtisklema realistlikele ning ulmelistele tulevikustsenaariumitele. Seda praktiseerides sünnib uusi ideesid ning olulisi tähendusi. 

Kunstnikud

Agnes Veski, Ane Raunam, Anneli Oppar, Anneli Tammik, Anne Reinberg, Bruno Lillemets, Claudia Lepik, Darja Popolitova, Edgar Volkov, Elize Hiiop, Ene Valter, Erle Nemvalts, Eve Margus, Harry Tensing, Hans-Otto Ojaste, Hansel Tai, Henry Mardisalu, Ive-Maria Köögard, Juulia Aleksandra Mikson, Julia Maria Künnap, Kadi Kübarsepp, Kadi Veesaar, Kati Erme, Keiu Koppel, Keesi Kapsta, Kertu Vellerind, Krista Lehari, Kristiina Laurits, Liina Lelov, Liisbeth Kirss, Mari Pärtelpoeg, Maria Valdma-Härm, Mart Talvar, Nils Hint, Piret Hirv, Raili Vinn, Riin Somelar, Sille Luiga, Taavi Teevet, Tatiana Iakovleva, Tõnis Malkov, Ulvi Haagensen, Urmas Lüüs, Urve Küttner, Valdek Laur, Viktorija Lillemets, Ülle Mesikäpp, Ülle Voosalu

Näituse koostajad

Kuraator: Liisi Kõuhkna

Kujundus: Anna Shkodenko

Graafiline disain: Cristopher Siniväli

Koordinaator: Sille Luiga

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Tagasi Posted on by

OLGA TEA KREK / MATTHIAS KÜHN / MERIKE BALOD / SORGE / RITVA KARA

13. oktoobril reedel kell 18:00 avatakse A-Galerii AKENDEL 5 kunstniku 5 isikunäitust. Näitused avavad Olga Tea Krek (EST), Matthias Kühn (DE), Merike Balod (EST), Sorge (EST) ja Ritva Kara (FI).

Olga Tea Krek

J.DOE

Projekt J.DOE on ajaliste ja ruumiliste piiride metafoor – nagu olemise sügavikku heidetud juveel, põhjustab see lainete ahela, mis kujundab ümber reaalsuse enese. Eksponeeritud teos sarnaneb matrjoškaga, mida on kiht-kihi haaval kaetud anonüümsusega, kuid mille tuumas asub potensiaalselt maailma muutev idee.

Kreki töö on loominguline uurimus inimsuhtlusest. Teda paeluvad kohati raskelt tabatavad seosed inimeste vahel ning ka maailm ise, alatises ilu ja kaose keerises. 

Olga Tea Krek on Eesti ehtekunstnik, ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti erialal 2019. aastal. Vahetusüliõpilasena jätkas ta õpinguid Iisraeli Shenkari Tehnika-, Disaini- ja Kunstikolledžis. Lisaks kunstile omab Krek bakalaureusekraadi farmaatsias.

Matthias Kühn

VORMUMISED

Näitus VORMUMISED (originaalpealkiri ing SHAPE-SERIES) ühendab traditsioonilise sepistamise taide ja kaasaegse disaini, julgustades vaatajat kujutlema käsitöö tulevikku.

Kühn otsib vastuseid kiireloomulistele ökoloogilistele probleemidele seoses tootmisega. Oma teoste loomiseks taaskasutab ta vanarauda, muutes tööstusliku prügi kunstiks. Võrreldes rauamaagi traditsioonilise kasutamisega ja vanaraua sulatamisega, on see protsess palju energia- ja ressursisäästlikum. Seega on tema tööd osa muutusest säästliku käsitöö ja metallikunsti suunas.

Kühni kätes saavad skulptuuridena uue elu baasmaterjalid nagu kõverdunud plekk, tööstuslikud lõikejäägid või kõrvalejäetud ehituses kasutatavad kandekonstruktsiooni elemendid. Algul lõikab ta materjali väiksemateks võrdseteks tükkideks. Jõuhaamri teravad löögid ajavad iga tüki C-, S- või kiilukujuliseks. Tüki kõver kontuur võib jääda tasapinnaliseks või kaarduda ülespoole. Kühn ühendab seejärel metallitükid neetidega,  luues erinevaid kujusid ühendades orgaanilise vormi. 

Vormid valmivad, vältides sirgeid jooni ja täisnurki. Sepistamise protsess saavutab materjali kolmekordse muundumise. Esiteks muutuvad materjali kolmnurgad ja ristkülikud geomeetrilistest kujunditest orgaanilisteks. Teiseks muudab tule mõju ja käsitsi sepistamine algse pinnatöötluse ja loob erilise tekstuuri ja värvi. Kolmandaks muutuvad mõned tasapinnalised lehed mahulisteks vormideks. Üksikud elemendid põimuvad teistega, luues erinevaid kompositsioone. Valminud teosel on ornamentlik struktuur, kus unikaalseid kujundeid saab eristada sepistamises tihti kasutatavatest vormi kordustest. Väikesed augud teostes on tunnistuseks materjali eelnevale elule.

