Tagasi Postitatud

MORGEN HÄÄL x ILLEND x KIRSS x PAULIN x VILLEMI

TAGASIVAATED
Maire Morgen Hääl

Sille Kima, A-Galerii galerist ja kuraator: “Ühest aknast jääb Maire Morgen Hääle loomingust põhjaliku tagasivaatenäituse tegemiseks kahtlemata väheks. Morgen Hääle looming ja panus kohalikku kunstilukku on kaalukas. Kunstnik ja kuraator Kaisa Maasik on öelnud, et aastal 2020 on kaasaegsed kunstnikud hübriidid, kelle põhilised huvid annavad aimu nende ametist, kui nad poleks kunstnikud. Maire on olnud hübriid algusest peale. Monumentalistina, avaliku ruumi kunsti loojana, metallikunstniku, disaineri, projekteerija ning näituste korraldajana vajaks ta suurt pinda ning sügavat sissevaadet. Käesolev aknanäitus on esimene järjehoidja.”

Maire Morgen Hääl (1939) on metallikunstnik. Õppinud Eesti Kunstiakadeemia (toona ERKI) metallehistöö erialal,  töötas Maire Morgen Hääl pikalt Tallina Tehnikaülikooli (toona Tallinna Polütehniline Instituut) eksperimentaalkonstrueerimisosakonnas kunstnik-disainerina, kus ta projekteeris ja valmistas detaile katseseadmetele, mida ülikooli teadlased oma eksperimentideks vajasid. Lisaks tuli ette ka juhuslikumat laadi töid – näiteks aurahad ja medalid rektoraadi või partei jaoks tähtsatele külalistele.

Omaloominguna lõi Hääl nõukogude perioodil eelkõige monumentaalvorme – skulptuure, pannoosid, sepiseid, piirdeid, valgusteid – avalikku ruumi. Tema tööde hulka kuuluvad sepised Glehni lossis ning Õnnepalees, samuti monumentaalskulptuur “Üliõpilased” TalTechi peahoone ees, Narva Linnahaigla kabeli pannoo “Deemon”, sepisvalgustid Aldo Vinkeli eramus Tallinnas Nõmmel, valgustid Rahvusraamatukogus, endises Eesti Panga hoones (Kinga 1), Kaulbarsi palees Tallinas Toompeal (Kohtu 8), Pärnu Kiirabijaamas, Vainupea kabelis ja mujal. Aastast 2008 on Hääl valmistanud Rahvusraamatukogu auhinda “Kuldraamat”, mis sai alguse ramatukogule teoseid loonud kunstnike ühisnäitusest “Kunst kuulub rahvale”. Lisaks tegeles Morgen Hääl nõukogude perioodil järjepidevalt ka ehetega, tehes pärast päevatööd poolsalaja tellimustöid, mis oli võimude poolt keelatud. Märkimisväärne on koostöö Tallinna Moemaja ja moekunstnik Kai Saarega 80. aastate lõpul. Ehteloomingus lähtub Morgen Hääl esmajärgus materjalist – inimesest, kes ehet soovib. Osalt seepärast on ta kindla kandjata ehet loonud vähe.

Maire Morgen Hääle teoseid on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogudes ning ta on osalenud näitustel Berliinis, Moskvas, Tallinnas, Vilniuses, Prahas, Montrealis, mujal endises N Liidus ning läänes. 

MÄNG
Leida Illend

“Mäng on väikese inimese tõsine töö, ütleb laulurida.
Mäng!

Kavandades ehteid, olen kasutanud mängulisi võtteid nagu kombinatoorika, pindade vastandamine, erinevate tekstuuride kasutamine, joonte graatsilisus ja nõnda edasi – nende omavaheline seos ja kivide panus.
Mäng on mõistatus.
Mäng on saladus.”

– Leida Illend, 13. okt 2020

Leida Illendi (1940) kooliaastad möödusid Rakveres. Kunstiõpinguid alustas ta Tartu Kunstikoolis, õppides dekoraatoriks (1961 – 66). Illend lõpetas Eesti Kunstiakadeemia (toonase ERKI) 1972. aastal. Aastail 1972 – 1995 oli ta ettevõttes ARS-JUVEEL autoritiraaži kunstnik-teostaja, hetkel vabakutseline kunstnik.
Illend on osa võtnud tarbekunsti näitustest 1971. aastast nii kodu- kui välismaal – teiste hulgas Itaalias Milanos, Kanadas Montrealis, Münchenis, Poolas, Ungaris, Tšehhoslovakkias, Leedus ning laialdaselt N Liidu piirides. Ta on kolmel korral osalenud Tallinna Tarbekunstitriennaalil. Tema isikunäitus “Selgus” toimus A-galeriis (2005), olulised rühmanäitused “10” Tallinna Raekojas (1998) ja “Silmad” Vabaduse galeriis (1996). Viimastel aastatel on ta jõudumööda osalenud Metallikunstnike Liidu väljapanekutel. Tema töid on hulgaliselt erakätes, Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumi kogudes ja Tallinna Linnamuuseumis.

PEEPSHOW
Liisbeth Kirss

… räägib armastusest, seksuaalsusest, häbist ja uhkusest. Mõne tundmusega on nii, et tahaks silmad kätega katta ja kardina taha varjuda. Sellise arglikkusega võitlemine on igapäevane heitlus. Miks küll kogen täiskasvanud naisena endas plikalikku ujedust? Kui aga olen selle tundmuse ajutiselt alistanud, pean jälle hakkama selgitama oma n.ö jultumust. Kas keegi üldse armastab ilma häbita?