Matthias Kühn on metallikunstnik ja sepp. Ta sündis Osnabrückis, Saksamaal ning nooruses pendeldas tihti Hollandi, Põhja-Saksamaa ning Lõuna-Saksamaa vahet. Metallikunsti leidis ta enda jaoks varakult. Pärast kooli lõpetamist sai temast õpipoiss Kunstschmiede Althammeri sepikojas Leipzigis, Saksamaal. Kahe aasta jooksul laiendadas ta oma teadmisi, omandas uusi oskusi ja arendas kunstniku käekirja olles reisisell. Selle aja vältel töötas ta kõrvuti seppadega Austraalias, Inglismaal, Iirimaal, Austrias ja Saksamaal. Metallikunsti kraadi omandas ta HDK-VALANDis Stenebys, Rootsis.

Merike Balod

EEBENIPUU JA ELEVANDILUU

Eebenipuu ja elevandiluu – klassikaline kooslus – akord klaveriklahvidel. Must nagu mullapind ja valge nagu pilveharja valevus. Üheskoos moodustavad materjalid vastandite harmoonia. Balod püüab puitu ning luud oma ehetes kaasajastada seda tükeldades ja geometriseerides. “Hõbedaga loob see läikiva kooskõla, matiga justkui erinevad toonid muusikas…” leiab kunstnik.

Merike Balod on lõpetanud endise Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) metallehistöö erialal 1988. aastal. Samast aastast alates on ta osalenud näitustel. Ehetega tööd teeb ta”10 kunstniku ateljees” Hobusepea tänaval.

Sorge

VAIGUTAJAD

Näitus jätkab Sorge seeriat “Vaigutajad.” Vaigutamine on metsatööstuses viis koguda elus puudelt vaiku, selleks lõigatakse puu tüvele iseäralik sulge meenutav muster. Kunstnik valmistab vanadest vaigutustööriistadest keevisskulptuure, tegelaskujusid, kes on värvitud vastavalt teose karakterile.

Sorge sõnab: “Tööd on lõviosas keevitet omaaegsetest vaigutusriistadest, milledele lisandub mõni juhudetail. Algmaterjal jõudis minuni täiesti juhuslikult. Jalutades endise metsakombinaadi territooriumil jäid silma vana paneelihunniku alt turritavad metallitükid. Korjasin mõned kokku ja – ja nagu iseenesest oli esimese vaigutaja kavand valmis. Tundus, et õnnestus ning siis tulid ka ülejäänud tegelased. Head vaatamist!”

Sorge e Margus Tiitsmaa (1963) on Rakveres sündinud, Roelast pärit Eesti kunstnik. 2008. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia interdisiplinaarsete kunstide magistrantuuri ning eelnevalt õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis joonistuse ja kunstiõpetuse erialal. Sorge on tegelenud nii maalimise, graafikaga, skulptuuri, installatsioonide kui ka performance’i kunstiga. Kogu elu loominguga tegelenult on kunstnik esinenud üle 200 performace’is ning osalenud ligi 100 näitusel Eestis ja mujal.

Ritva Kara

PUULT

PUULT näitusel on väljas värvilised puidust rinnanõelad, hõbedast ja merevaigust ripatsid ning ehted, mis on valmistatud kuivatatud banaanidest ja okstest. “KaranBa Banana” ehtekollektsioon taaskasutab riknenud banaane. Lisades nende pinnale kuld- ja hõbelehte, tõstab kunstnik materjalide väärtust. See ehtekollektsioon on ökoloogiline, eetiline ja esteetiline avaldus. Iga väljapanekul olev ese on unikaalne, julge ja uuenduslik nii kuju kui ka materjali poolest.

Kara sõnab: “Ma arvan, et unikaalne ehe on osa isiksusest, kogetud elust ja olulistest mälestustest. Ma tunnistan, et olen kirglikult hullumeelne kollektsionäär ja looja, kes tegeleb pidevalt loomingulise mängu, katsetamise, uurimise ja uute kunstiliste meetodite väljatöötamise ja rakendamisega.”

Ritva Kara on soome ehtekunstnik ja õpetaja, kes on õppinud erinevates ülikoolides ning koolides, keskendudes käsitööle ja disainile. 1997. aastal sai Kara magistrikraadi Helsingi Ülikoolist. Tema ehteid on näidatud alates 1980. aastatest nii Soomes kui ka rahvusvaheliselt. Kuigi ta keskendus oma karjääri alguses peamiselt emailitud ehetele, on ta viimastel aastatel ammutanud inspiratsiooni looduslikest materjalidest, nagu röövikute poolt söödud oksad, kuivanud banaanid, õunad ja merevaik.

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Pildid: A-Galerii akendel avati viis uut näitust

Tagasi Posted on by

SANNA NUUTINEN, KAISA VUORINEN / CAROLINE BACH, DARIUS WOJDYGA

Reedel, 18. augustil kell 18:00 avavad A-Galerii AKENDEL kaks ühisnäitust neli väliskunstniku. Näitusega JÕGEDE HÄVING ühendavad loomingulised jõud Caroline Bach (NDL) ja Darius Wojdyga (NO) ning näitusel ÜLE / PIIRES teevad seda kunstnikud Sanna Nuutinen (FI) ja Kaisa Vuorinen (FI).

Näitused on A-Galerii akendel üleval kuni 8. oktoobrini.

JÕGEDE HÄVING

Caroline Bach (NDL) ja Darius Wojdyga (NO)

Näitusega soovivad kunstnikud pöörata tähelepanu meie maid põimivatele jõgedele. Bach ja Wojdyga mõlemad tunnevad sidet kindlate jõgedega Euroopas, mis on silmitsi seisnud massiivsete keemiliste õnnetustega. Oma loovuurimuses seisavad nad nende jõgede hoidmise eest, rõhutades veekogude tähtsust ning tõstes teadlikkust nende ökosüsteemide hapruse kohta.

Jõed kannavad infot mägedest mereni, rikastades oma voolu igal käänakul. Nii kannavad jõed endas lisaks mineraalidele ja toitainetele inimtegevuse ja selle ökotsiidi jälgi. Aegade vältel on voolav vesi kujundanud maastikke, uuristanud orge ja loonud koopaid. Tänapäeval püüavad inimesed loodust kontrollida, ümber suunates jõgesid, tekitades veehoidlaid, asfalteerides ja ehitades betoonist jõepanku. Inimesed kasutavad vett põllumajanduses, tööstuses ja energiatootmises. Jõed on üha vaenulikumad keskkonnad kõigile ainulaadsetele veeolenditele. Kemikaalid tapavad populatsioone ning meditsiinijäätmed muudavad loomade kehasid, samal ajal kui muutused vee happesuses ja temperatuuris  viivad ökosüsteemi tasakaalust välja. Tagatipuks põhjustab veekeskkonna elusolendite halb kohtlemine olulisi probleeme ka inimestele.

Näituse kesksed kolm jõge on Norras asuv Akerselva, kus Darius elab; Prantsusmaal asuv La Dore, kus Caroline kasvas üles; ja Hollandis asuv Rijn, kus Caroline praegu elab. Dariuse teosed on valmistatud metallijääkidest, mis on välja õngitsetud Akerselvast. Materjalid on töödeldud ja vormitud patogeenide ja mikroorganismide kuju järgi. Caroline punub kokku kangast, plastikut ja juhtmeid, et luua kauneid pindu, mis meenutavad vee lainelisi maastikke.

Caroline Bach (1995) on prantsuse ehte-, tekstiili- ja tsirkusekunstnik, kes elab Amsterdamis. Tal on ehtekunstis bakalaureusekraad Gerrit Rietveld Akadeemiast ning ta on lisaks õppinud erinevaid käsitöötehnoloogiaid Prantsusmaal, Hiinas ja Hollandis. Tema loomingu fookus on post-antropotsentristlik, propageerides looduslähedust läbi oma loomingu ja tegevusega haridusasutustes. Bach on Amsterdami kaasaegse ehtegalerii The Pool kaasasutaja.

Darius Wojdyga (1975) on kaasaegne ehtekunstnik Poolast, kes elab Norras alates 2005. aastast. Pärast bakalaureusekraadi omandamist ja vahetusõpinguid Gerrit Rietveldi Akadeemias jätkab ta oma magistrikraadi omandamist Oslos asuvas Rahvuslikus Kunstiakadeemias metalli- ja ehtekunsti osakonnas. Darius asutas Oslos kaasaegse ehtegalerii Galleri Skrankeni ning kaasaegse ehtefoorumi Display Case.

ÜLE / PIIRES

Sanna Nuutinen (FI) ja Kaisa Vuorinen (FI)

Näitusel ÜLE / PIIRES kohtuvad kahe Soome kunstniku, Sanna Nuutineni ja Kaisa Vuorineni, teosed, et uurida inimolevuse sügavat ja vastandlikku suhet ümbritseva, looduse ning ajaga.

Sanna Nuutineni kollektsioon ÜLE ärgitab mõtlema inimtegevuse mõjule maailmas. Ta küsib: “Mida tulevased põlvkonnad meie ajast arvavad? Kas nad imestavad, kui raiskavad, hävitavad ja tarbimisele keskendunud me olime? Miks me ei püüdnud leida elus tasakaalu keskkonna ja loodusega?” Nuutinen kasutab oma taides sõnumi edastamiseks sümboolset liblikat – inimtegevuse pealtnägijat. Liblikas kannab meie lood, kogemused ja küsimused järgmistesse sajanditesse, järgmiste röövikuteni. Ta viib neid edasi aina kaugemale, üle merede ja sügavale metsadesse. Liblikas teab, et kunagi saabub maailma mõistmine, õiglus ja ilu.

Kaisa Vuorinen kollektsiooniga PIIRES keskendub isikliku ruumi ja aja mõistele igapäevaelu kiire sagina keskel. Ta peab isiklikku aega samaväärseks isikliku ruumiga. Loominguks aega võttes saab ta keskenduda endale, ta saab üheks aja ja ruumiga. Vuorinen tabab oskuslikult paradoksaalset mööda vuhisevate hetkede ajatut olemust. Näitusel esitleb ta “käevõru-tiibu”, mis on valmistatud hõbedast ja shibuichist. Shibuichi on Jaapani päritoluga vase ja hõbeda sulam, mille kunstnik ise valmistab.

Sanna Nuutinen on soome ehtekunstnik ja looja. Ta õppis ehtedisaini ja kullassepatööd Lahti Rakenduskõrgkoolis ning tal on magistrikraad Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolist. Hetkel töötab ta ehtestuudios Hernesaaris, Helsingis.