Liisbeth Kirss (1996) on sündinud ja üles kasvanud Pärnus. Aastal 2018 omandas ta bakalaureusekraadi ehte- ja sepakunsti erialal Eesti Kunstiakadeemias, kus nüüd jätkab õpinguid ka magistriastmes. Ta on võtnud osa grupinäitustest Eestis ja välismaal ning käinud praktikal Amsterdamis. Inspiratsiooni ammutab autor oma sõbrannadest, ööelust ja armastusest.

ÕUNAAIA LOOD 
Margit Paulin

Pärast seda, kui Aadam pakkus Eevale õuna on juhtunud siin aias nii mõndagi. Kunstniku oma koduaia õunapuu lehtede all mullast leitud vanad metallist esemed on siin näitusel saanud sõna, et rääkida oma lugusid edasi ehetena, läbi kunstniku silmade ja väga isiklikult – kellelgi on olnud armastus, on olnud palved, usk… on valatud verd ja on rajatud kodu – lihtsad ajatud õunaaia lood. Pühendatud erilistele meestele. 

Margit Paulin (1980) on sündinud Tallinnas, lõpetanud EKA ehtekunsti eriala 2012. aastal ja töötab hetkel vabakutselise ehtekunstnikuna oma koduateljees metsa ja mere vahel, väikeses Eesti külas Keibul. Tema ehteloomingus on tähtsal kohal eelkõige kellegi lugu, millest algab ehte teekond ja millele toetudes ehe ehteks saab. Ehetes on hing, on lugu ja ehe võiks olla jääv.

MURTUD SÜDAMEGA
Paul Villemi

Surm on iga elu osa ja ta jätab jälje nendele, kes selle lähedal on. See võib aga ilus olla – see, mis alles jääb.

Paul Villemi (1983) on metallikunstnik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja Sepakunsti eriala (2014 BA). Ta on osalenud mitmetel grupinäitustel ja aastal 2015 avas oma isikunäituse “Motiiv” A-galerii Seifis. Paul on keskendunud oma töös peamiselt terariistadele, tehnikatest 3D-printimisele ja metallivalule.

KUNSTNIKUVESTLUS: MAIRE MORGEN HÄÄL

KUNSTNIKUVESTLUS: LIISBETH KIRSS

KUNSTNIKUVESTLUS: MARGIT PAULIN

MEEDIAKAJA
Prillitoos. Leida Illend. Ehtekunstnik Leida Illend räägib autoriehete valmimisest ja iseendast

HÄPPENING. Ehtekunstist ja hullumeelsusest Liisbeth Kirsiga

EDASI. Ehtekunstnik Margit Paulin: ma usun, et ehtekunsti on vaja selleks, et olla hinges puhtam. “Kunstnikuvestlus”

Tagasi Postitatud

Südamete näitus

12 kunstniku tõlgendus südamest. Süda kui organ, sümbol ja tunne.

Seifiruumi põnevast väljapanekust on kirjutanud Aurelia Aasa:
“Tervikuna kinnitab SÜDAMETE NÄITUS eesti ehtekunsti tugevat ja loodetavasti üha tugevnevat positsiooni kunstiväljal, sest olgugi et ehtekunst on hinnas, ei ole see näitusesaalis siiski nii sage nähtus. Või kui ongi, vaatame ehteid endiselt pelgalt iluasjade positsioonilt, otsimata laiemat sõnumit. SÜDAMETE NÄITUS võiks olla näide sellest, et ka ehted räägivad loo – juba enne kui neid kanname ning isiklikud lood, tähendused ja sentimentaalse väärtuse külge riputame.”
Kuraator: Katarina Kotselainen

Osalevad kunstnikud: Jens A. Clausen, Maria Kadarpik, Liina Lõõbas, Urmas Lüüs, Erle Nemvalts, Hans-Otto Ojaste, Anita Porila, Ane Raunam, Anne Roolaht, Liis Tamm, Katrin Veegen ja Paul Villemi

Meediakaja

Postimees – Südame sõnum hõbedas ja puus. Kirjutab Aurelia Aasa.

Tagasi Postitatud

Motiiv

Olete oodatud Paul Villemi ehtenäituse MOTIIV avamisele reedel, 16. jaanuaril kell 18.00 A-Galeriis.

Paul Villemi on Eesti Kunstiakadeemias lõpetanud küll sepakunsti eriala, kuid viimasel ajal keskendunud palju ehete valmistamisele, millest on tulenenud soov teha isikunäitus just ehtekunsti valdkonnas.

“Rukkilill on traditsiooniline minimalistlik geomeetriline motiiv, millel on minu jaoks oma võlu. Seetõttu soovisin leida erinevaid kujundilahendusi ning värvikombinatsioone, mis rukkilille sümboliseeriksid, et luua kaelaehteid, mis on ühtlasi prossina kantavad,” tutvustab Paul Villemi tulevast näitust. Geomeetriliste kaelaehete/prosside valmistamisel on materjalidena kasutatud messingit, värvilist pleksiklaasi ja plastikut.

Tagasi Postitatud

KEHAKUMA

Katarina Kotselaineni kureeritud näitusel lähenevad viis kunstnikku teemale omal moel. Kehakuma ehk keha ja ehte suhe kandja ning vaatajaga. Midagi, mis on kandjale endale füüsiliselt lähedal ja mida ta sellega soovib öelda teistele enda ümber. Ühe jaoks on ehe ligimeelitamiseks: kutsub oma leebe olemusega lähenema ja täpsemalt vaatama, teise jaoks, oma ogalise olekuga, eemale tõrjumiseks. Iga kunstnik on valinud enesele sobiva materjali, näiteks Jaan Škerin puidu, Maria Kadarpik vase ja Urmas Lüüs raua.