Kaisa Vuorinen on soome vabakutseline ehtekunstnik ja -disainer. Ta õppis ehtedisaini ja kullassepatööd Lahti Rakenduskõrgkoolis, tal on magistrikraad Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolist ja ta lõpetas LAB Rakenduskõrgkooli 2023. Hetkel töötab ta ehtestuudios Hernesaaris, Helsingis.

Tagasi Posted on by

ISMINI PACHI, SANDER HAUGAS / KERTU VELLERIND

Reedel, 30. juunil kell 18:00 avavad A-Galerii akendel oma ühise näituse kreeka kunstnik Ismini Pachi ja Sander Haugas ning oma soolonäituse Kertu Vellerind. Näitused on üleval kuni 13. augustini.

KAKS²

Ismini Pachi ja Sander Haugas

“Enamik minu päevi on täidetud ebamugava mõttetusega. Kui miski algab äratus(!)kellaga, siis see annab tooni ka kõigele järgnevale. Mul kulub vähemalt tass või 2 kohvi, et end ainuüksi käima saada, ja see on päeva kõige loomulikum osa.

Me petame oma kehasid ja meeli koidust hämarikuni ning muid võimalusi pole. Otseteid ei eksisteeri, ega ükski lõunasöök ole tasuta. Kogu elu käib ümber „olme“. Trikk seisneb pehmete kohtade leidmises, sealt, kus neid on võimalik leida, ning mitte peaga vastu seina jooksmises, kui nii võib öelda.

Seeria „Väljateenitud olme“ räägib elust, mida ma tunnen, ametist, mida praktiseerin, inimestest, keda armastan ning rõõmust, mida see kõik mulle pakub. See on ülistus tervele mõistusele ja ood armastusele. Alati…” —— Sander

“Enamik minu päevi on ärevad ja lärmakad. Mind ümbritsevad inimesed, kes räägivad keeli, mida ma ei mõista, proovin kohaneda ning sobituda ruumi, mis mulle antud. Selles pidevas andmises ja võtmises, mida elu nõuab, vajan rohkem aega. Valin hoolikalt, kellega loon sidemeid, nii kaitstes ennast tugevuse ja aususega. See kõlab hapralt, kuid tegelikult ei ole. Kätega töötamine toob mind tagasi maa peale, aitab mul suhestuda oma kehaga. See on aeg iseendale, aeg aeglustuda ja vaikselt jälgida, kuidas maine vallutab meeled ning mateeria võtab kujusid, mis rahustavad minu hinge. See maandab mind, ühendab mind minu juurtega ja sillutab pikka teekonda, mille olen läbinud, sidudes mind eesoleva rajaga, mis on valla minu ees…” —— Ismini

Näitus KAKS² on dialoog, milles kunstnikud kompavad erinevate materjalide piire ja tugevusi ning küsivad, kas jõud saab tekkida hoolitsuse ja koostöö kaudu. Sander Haugas esitleb värskeid kehaehteid ja objekte, mida koondab pealkiri “Väljateenitud olme”. Ta kasutab tehnikaid nagu sepistamine, jootmine ja keevitamine ning materjale nagu teras, messing, samet, pleksiklaas ja vana sokk. Ismini Pachi kollektsioon “Kätega loodud jõud” koosneb ehetest ja objektidest. Teosed on valmistatud portselani valu tehnikas ning hõbedat sepistades. Kõik kunstiteosed on valminud 2023. aastal ega ole varem eksponeeritud.

KAKS² tähendab jõudu. Kahekordset kahe jõudu. Kaks kultuuri, kaks materjali, kaks kvaliteeti, neli loomingulist kätt.

Sander Haugas (1983) on praktiseeriv sepp, skulptuuri tehnik, arhitektuuritudeng ning Eesti Kunstiakadeemia lektor. Pärast skulptuuri erialal bakalaureuse õpingute lõpetamist Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (2003-2008) jätkas Sander Haugas oma professionaalset karjääri sepp Ivar Feldmanni töökojas (2007-2012). 2012. aastal asutas Sander oma sepikoja. 2020. aastal sai ta magistrikraadi cum laude koos Noore tarbekunstniku preemiaga Eesti Kunstiakadeemia disaini ja rakenduskunsti õppekaval. Alates 2020. aastast õpib ta arhitektuuri erialal samas koolis. Sander Haugas on töötanud ka Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja installatsiooni osakonna tehnikuna (2018-2020) ning lektorina Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (2013-2016) ja Eesti Kunstiakadeemias (alates 2018).

Ismini Pachi (1984) on Kreeka ehtekunstnik ja õpetaja, kes elab viiendat aastat Eestis. Tal on bakalaureusekraad filosoofia, pedagoogika ja psühholoogia erialal Kreeka Riiklikust ja Kapodistria Ülikoolist Ateenast (2008). Pärast bakalaureuse õpingute lõpetamist osales ta ehtekunsti ja skulptuuri kursustel Chalki Ehtekool – Eric Robbertis (Kreekas) ning hakkas töötama iseseisva ehtekunstnikuna, osaledes aktiivselt rahvusvahelistel näitustel. 2021. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia disaini ja rakenduskunsti õppekaval cum laude. Lõputööga nomineeriti ta Noore tarbekunstniku preemia saajaks. Alates 2021. aastast töötab ta Tallinna Rahvusvahelise Kooli kunstiõpetajana.

PEA

Kertu Vellerind

VÕIB KÕVERDUDA ÕIGE VEIDRALT

PIHTA SAANUD NAELAPEA,

KAS TAINAS PEITUV MÕISTUS LÕIKAB

VÕI ON KINNI ASI PEAS?

PEARAHA PEAGI PEAKSKI MAKSMA

PEATA MEHEL ÕIGE PEA

KAMA KAKS, KAS PUU VÕI KAPSA –

KAKS PEAD ON IKKA KAKS PEAD!

KERTU VELLERIND

Näitus on väike viiv… võimalus võtta hingetõmme, enne, kui elus jälle edasi tormata. “PEA nüüd ometi!” kutsub üles kunstnik Kertu Vellerind, enda aknanäitusest möödujat. Talle on pealkirjad alati olulised olnud, kandes kindlat sõnumit. Olles eestlane, muretseb kunstnik meie väikese rahva emakeele pärast ja naudib selle ilusa keele kõla ja mitmetähenduslikkust. Nii ongi tema ehete nimedesse peidetud väikese vimkaga sõnamängud. 

Vellerind on selgitanud, et kasutab näitusetöödes materjalina enamasti hõbedat ja peakivi (sic). Peakivi on tema sõnul ääretult ilus, mitmepalgeline ja midagi, mille üle peaksime uhked olema. Samuti ei häbene kunstnik Eesti rahvuslikku ehtepärandit. Inspiratsiooni ammutamiseks kihutab ta väidetavalt ringi kodarrahast ratastel ning eksleb natuke metsas.

Kertu Vellerind on võluvalt naljamaigulise loominguga Eesti ehtekunstnik. 1997 omandas ta magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias, metallikunsti erialal. Lisaks on ta täiendavalt õppinud Soomes ja Saksamaal. Aastast 1995 tegutseb kunstnik vabakutselisena ning kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Metallikunstnike Liitu. Vellerind on osalenud mitmel grupinäitustel nii Eestis, kui välismaal, sealhulgas Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Taanis, Poolas, Tšehhis, Islandil, Belgias, Itaalias ja USA-s. Omal sõnul armastab ta isiknäitusi teha iga viie aasta tagant, kui ümmargune number jälle ette kukub. Teda on tunnustatud mitmel rahvusvahelisel konkursil ning 2018 pälvis ta koos Urve Küttneriga Ede Kurreli nimelise preemia.

Tagasi Posted on by

PHILIPP SPILLMANN / CAROLIN DIELER / ANDREI BALAŠOV / MIMA PEJOSKA

Reedel, 28. aprillil kell 18:00 avavad A-Galerii akendel oma näitused neli eriilmelist ja tunnustatud kunstnikku: Philipp Spillmann Norrast, Carolin Dieler Saksamaalt, Andrei Balašov Eestist ning Mima Pejoska Makedooniast.

Näituseid on A-Galerii akendel üleval kuni 25. juunini.

SHELLS JA KAVIAR

Philipp Spillmann (NO)

SHELLS JA KAVIAR teosed on käsitsi graveeritud Põhja-Norra rannikult leitud traalnooda (kalapaatidel kasutatav suur kalavõrk) poidest. Traalnooda poid on valmistatud nafta põhisest tahkest plastikust. Kunstniku lapsepõlve mälestused rannale uhutud merekarbi aardejahist ning rahvusvahelise naftakompanii nimi ja logo olid inspiratsiooni allikateks, mis ajendasid muutma mereplastijäätmed kantavateks kunstiteosteks. Traalnooda poi oranž värv seostus kunstnikule Norra kaaviariga (Kaviar), mida pakendatakse tuubi ning süüakse torust välja pigistades. Toru tähekujuline ava loob väljapressitud kaaviarile iseloomuliku faktuuri, mis ka näitusetöödes peegeldub.

Näitust toetavad Norra välisministeerium ja Norra Kunsti- ja Käsitöö liidu asutatud MTÜ Norwegian Crafts. 

Philipp Spillmann (1977) läbis klassikalise kullassepa praktika ja õpingud Schule für Gestaltungis Šveitsis Zürichis. 2001. aastal kolis ta Norrasse ja sai 2011. aastal Norra Kunsti- ja Käsitöö Liidu liikmeks. Ta on osalenud riiklikel ja rahvusvahelistel autoriehte ja -esemete näitustel. Ta on loonud kunsti ka avaliku ruumi jaoks. Tema teosed leiab Bergeni Kunstimuuseumi – KODE, Oslo riikliku kunsti-, arhitektuuri- ja disainimuuseumi, Tromsø Põhja-Norra kunstimuuseumi ning Šveitsis Lausanne’i kaasaegse disaini ja tarbekunsti muuseumi – MUDAC püsikollektsioonidest.

KORRODEERUNUD

Carolin Dieler (DE)

Näitusel KORRODEERUNUD uurib Carolin Dieler inimkonna ja ookeani vahelist suhet. Näitusetööd on mitmete eksperimentide tulemus – Dieler loob uuesti korrodeerunud ehk roostes metalli tekstuuri – visualiseerides seeläbi vee ja inimese omavahelist sõltuvust ning mõju üksteisele. Ehete eriline krobelisus on saavutatud valades tina, seejärel on tinavalult võetud vorm, et sama faktuur hõbeda pinnale üle kanda.

Carolin Dieler on ehte- ja aksessuaaridisainer, kes elab Saksamaal Kölnis ning on lõpetanud Maastrichti Kunstiakadeemia. Peale kooli lõpetamist asutas Dieler omanimelise brändi, mille alt kunstnik oma ehete ja aksessuaaride fantaasiad ellu viib. Tema töös on kesksel kohal küsimus, kuidas inimkond saaks taas ühenduda loodusega. Dieleri loomingut innustab tema vaimustus ookeani imedest.

AUTARKIA

Andrei Balašov

Andrei Balašovi AUTARKIA nimelisel aknanäitusel saab näha viite isepärast karakterit – käsitööna sündinud valejumalad, kes kutsuvad möödujaid ennast imetlema ja kummardama. Tegelaskujud on valmistatud eelmise aasta vältel mõtiskledes tänapäeva poliitikale. Teoste materjaliks on valatud pronks kombineeritult raudnaeltega.

Andrei Balašov (1965) on eesti ehtekunstnik, kes viimastel aastatel on töötanud pisiplastika žanris ja tegelenud antropomorfsete vormidega ning eksperimenteerinud valutehnika ja faktuuridega. Balašov on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ja Lahti kullassepakoolis Soomes. 1996. aastal pälvis ta Edde Kurreli nimelise Eesti Metallikunstniku auhinna. Oma töid on ta eksponeerinud isikunäitustel Lätis Gallery Susis Riias, Leedus Kauno Langases Kaunases ja Uzopio Galerijas Vilniuses. Grupinäitustel on Balašov osalenud Rootsis, USAs, Saksamaal, Soomes ja Hollandis.

MULTIVERSUM

Mima Pejoska

Näituse MULTIVERSUM teosed seavad kahtluse alla meile tuttava maailma/universumi ja uurivad selle võimalikke seoseid teiste universumitega. Ehted on valmistatud heegeldatud roostevabast terasest, hõbefiligraanist ja töötlemata metallplekist. Erinevaid materjale ja tehnoloogiaid läbisegi kasutades mõtiskles Pejoska võimaluste ja seoste üle erinevate universumite, meie maailma, alateadvuse ja teadvuse ning inimsuhete vahel.

Mima Pejoska on Makedooniast pärit ehtekunstnik, kes on loomevaldkonnas tegutsenud üle 17 aasta. Erinevad õpingud ja kogemused Makedoonias, Ameerika Ühendriikides ja Berliinis on kunstniku jaoks avanud uusi tahke, mille kaudu ehtekunstile ja disainile läheneda. Pejoska töid iseloomustab multidistsiplinaarsus ja ta armastab ehteid lahata kõigist võimalikest vaatenurkadest. Kunstnik on osalenud paljudel näitustel, sealhulgas Smithsoniani käsitöönäitusel Washingtonis, Savannas, Hongkongis, Taipeis, Atlantas, Berliinis ja Jeruusalemmas.

MEEDIAKAJA

kultuur.err.ee – Fotod: A-Galeriis avati nelja ehtekunstniku näitused. Pildistas Siim Lõvi.

Tagasi Posted on by

EGLE SITKAUSKAITE / KAIA ANSIP

Reedel, 3. märtsil 2023, kell 18:00 avatakse A-Galeriis kaks uut aknanäitust: Kaia Ansipi KATKENUD METSAD ja Egle Sitkauskaite RÄNDAV IDENTITEET. Näitused püsivad avatuna 23. aprillini.

Kaia Ansip KATKENUD METSAD

KATKENUD METSAD on pärit Portugali südamest, eukalüpti istanduste keskelt, ohverdusetsoonist, kus süttib hästi ja põleb nagu tikutoosis. Üks selline põleng kuus suve tagasi sundis kogetut materjalis läbi töötama. Juhtunu tekitas muu hulgas küsimusi, miks põles ja kuidas saaks teisiti. Tekkis kujutelm, mis oleks kui Austraaliast sisse toodud eukalüpti asemel kasvaks samas ulatuses kohalik korgitamme mets. Korgipuu paks ja õhuline koor ei ole põlemisohtlik. Seetõttu on võimalik korgi peale ja sisse valada ka hõbedat ja tina. Metallid jätavad korgile vaid tumedad jäljed.

Kaia Ansip on eesti ehtekunstnik, kes on lõpetanud EKA ehte- ja sepakunsti magistri 2022. aastal. Lisaks õpingutele on Ansip sooritanud praktika ArCo kunstikoolis Lissabonis ning ehtekunstnik Catarina Silva juures. Kaia Ansip on osalenud näitustel Portugalis, Uus-Meremaal ja Eestis sealhulgas Portalegre ehte biennaalil, Portugalis; näitusel “Tasakaal”, Kristie Debbsi galeriis ja grupinäitusel Fantasmagooria. Koostöös Claudia Lepiku ja Ljubov Kedrinaga on Kaia Ansip loonud projekti “Domestic jewelry”, mille raames jagasid kunstnikud 365. päeva jooksul Instagramis fotosid ehetest, mis olid valmistatud igapäeva esemetest.

Egle Sitkauskaite RÄNDAV IDENTITEET

Egle Sitkauskaite näitus vaatleb kuuluvustunnet olukorras, kui inimene liigub kohast teise; käsitledes hingelist vahealadel olekut, kus igatsetakse seda, mis maha jäi samal ajal kohanedes uute keskkondade ja kultuuridega. Kunstniku isiklikul ajalool ja sarnaste kogemustega inimeste lugudel tuginev näitus kajastab kodu kontseptsiooni emotsionaalset tuuma, mis ei ole midagi kindlas kohas või inimeses põhinevat, vaid pigem midagi, mis on paindlik, kaasaskantav ja pidevalt muutuv.

Kasutades metafoorina puud, soovib kunstnik tabada ideid paikadest ja identiteedi transformatsioonist läbi materiaalsuse. Puitu painutades tõmbab kunstnik paralleele inimese kohanemisvõimega. Selles uues identiteedikonstruktsiooni vormis saavad paradoksaalsel kombel kokku paindlikkus ja paindumatu kindlus.

Egle Sitkauskaite on tekstiili ja ehtekunsti taustaga Leedu kunstnik. Tema tööd on interaktiivsed, performatiivsed ning seavad küsimuse alla traditsioonilised kantavad ehted. 

Egle looming on seotud tema isikliku ajalooga ning ta tegeleb mälestuste ja materiaalsuse poolt mahajäetud jälgede ning nende jälgede ja paikade vaheliste seoste uurimisega. Need seosed on põhiteemad tema loomingus, mis on poeetiline ja atmosfääriline ning, mis kutsub publikut kogema ruumilist universumit.

MEEDIAKAJA
kultuur.err.ee – Galerii: A-Galerii akendel on avatud kaks uut näitust.

Tagasi Posted on by

OSCAR WIPPERMANN / TATIANA IAKOVLEVA / SILLE LUIGA

Reedel, 6. jaanuaril 2023, kell 18:00 avatakse A-Galerii haarav näitusehooaeg kolme uue väljapanekuga AKENDEL: Sille Luiga LUUSER POETRY, Tatiana Iakovleva SÕNUMID ja Oscar Wippermanni PYTHAGORAS RANNAS. Näitused püsivad avatuna 26. veebruarini.

Sille Luiga LUUSER POETRY

Näituse teosed on inspireeritud Sille Luiga armastusest klassikalise käsilao vastu trükikunstis. Täpsemalt meeldivad talle käsilaos kasutatavad võrdsete suurustega puu- ja tinaklotsid, mis tingivad tähekujude omapärase kandilisuse. Inspiratsiooniallika tõttu pühendab kunstnik seeria kultuuriajaloo mõjuvõimsaimale inimesele, kes oli muuhulgas ka kullasepp. Tema on süüdi selles, kuidas näeb välja suur osa graafilisest disainist, gräffiti kunstist ja ka BLING kultuurist. Jutt on muidugi omal ajal korduvalt pankrotistunud luuserist, trükimasina leiutajast Johannes Gutenbergist.

Sille Luiga (1994) on Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti vilistlane, kes on õppinud ka Itaalias ja Belgias. Sille töötab vabakutselise disainerina varjunime Sile Luik all ning valmistab originaalseid ehteseeriaid. Viimaste hulgas on ka populaarsed kõrvarõngad Kaks Senti / Two Cents. Sille on osalenud näitustel nii Eestis, kui välismaal, viimati Valencias, Eesti Disainerite Liidu poolt korraldatud näitusel Second Chance. Näitus LUUSER POETRY tutvustab Sile Luik brändi uut seni avaldamata ehteseeriat, kus materjaliks laserlõikavad sõnad, iroonia ja hõbe.

Tatiana Iakovleva SÕNUMID

Kaasaegses maailmas on meil pidevalt kuhugi kiire ja tihtipeale kaotame saginas kontakti iseendaga.  On oluline osata korraks rahu leida ja oma südame häält kuulata. Sellele vaiksele häälele, millel on raske meie reaalsuse mürast läbi murda, on pühendatud näitus SÕNUMID. Näitusel ühendab Tatjana Iakovleva oma armastuse kalligraafia, ehete ja looduse vastu muutes kalligraafilised kompositsioonid hõbedast eheteks, millele on lisatud vääris- ja poolvääriskive. Iga ehe kannab sõnu ja fraase, mis toetavad rasketel aegadel, inspireerivad, annavad jõudu, taastavad tasakaalu ja armastuse seisundi. Need on palved, motiveerivad, inspireerivad sõnad – väärtused, mida tahaks väärismetallides põlistada ja enda peal kehal kanda. Metalliga kirjutatud tähed muutuvad tuules arenevateks lilledeks, lehtedeks, rohulibledeks või pillirooks ning muutuvad  treenimata silmale vaevu loetavaks. See stiil sarnaneb hiina kalligraafia stiilile “Cao – Shu” (rohu kiri), kus rõhk on eelkõige emotsioonil ja energia edasi andmisel mitte selgel ja lihtsal loetavusel.

Tatiana Iakovleva on kalligraaf, ehtekunstnik ning Tallinna Kalligraafia Kooli juhataja ja juhendaja. 2009.a. lõpetas ta A.L.Štiglitsi nimelise St.Peterburgi Kunsti ja Tööstusakadeemia maali- ja restaureerimisosakonna. Alates aastast 2011 on ta õppinud kalligraafiat meistri Heino Kivihalli juures Tallinnas. Aastast 2010, pärast Tallinnasse saabumist sukeldus ta iidse kalligraafiakunsti õpingutesse. Sellest alates, uurides ja tundma õppides euroopa ja vanaslaavi kalligraafiat, imetleb ta jätkuvalt suurte mineviku meistrite jäetud rikast ja hinnalist pärandit. 

Oscar Wippermann PYTHAGORAS RANNAS

Oscar Wippermann kasutab oma kunstitöödes looduslikke materjale – loomaluid, eebenipuitu, siidi ja puuvilla, andes neile traditsiooniliste meetoditega uue kuju. Loomaluudega töötamisel sõltub palju materjali vormist ja struktuurist. Looduslik kuju on orgaaniline ja kumer. Kunstnik annab materjalile geomeetriliselt korrapärase vormi. Ta ei taha, et luu materjalina kohe ära tuntaks. Ta saeb luud tükkideks ja töötleb neid seejärel viiliga. Olenevalt soovitud kujust ja luutükist endast, viilib ta pinnad siledaks. Avade tegemiseks puurib ta augud, mis võimaldavad luu avada ja üksikud tükid tekstiili abil ühendada. Ta kasutab tükkide kokku sidumiseks siidi, mis on väga vastupidav tekstiil, millel on kaunis läige ja rikkalik värvivalik. Nende värvide kombineerimine luust objektidega annab rõõmuküllase tulemuse. Selle tunde tekitab kontrast geomeetriliselt üsna rangete luuelementide ja värviliste liikuvate siidosade vahel.

Oscar Wippermann on noor saksa ehtekunstnik, kes on õppinud Goldschmiedeschule mit Uhrmacherschule Pforzheimis. Tal on bakalaureusekraad HS Düsseldorf Applied Art and Design‘i ning magistrikraad HS Trier Campus Idar-Obersteini kõrgkoolist.

MEEDIAKAJA
noba.ac – “Ehete eriline käekiri” – vestlus ehtekunstnik Tatiana Iakovlevaga. Tatjanaga vestles Santa Zukker.

muurileht.ee – “Kiirkohting: Sille Luiga”. Sillega kohtus Sanna Kartau.

Tagasi Posted on by

A-GALERII AASTANÄITUS HELK

Ehtekunstnike aastanäitus 2023 A-Galerii AKENDEL ja SEIFIS

Reedel 1. detsembril kell 18:00 avatakse A-Galerii SEIFIS ja AKENDEL aasta 2023 meeleolusid ja suundumusi peegeldav ehtekunsti näitus HELK. Näitusel osaleb 45 kunstniku ning enamus teoseid on esmaesitlusel. Näituse kujundajaks on skulptor Anna Mari Liivrand.

Aastanäitus on kui helk kogu peegelduste särast, mida ehtekunstnikud loovad ja seni loonud on. Helk koondab kogu valguse ühte punkti ning pillub seda siis väsimatult laiali. Pelk helk, mis võib tunduda pealiskaudse sädelusena, kujuneb vahel suure lohutuse allikaks.

Helk on justkui tardunud aeg, imeline hetk katkematus ajavoolus. Heureka! Selgus ja avastus… see, mida otsib iga loovisiksus. Selle leides sünnib midagi ainulaadset, midagi, mis toob rahu hinge, ärgitades tegutsema.

Mahedalt kõlisev hõbekulin, sõrmes olevalt briljandilt või võõra kuldhambalt teravalt silma pistev päikesejänku kätkeb omapärast üllatust. Helk ehtelt on puänt ja täpp i peal, mis ületab ootusi ning seeläbi ülendab tervikut. Kõiki A-Galerii kunstnikke kokkukutsuv näitus HELK küündib aastat niisamuti kaunilt lõpetama.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Nautimus, Bohemian Wine and Art

Näituse kujundaja: Anna Mari Liivrand

Näituse koordineerija: Sille Luiga 

Näitusel osalevad: Adolfas Šaulys, Agnes Veski, Aino Kapsta, Ane Raunam, Anneli Oppar, Anni Kagovere, Egle Sitkauskaite, Eilve Manglus, Elis Liivo, Ene Valter, Erle Nemvalts, Guntis Lauders, Hansel Tai, Henry Mardisalu, Ivar Kaasik, Ive-Maria Köögard, Kadi Kübarsepp, Kadi Veesaar, Kärt Summatavet, Katariina Kriipsalu, Kati Erme, Keesi Kapsta, Kertu Tuberg, Kertu Vellerind, Krista Laos, Krista Lehari, Liina Lelov, Liisbeth Kirss, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Mari Relo-Šaulys, Merike Balod, Raili Vinn, Riin Somelar, Sille Luiga, Tamara Sergijenko, Tea Vellerind, Triin Kukk, Ülle Kõuts, Ülle Voosalu, Ulrika Paemurru, Urve Küttner, Valdek Laur, Viktorija Lillemets, Yu Fang Hu

MEEDIAKAJA

kultuur.err.ee – Galerii: ehtekunsti aastanäitusel “Helk” osaleb 44 kunstnikku

klassikaraadio.err.ee – Kunstiministeerium. Loome väärtusloomet! Anna Kaarma külalised on A-Galerii programmijuht Sille Luiga ja ehtekunstnik Ketli Tiitsar.